Päevapilt

Selline arutelu toimus Jansoni kurvis! Sain linti.

Karupäev

Täna on väljas paras karuilm. Mitja andis kaheksa aasta tagustest sündmustest põhjaliku ja analüüsiva ülevaate.
Aksel arvas: "Kui ei ole näind, ei tohi rääki. Kuigi aimata muidugi võib."
Kui siis kõik hommikulaua äärde kogunenud kordamööda karusaaga teemal kirjutades oma fantaasial lennelda lasksid, sündis niisugune versioon Ruhnu karust:  

 

Karu jäljed rannal.
Sulev nägi esimesena Kuunsi rannas karu jälgi, mis olid piisavalt suured, et mitte jätta olukorrale reageerimata. Pärast arutelu otsustati ühiselt, et see suur loom tuleb kinni püüda. Kokku aeti Ruhnu mehed, mandrilt tulid jahimehed ja nii see jaht algas.
Kaheraudsed löödi läikima ja saapad viksiti hülgerasvaga. Koguti kokku kõik Ruhnu koerad, nii suured kui ka väikesed, et nad karujahil abiks oleksid.
Karu nähti siin ja seal, aga päris ligi ei pääsenud keegi. Karu oli, on ja jääb!
Üsna pea hakkasid saarel levima igasugu erinevad versioonid mesikäpa saatusest.
Üllatavalt paljudes aedades suitsesid korraga suitsuahjud, grillahjud. Samuti tehti soojade ilmadega tuld majade ahjudesse...
Olid ikka toredad ning vägevad jäljed rannas, ise poleks küll osanud selliseid teha. Vahel ulatus karurada sadamani välja. Seal vist ehmatas jõujaama müra Oti jälle metsa tagasi. Igatahes ei teadnud pätajalg ametlikust piirijaotamisest tuhkagi.
Aga need olid ainult kahtlused. Ju ta ikka ära ujus, nagu oli tulnudki.


Riigiarhiivi varasalvest VIII. Teekond Pärnu alt Saaremaa alla I osa

Kaarel

Folkloor

Mitja (poes omaette tasa arutades): "Tea, kas peaks ostma teed või murraks koduteel vaarikavarsi..."

Kuidas Kuki vanaisa ruhnlastele tasuta metsamaterjaali jagas

Nagu alljärgnevalt lugeda saab, lubas riigivanem Johann Kukk (eesti keeles ka Juhan Kukk) juba 1923. aastal ruhnlastele oma tarbeks riigi metsast põletispuid ja majapidamises tarvisminevat puud hinnata anda. Sama kinnitas ka oma vanaisa mälestustele tuginedes kohalik mees Heiki Kukk, Väino poeg, Juhani pojapoeg. Kuki mälestustele ja Riigiarhiivile dokumentidele tuginedes: Kaarel

Ruhnlaste suur kultuurilooline ekspeditsioon Kihnu saarele

Septembrikuu esimesel nädalavahetusel, st 4-6 sept toimub suur ruhnlaste kultuurilooline matk Kihnu saarele. Teejuhiks on kõige parem Kihnu asjatundja, ruhnlane Endel Sutt. Ühtlasi toimub Ruhnu Ajaraamatu üle-eestiline presentatsioon, läbirääkimised järgmise aasta Kihnu-Ruhnu mängude aja- ja muu kava üle, tutvumine kohaliku elu-oluga. Ettevõtjatele on täiendav õppeprogramm tutvumaks Kihnu kolleegidega ja nende poolt pakutavate teenustega. Ootame rohket osavõttu nii ruhnlaste kui suveruhnlaste poolt! Ruhnlaste väljasõit Ruhnust reedese Aegnaga, tagasi esmaspäeval. Kaasa telgid jm vajalik. Toitlustamise jm organisatoorse töö hõlbustamiseks palun osalemisest teada anda kaarel@lauk.ee.

Kaarel

Meestejutt: uääuuuuaaa, äuuuauuu...

Märt

Kell 15-17

Pood. Palju enam kui kolmesaja grammi juustu või paki piima hankimiseks. Kogunemis- ja kohtumiskoht. Poejutud on justkui täiesti eraldiseisev žanr.
Noh, ja hea ikka ka, kui üle terve nädala tuleb taas kaup. Pehme leib, piparkoogitainas ja Pralinee kommid.

-Kadri

Helly Hansen

Karlal on uued mererõivad. Sedavõrd uued, et kalal ei raatsi nendega veel käia. Küll aga poes ja sadamas. Kalameeste naised õhkavad igatsevalt seda vaadates. Neid ju saarel nii napilt, Helly Hansen võiks pisisaare kalanaiste projekti raames neidki meestega võrdväärselt kauniks ja merekindlaks muuta.

Priit

Eero

Naabrid omakeskis

Saarele saabus oma igasuvist puhkust pidama kodanik Janson, V. Ja kohe naabritega maid jagama! Kus seda siis enne nähtud, et naabrite vahel kõik korras oleks. Nimelt mõõdeti segastel omandireformi aastatel Jansoni kaev üle aia naabri maale. Lõpuks tulid asja uudistama ka külamehed. Aga nagu näha, saadi vist kokkuleppele.

