Turgutav oli tõdeda, et rannaäär on sel aastal märksa puhtam. Pärast tänast retke veelgi enam, sest koristajaid oli rohkesti.
Hiljem oli sadamas hea tuulevaikne pärastlõunat pidada.
-Kadri
30 April 2011
Piirikivid ja kaardid
No niisugused Maa-ameti kaardid; suurendatavad, piiridega ja punktide
koordinaatide määramise võimalusega võiks ju küll sobivaks põhjaks olla?
Seenevana
koordinaatide määramise võimalusega võiks ju küll sobivaks põhjaks olla?
Seenevana
29 April 2011
Rannakoristus
Homme, 30. aprillil toimub traditsiooniline rannakoristus. Algus kell 12.00 Luise poe juures. Kaasa töökindad.
Kristel
Kristel
28 April 2011
KAPTENITE PÄEV
Pilt juba nii hea, et rohkem sõnu nagu polekski vaja. Uhkusega tuleb tunnistada, aastate jooksul on ettevõtmine aina mahukamaks ning suurejoonelisemks muutunud. Panen tänavu kuulutuse välja kuuaega varem, siis oskavad huvilised oma ajakava õigeks sättida.
Priit
Posteri disainis Alo Neil Mölder
Priit
Posteri disainis Alo Neil Mölder
Vahelduseks maisematele teemadele
Kõik teavad, et Ruhnu talv on Eestis see kõige visam lahkuma. Kuid ükskord tuleb kevad nii kui nii! Esimesest nastikust ja lillenupsust, metsaalustest ja kalapüügist on juba tänavu kirjutatud, nüüd vahelduseks ka sadamapoolseid uudiseid.
Saabunud, ning samas usinast tööd rügama on asunud Ruhnu esimene merekülaline- Watermaster. Eks ikka selleks, et sadamasse aastajooksul kogunenud liiv jälle merre tagasi pumbata. Täna paigaldati merre ka vastuvõtu poi. Ja et asi ikka korralikult ära kinnitada, saabus ka esimene külalisalus. Külalisalus kannab Eesti värve ja on lausa kohalik, Tuulbergi kiirkaater. Vist võiks nüüd süda nagu rahule jääda, aastaid on esimese külalisaluse tiitli saanud enesele Läti lipuga alus. Isegi viimasel nädalavahetusel avaldas soovi seda omamoodi ahvatlevat tiitlit ära napsata üks lõunanaaber, kuid et meri veel ringihulpivaid jäälaamasi täis oli, siis andsid nad üritusest loobumisest ka üsna kähku teada.
Priit
Saabunud, ning samas usinast tööd rügama on asunud Ruhnu esimene merekülaline- Watermaster. Eks ikka selleks, et sadamasse aastajooksul kogunenud liiv jälle merre tagasi pumbata. Täna paigaldati merre ka vastuvõtu poi. Ja et asi ikka korralikult ära kinnitada, saabus ka esimene külalisalus. Külalisalus kannab Eesti värve ja on lausa kohalik, Tuulbergi kiirkaater. Vist võiks nüüd süda nagu rahule jääda, aastaid on esimese külalisaluse tiitli saanud enesele Läti lipuga alus. Isegi viimasel nädalavahetusel avaldas soovi seda omamoodi ahvatlevat tiitlit ära napsata üks lõunanaaber, kuid et meri veel ringihulpivaid jäälaamasi täis oli, siis andsid nad üritusest loobumisest ka üsna kähku teada.
Priit
Lõngaga piirikive otsimas
Piirikivide inventuur jätkub - paaril varahommikul käisid Karla ja Lõng riigimetsa piire tuvastamas ja piirikupitsaid otsimas. Osa leidsid, mõni võis ka vahele jääda. Üks tore seen ka: kurrel.
Googli kaart on tõesti kehvake, teadust selle najal ei tee. Teeme inventuuri lõpuni, eks siis vaatab et mis ja kuidas.
