PÄIKSELISED ÕNNESOOVID SÜNNIPÄEVAKS PÕLLU TALU PERETÜTRELE!
31 May 2013
30 May 2013
Jutukursus ja kontsert laupäeval, 1.juunil
Piret Pääri koolituse põhiteemaks saab olema- kuidas leida oma lugu.
Kas jutustaja valib loo või hoopis lugu oma jutustaja.
Kursusel jutustame, kuulame ja kodustame uusi lugusid.
Algus 11.00 Rahvamajas.
NB! Võta kaasa üks asi, millel on Sinu jaoks lugu!
Õhtusele kontserdile Randojal viib buss Luise poe eest 19.30.
Esinevad Piret Päär, Tuule Kann ja Karoliina Kreintaal.
Nii koolitus kui kontsert on tasuta.
Külli
Ruhnu kaitseliitlased said veoki
Heiki on asjaajaja. Moodustas Ruhnu Kaitseliidu jao, organiseeris laskeharjutusel käimise ning nüüd on tänu tema ettevõtlikusele ruhnlastel ka mobiilsus kohalikul maastikul tagatud. Nagu näha, ei jäänud ka klassikaline autopilt tegemata (pildil vaid mõned kaitseliidu liikmed)
Priit
Priit
29 May 2013
28 May 2013
Ruhnu meeste vesti riie
Suvel võtab Mare Pärnust ette vesti riide kudumise kui on veel soovijaid (praegu on üks), kel pole oma vesti selga panna. Kanga hind 105 eur.
Andke teada Küllile.
56929551
Andke teada Küllile.
56929551
27 May 2013
26 May 2013
23 May 2013
Ruhnu tuletorn.
Meie kallis tuletorn, mis on ehitatud Ruhnu saare välise kuvandi oluliseks osaks, hakkab kuplist veidi roostetama.
Värv on maha kulunud ning võimust võtab inetu rauda õgiv rooste.
Pole saladus, et meie saarel on kaheks populaarsemaks punktiks kirikud ja tuletorn.
Niisiis tunnen kohustust hoida silm peal kõigel ilusal, mida külaliste silmad minu saarel kaema kipuvad.
Pakun ennast vabatahtlikuna, värvima tuletorni kupli katust, mis päikese,pakase ja vihma meelevallas sootuks inetuks on muutunud.
Loodan, et inimesed, kes on kohustatud meie tuletorni püsimise eest seisma, võtavad pakkumist võimalusena ning tegutsevad selle nimel, et meie au ja uhkus püsiks sajandeid veel oma rauast jalgadel.
1877.a paigutati Ruhnu idaküljel kõrguvale Håubjärre mäele (saare kõrgeim koht) Prantsusmaal Le Havre'i tehases valmistatud detailidest kokku pandud punase metallsilindertorniga tuletorn. Üle saja aasta töötanud metalltorn on tänaseni töökorras. Ohutuse kaalutlustel külastajaid majakasse sisse hetkel ei lasta.
Huvitav teada:
Tuletorni kõrgus on 39,5 meetrit, merepinnast 65 meetrit.
Läänemere piirkonnas on see tänapäeval ainus säilinud seda tüüpi majakas.
Torn on projekteeritud samas büroos Prantsusmaal, kus töötas ka Eiffeli torni autor Gustave Eiffel.
Päikest,
Marten.
21 May 2013
Aiandusnurk.
Juba on, mida aiast põske pista, mullast sirgub redis!
"Kes ei ole tark olnud, et plaane teha, see saab hukka!" |
(Tõsiselt, need Saadanad puituvad vakku ära ju!)
Päikest,
Marten.
Ruhnu mägiveised reporteris.
http://www.reporter.ee/2013/05/20/ruhnule-soti-magiveiseid-viinud-veoauto-paases-laevalt-pealtvaatajate-abiga/
Kaadrid on täitsa Ruhnu omatoodang.
Marten.
Kaadrid on täitsa Ruhnu omatoodang.
Marten.
18 May 2013
Sarvilised saarel
Jüri ja Madise suurprojekt kulmineerus täna õhtul paljude pealtvaatajate silme all 50 Šoti mägiveise saabumisega saarele. Tänu talguliste tulisele tööinnule on maa tuulikute alt kuni Holmani palistatud karjaaiaga. Pärast pikka asjajamist, tänu toetajaile ja kaasaaitajaile võivad nüüd võõramaised tegelased oma elu saare läänekaldal sisse seada.
-Kadri
(Arvestades külaliste populaarsust, võib arvata, et galerii täieneb.)
17 May 2013
Hülged peletasid viikingite järeltulijad Gröönimaalt.