Kaarel

To: Priit

Veebikaamera algne mõte oli panna see poodi sisse, vaatega leti poole, et kas leiba-saia on ja kas need "sada" lätlast, kes enne mööda küla jalutasid, on Luise poekese vabastanud ja oma laevale tagasi kolinud. Et saaks ise ka shoppama minna. Luise asjast midagi ei arvanud ja sinnapaika see jäi.

Kaarel

Noppeid Ruhnu Foorumist

Mister mouser on tulnud välja viimase aja kõige tobedama Ruhnu „sõbraliku” ideega – panna Luise poe bangalo piirkonda yles live web cam. Idee iseenesest on tegelikult pärit Karlalt, kes igatses ylevaadet poe juures toimuvast (et kas miskit mõnusat seltskonda poe juurde ehk kogunemas on, muidu käi niisama mitu korda asja eest teist taga jalutamas või passi pool päeva tyhja bangalote juures). Mouser on aga teatud tuntud tehniline innovaator, näe lepib Luisega kokku ja teebki ära. Natuke ehk edevusest ja sutsuke ka mandrisõprade peale mõeldes. Tegelikult võiks ta selle kusagile oma koduvärava kylge riputada või ehk päris koju, oma siseruumidesse paigaldada, et oleks siis nagu väga avalik persoon või niimoodi. Totruse tipp aga oleks MEIE privaatsust maailmale näitamiseks yles riputada.
Jyri pakkus ka hea idee välja: paneks kaamera mõnele Kallikese hobule pää kylge, näeks, mida opa vaatab ja mida sööb. Ehtne discovery.

Teine hapu teema on nn. asfalttee kyla ja sadama vahel. Sest nagu revlis selle teema avaartiklis mainib, on hulk tatipäiseid (kõlab nagu noorema generatsiooni moodi) hankinud enestele uue aja liikurid, milledega tinunnise peaga nobedasti edasi-tagasi liigeldakse ja kindla peale mõni varsti ka kabelimatsuga maha saab. Sest tee on nyyd liiga hea.
Asja esialgne mõte oli ikkagi tolmuvaba pinnakattega teega maha saada. Ja protesti kutsub esile hoopis selle tolmuvabaduse asfaldilik välimus. Kihnus on selline osadele teedele paigaldatud. Hoolimata sellest, et sealne elanikkond on oma kymme korda suurem ja liikureid igayks ka mandrilt kaasa tuua saab, pole nagu kuulda olnud kolarite hyppelisest juurdekasvust. Ruhnus on noorgeneratsiooni käsutuses teadaolevalt yks punane kummipõletaja, millega sageli-sageli foorumi rahvast (kui nad saarel juhtuvad olema) liikumas näha võib. See kimamise jutt oleks siis nagu rohkem teie omavaheline teema.
Ebameeldiv see tume asfaldi värv tegelikult on. Muinsuskaitsjad või rohelised, ehk kes iganes, peaksid sellise imago Ruhnule toomist kõigiti takistama. Olevat ju ka muid lahendusi, et takistada suvise põuaajaga kaasnevat laus läbitungimatu ja igale poole tungiva tolmu teket. Suvel on sadama teel väga palju inimesi (ca. 4000) liikvel ja ka vaid yhe auto tolmusaba pysib metsavahelisel teel oma pool tundi. Keegi ei peaks sedasi 3,5 km tolmus jalutama ja saastunud õhku sisse hingama.

Priit

Lausus nõnda...

Viimasel ajal on seltskonnajuttudesse sattunud loomateemad. Maainimese asi.

* Hea hobune on ikka sigakallis.
* Lehmaga on siuke pull, et...

Kuulma juhtus Kadri

Valik kogutud hõikeid sisetelefonis

* Kuule, me madistame Aksliga edasi.
* Priit on kiviseinade vahel.
* Aga kus sa oled? Prügimäel, jah?
* Just nii, boss!
* Mis seal taevas siis on?
* Mere peal võtab täitsa hästi.
* Kaks kutsub meremehi.
* Söök on valmis. Tule sööma!
* Võta paar kohukest ka.
* -Head ööd!
* -Sulle ka.


Kuulis Kadri

Veaparandus

Varem ilmunud nimede loetellu on sattunud eksitav viga. Õigeks saab pidada siiski vaid nime Vitaljok, mitte Vitalok.

Priit

Tänase õhtu pärlid:

"Ära Vitali kaevu tagurda!" (Kuunsis)
"Sõidame nii kaua kuni bensiin otsa saab." (kiriku taga metsas)
Mineraalvee ja merevee vahe on selles, et merevesi sisaldab kulda ja mineraalvesi mitte.
"Ela teiste elu, siis jääd ise varju."
"Me käisime nädal aega tagant akna kaudu." (Reet)

Reeda uues kodus esimeste külalistena. Täna õhtul.

-Kadri