Kaarel
Liise talu kiviaed
Kiviaiad on iidne kultuuripärand Eesti maastikes. Peale esteetilise väärtuse ja silmailu pakuvad nad väga häid elupaiku mitut liiki taimedele, putukatele ja lindudele.
Nõukogude aja intensiivse põllumajanduse ja ulatusliku maaparanduse tagajärjel lihtsustus Eestis traditsiooniline mosaiikne maastikustruktuur: loodi põllulaamad, kust eemaldati väärtuslikud maastikuelemendid, nagu elupaikadena olulised kiviaiad, väikesed metsatukad ja muud. Sel kombel hävitati paljudele põllumajandusmaastike liikidele sobivad elupaigad ning kahanes maastike esteetiline väärtus.
Üks oluline maastikuelement, mis loob elupaiku eri liikidele, on kiviaed. Kiviaiad pakuvad kasvukohta mitut liiki taimedele, sealhulgas kaitsealustele. Seal leiavad kasvukoha nii taimed (näiteks kivi-imar, ida-kiviürt), samblikud kui ka samblad. Ühtlasi on kiviaiad elupaigaks imetajatele (lagrits), roomajatele (arusisalik), kahepaiksetele (kõre ehk juttselg-kärnkonn, rohekärnkonn) ja putukatele. Linnud, ennekõike eri liiki põõsalinnud, võivad puude ja põõsastega kiviaedadest leida sobiva pesitsus-, toitumis- või varjumiskoha.
Piltidel on vast-valminud Liise taluõue kiviaed.
Kuivanud puu ja raud on mõlemad surnud, selle vahega, et raud pole kunagi elanudki.
Niisiis jäid naelad seekord karpi, ning puu näitab ise, mida ta suudab.
Aia latte hoiab üleval lõhestatud postide vahele punutud kuusevitsad.
Postid on laotud kiviaia sisse, maa peale, - mis peaks tagama pikema eluea.
Ilus kohe, kui Ruhnu on ilus.
Pildid tulistas Juku võitmatu Canon.
Marten
Nõukogude aja intensiivse põllumajanduse ja ulatusliku maaparanduse tagajärjel lihtsustus Eestis traditsiooniline mosaiikne maastikustruktuur: loodi põllulaamad, kust eemaldati väärtuslikud maastikuelemendid, nagu elupaikadena olulised kiviaiad, väikesed metsatukad ja muud. Sel kombel hävitati paljudele põllumajandusmaastike liikidele sobivad elupaigad ning kahanes maastike esteetiline väärtus.
Üks oluline maastikuelement, mis loob elupaiku eri liikidele, on kiviaed. Kiviaiad pakuvad kasvukohta mitut liiki taimedele, sealhulgas kaitsealustele. Seal leiavad kasvukoha nii taimed (näiteks kivi-imar, ida-kiviürt), samblikud kui ka samblad. Ühtlasi on kiviaiad elupaigaks imetajatele (lagrits), roomajatele (arusisalik), kahepaiksetele (kõre ehk juttselg-kärnkonn, rohekärnkonn) ja putukatele. Linnud, ennekõike eri liiki põõsalinnud, võivad puude ja põõsastega kiviaedadest leida sobiva pesitsus-, toitumis- või varjumiskoha.
Piltidel on vast-valminud Liise taluõue kiviaed.
Kuivanud puu ja raud on mõlemad surnud, selle vahega, et raud pole kunagi elanudki.
Niisiis jäid naelad seekord karpi, ning puu näitab ise, mida ta suudab.
Aia latte hoiab üleval lõhestatud postide vahele punutud kuusevitsad.
Postid on laotud kiviaia sisse, maa peale, - mis peaks tagama pikema eluea.
Ilus kohe, kui Ruhnu on ilus.
Pildid tulistas Juku võitmatu Canon.
Marten
Nastik
Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal.