Delfi Forte kirjutab:
Uus uurimus väidab, et Gröönimaa elanikkonna vähenemisel mängis olulist rolli üksluine toit. Selle suure saare asukad lihtsalt tüdinesid hüljeste söömisest.
Gröönimaa 80 muistse asuka skeleti uurimine heitis valgust küsimusele, miks viikingite järeltulijad Gröönimaalt umbes kuuesaja aasta eest kadusid, vahendab ajakiri "Imeline Teadus."
"Põhjala rahvaste Gröönimaal elamise ajastu lõpust pärinevate haualeidude seas pole näiteks palju noorte naiste skelette. See viitab, et just noored inimesed lahkusid. Kui aga väheneb sünnitusealiste naiste hulk, ei suuda ka rahvas püsima jääda,"
>-->
Pärast möödunud talve hülgetsirkust saarel ja selle lähistel, näib suur hulk Eestimaalasi arvavat, et Ruhnlased vaatavad otsa samale saatusele.
Kuid kallid kaasmaalased, muretsemiseks pole siiski põhjust, meil on sügavkülmas veel jupike kanget karuliha, ning tuhlis vohab põllul nagu lollus riigimehe peas.
Link originaal artiklile: http://forte.delfi.ee/news/militaaria/hulged-peletasid-viikingite-jareltulijad-groonimaalt.d?id=66133554
Päikest,
Marten.
16 May 2013
15 May 2013
11 May 2013
10 May 2013
09 May 2013
Runö alustas Ruhnu liinidel oma teist hooaega
Ruhnu saarega algas taas regulaarne laevaühendus kiirlaevaga Runö. Runö teeb reise Ruhnu saarele nii Roomassaarest kui ka Pärnust, laevaliikluse hooaeg Ruhnu liinidel kestab maikuust kuni oktoobri lõpuni.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on tänavuse hooaja graafik üldjoontes sarnane eelmise hooajaga, kuid mõned muudatused siiski on. „Muudatused tulenevad reiside arvu kasvust võrreldes eelmise hooajaga. Sel hooajal on üle nädala võimalik teisipäeviti Saaremaalt Ruhnus ära käia ka ühe päevaga. Eelmisel hooajal oli see võimalus vaid kord kuus,“ rääkis Hiiuväin. „Pärnu suunal on suurem muudatus see, et alates 17. juunist suve tippajal läheb laev Pärnusse neljapäeva õhtul kell 18:30. Varasemalt oli see reis reede hommikul kell 6:00, et teha Pärnust reedel kaks reisi Ruhnu.“
Runö mahutab 60 reisijat. Igale reisile saab ette broneerida 45 kohta kogu hooaja ulatuses. Viis kohta lähevad müüki 14 päeva enne reisi. Ruhnu sissekirjutusega elanikele hoitakse kaheksa kohta, mis tuleb samuti nimeliselt broneerida. Kaks kohta on hädajuhtumiteks alati laeval vaba.
Broneerimine 2013 hooajaks algas 15. aprillil. „Kuna huvi Ruhnu reiside vastu on suur, siis esimeste päevadega täitusid paljude juulikuu reiside broneeringud, eriti nädalavahetusteks. Suurte gruppide saarele toomine on keeruline, sest Runö mahutavus seab piirangud. Paljudele reisidele on siiski veel ka vabu kohti, mis võimaldavad soovi korral planeerida Ruhnu saare külastamise. Ruhnu sõit tuleks võimalikult varakult planeerida ja broneerida,“ soovitas Hiiuväin. Piletihinnad on samad, mis eelmisel hooajal.
Reisid tellivad ja reiside arvu määravad Saare maavalitsus ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes kinnitab ka piletite hinnakirja. Hooajaks tellitud reiside arvust sõltub ka graafiku ülesehitus. Reisigraafik kooskõlastatakse kõigi osapooltega, ent eeskätt on arvestatud Ruhnu valla ettepanekute ja vajadustega. Laevaliiklus on ainuke ühendus Ruhnu vallale muu maailmaga suveperioodil, mil lennuk ei lenda. 2012 hooaja jooksul maikuu lõpust oktoobri lõpuni tegi Väinamere Liinid Ruhnu-Pärnu-Ruhnu liinil 146 väljumist ja Ruhnu-Roomassaare-Ruhnu liinil 102 väljumist. Ilmastiku tõttu edasilükatud väljumisi oli hooaja jooksul veidi üle kümne. 2013 hooajaks on tellitud vastavalt 162 ja 130 väljumist.