Seljal ja külgedel on tumedaid ebakorrapäraseid plekke. Mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix persa) on piki selga kaks heledat pikitriipu, mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix helvetica) on külgedel tumedad põikitriibud.
Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Ka selg on hele.
Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni Mongooliani, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni.
Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel.
Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist.
Seda varajast ärkajat, märkas Juku valvas kotkasilm, kes ka momentaalselt pildi oma imekarbist välja rehmas.
Marten
Seljal ja külgedel on tumedaid ebakorrapäraseid plekke. Mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix persa) on piki selga kaks heledat pikitriipu, mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix helvetica) on külgedel tumedad põikitriibud.
Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Ka selg on hele.
Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni Mongooliani, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni.
Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel.
Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist.
Seda varajast ärkajat, märkas Juku valvas kotkasilm, kes ka momentaalselt pildi oma imekarbist välja rehmas.
Marten
26 April 2011
Piirikividest
Tere.
Miks, pagana pärast, te kasutate seda kaardialust ja mitte Maaameti kodulehelt võetud sellist kaarti, millel katastriandmed (piirid) juba peal? Vaat sinna
peale kandmine võiks juba lõbusaid tulemusi anda. Ja ma ei näe, kas panite kivid
plaanile/kaardile GPS-i abil, või silmajärgselt ja heas usus? Seda tuleks nigu
mainida.
Tervitustega (mida näha ka lisatud pildilt),Seenevana
Miks, pagana pärast, te kasutate seda kaardialust ja mitte Maaameti kodulehelt võetud sellist kaarti, millel katastriandmed (piirid) juba peal? Vaat sinna
peale kandmine võiks juba lõbusaid tulemusi anda. Ja ma ei näe, kas panite kivid
plaanile/kaardile GPS-i abil, või silmajärgselt ja heas usus? Seda tuleks nigu
mainida.
Tervitustega (mida näha ka lisatud pildilt),Seenevana
25 April 2011
Jüripäev
/foto: Märt/
Jüripäeva tähistati laupäeval teatejooksuga mööda metsa. Ringsust külasse.
Võiduvõistkonnas lippasid Liise, Margit, Maarit, Karl August, Juku, Marten, Margus. Aeg: 11.16.02.
Teise koha teenisid Emma, Elen, Luise, Iti, Karl Caspar, Andre, Margus ja Joosep ajaga 11.24.56.Pikaaegse kombe järgi veedeti pärast grillilõhnane õhtupoolik Luise hoovis, kus Udo ja Mitja suupärast suitsutasid ja Märt pillilugu mängis. Elvi kostitas magusaga.
Jüripäeva tähistati laupäeval teatejooksuga mööda metsa. Ringsust külasse.
Võiduvõistkonnas lippasid Liise, Margit, Maarit, Karl August, Juku, Marten, Margus. Aeg: 11.16.02.
Teise koha teenisid Emma, Elen, Luise, Iti, Karl Caspar, Andre, Margus ja Joosep ajaga 11.24.56.Pikaaegse kombe järgi veedeti pärast grillilõhnane õhtupoolik Luise hoovis, kus Udo ja Mitja suupärast suitsutasid ja Märt pillilugu mängis. Elvi kostitas magusaga.
Piirikivide inventuur käib
Piirikivide inventuur käib täie hooga, googli kaardirekenduse tarvis on need vaja ka veebi üles riputada. Vähemalt samapalju tuleb veel juurde. Kivid on pildistatud kas lõuna või põhja poolt, sõltub kust ligi pääseb ja kust päike paistab juhul kui paistab. Tundub et kõige parem aeg pildistamiseks on varahommikul või õhtul, kui päike madalal ja kivi joontes tekivad varjud. Ereda päikesega ei näe suurt midagi. Abis on olnud Rainer Sosi, Kallike, Aksel. Endiselt on oodatud kõik inf kivide kohta.
Kaarel
24 April 2011
23 April 2011
Muhu Noortekeskus müdistas Ruhnu
Subscribe to:
Posts (Atom)