Kiirlaeva Runö ehitas riik mullu spetsiaalselt Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks. Laevaliiklust korraldab avaliku liiniveo lepingu alusel Väinamere Liinid. „Meeskond jäi eelmisel hooajal uue aluse sõiduomadustega rahule. Ilusa ilmaga on merereis Ruhnu igati mõnus elamus. Vähegi tuulisema ja lainetusega ilmaga ei ole reisijate jaoks laeval viibimine aga siiski kõige mugavam, sest väike, aga tubli laev raputab lainete meelevallas päris tublisti. Ruhnu sõidu puhul on tegemist ju avameresõiduga, kus kaitsvaid lahesoppe ja rannikut läheduses ei ole,“ rääkis Hiiuväin.
Heade ilmaolude korral kestab Roomassaare suunal reis veidi üle kahe tunni ja Pärnu suunal üle kolme tunni. Tuule ja lainetusega võib reis venida pikemaks.
Maris Lindmäe
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on tänavuse hooaja graafik üldjoontes sarnane eelmise hooajaga, kuid mõned muudatused siiski on. „Muudatused tulenevad reiside arvu kasvust võrreldes eelmise hooajaga. Sel hooajal on üle nädala võimalik teisipäeviti Saaremaalt Ruhnus ära käia ka ühe päevaga. Eelmisel hooajal oli see võimalus vaid kord kuus,“ rääkis Hiiuväin. „Pärnu suunal on suurem muudatus see, et alates 17. juunist suve tippajal läheb laev Pärnusse neljapäeva õhtul kell 18:30. Varasemalt oli see reis reede hommikul kell 6:00, et teha Pärnust reedel kaks reisi Ruhnu.“
Runö mahutab 60 reisijat. Igale reisile saab ette broneerida 45 kohta kogu hooaja ulatuses. Viis kohta lähevad müüki 14 päeva enne reisi. Ruhnu sissekirjutusega elanikele hoitakse kaheksa kohta, mis tuleb samuti nimeliselt broneerida. Kaks kohta on hädajuhtumiteks alati laeval vaba.
Broneerimine 2013 hooajaks algas 15. aprillil. „Kuna huvi Ruhnu reiside vastu on suur, siis esimeste päevadega täitusid paljude juulikuu reiside broneeringud, eriti nädalavahetusteks. Suurte gruppide saarele toomine on keeruline, sest Runö mahutavus seab piirangud. Paljudele reisidele on siiski veel ka vabu kohti, mis võimaldavad soovi korral planeerida Ruhnu saare külastamise. Ruhnu sõit tuleks võimalikult varakult planeerida ja broneerida,“ soovitas Hiiuväin. Piletihinnad on samad, mis eelmisel hooajal.
Reisid tellivad ja reiside arvu määravad Saare maavalitsus ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes kinnitab ka piletite hinnakirja. Hooajaks tellitud reiside arvust sõltub ka graafiku ülesehitus. Reisigraafik kooskõlastatakse kõigi osapooltega, ent eeskätt on arvestatud Ruhnu valla ettepanekute ja vajadustega. Laevaliiklus on ainuke ühendus Ruhnu vallale muu maailmaga suveperioodil, mil lennuk ei lenda. 2012 hooaja jooksul maikuu lõpust oktoobri lõpuni tegi Väinamere Liinid Ruhnu-Pärnu-Ruhnu liinil 146 väljumist ja Ruhnu-Roomassaare-Ruhnu liinil 102 väljumist. Ilmastiku tõttu edasilükatud väljumisi oli hooaja jooksul veidi üle kümne. 2013 hooajaks on tellitud vastavalt 162 ja 130 väljumist.
Kiirlaeva Runö ehitas riik mullu spetsiaalselt Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks. Laevaliiklust korraldab avaliku liiniveo lepingu alusel Väinamere Liinid. „Meeskond jäi eelmisel hooajal uue aluse sõiduomadustega rahule. Ilusa ilmaga on merereis Ruhnu igati mõnus elamus. Vähegi tuulisema ja lainetusega ilmaga ei ole reisijate jaoks laeval viibimine aga siiski kõige mugavam, sest väike, aga tubli laev raputab lainete meelevallas päris tublisti. Ruhnu sõidu puhul on tegemist ju avameresõiduga, kus kaitsvaid lahesoppe ja rannikut läheduses ei ole,“ rääkis Hiiuväin.
Heade ilmaolude korral kestab Roomassaare suunal reis veidi üle kahe tunni ja Pärnu suunal üle kolme tunni. Tuule ja lainetusega võib reis venida pikemaks.
Maris Lindmäe
08 May 2013
Subscribe to:
Posts (Atom)