Veel ühed Ruhnu sukad on valmis kootud. Hind 50 eurot.
Küsida Timu Helvelt.
31 October 2013
30 October 2013
29 October 2013
Esimene ohver
Umbes kahe paiku käis kõva ragin, ajas naabridki üles. Luise seaaediku nurk ja Jussi majaesine.
Kaarel
25 October 2013
23 October 2013
Runö põrkus kokku tundmatu objektiga, Ruhnule saab vaid lennukiga
Kiirlaev Runö sai teisipäeval 22. oktoobril Ruhnust Ringsu sadamast välja sõites vigastada, kui põrkus kokku tundmatu veealuse objektiga. Kuni Runö remonditööde lõpetamiseni tagab ühenduse Ruhnu saarega lennuk.
Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel. Runö peab läbima tehnilise ülevaatuse Nasval Baltic Workboats AS-i tehases, mille käigus selgub vajalike tööde maht.
"Laeva naasmise ajast liinile teavitame koheselt, kui on selgunud vajalike remonttööde valmimisajad. Samas on ilmaprognoosi kohaselt järgneval nädalal oodata tugevat tuult, mille korral Runö nagunii väljuda ei saa," rääkis OÜ Väinamere Liinid teenindusjuht Anu Hiiuväin.
Ruhnu saarega ühenduse tagab lennuk, sügisesed laevareisid on mõeldud eelkõige kaubaveoks.
Õhtuleht
Valimistulemused lühidalt.
(karakteri sarnasus kohalikule elektrikule on puhtjuhuslik)
Marten
21 October 2013
Laevaliiklus
Seoses halva ilmaprognoosiga teostab laev reisi Ruhnu ja
tagasi päev varem
Väljumine Roomassaarest esmaspäeval 21/10 kell
16.00
Väljumine Ruhnust teisipäeval 22/10 kell 10.00
20 October 2013
Saaremaa Kolme Päeva jooks
Ruhnu Merepääste esindus esindas meie kodusaart Ruhnut Saarema Kolme Päeva jooksul ja pidas ilma kiuste kogu distantsi 42 km 195 m vapralt vastu. Loodam, et järgmisel aastal esindab kodusaart rohkem kui üks võistleja. Kokku osales põhijooksul 515 võistlejat maailma eri paigust. Rainer
16 October 2013
Reede 17
Reede 17 valimiskampaania ja häältepüüdmine on päädinud tänaseks vägagi suure mulliga. Saarte Hääles ja Meie Maas avaldatu sisaldab lubadusi ja väljaütlemisi, mis annavad üsna täpselt aimu, millise seltskonnaga saab järgmise 4 aasta jooksul nende võimule tulekuga tegemist olema.
Loomulikult on kõige kaunimalt kõlav uue koolimajaga seotud teema. Kui saaks ainult vastuse küsimusele, et miks pole "innukalt" eelneva kaheksa aastaga tegeletud koolimajast ikka veel müürijupikestki rajatud, siis kuidas saavad samad tegijad taas seda üllast ideed ilma südametunnistuse kripelduseta kolmandalgi korral kasutada. Tänaseks on esmased seda lubadust kuulnud juba ülikooligi lõpetanud! Kas ikka usume "innukaid" veel?!
Teine valimisvankri ette rakendatud idee on kütusetankla rajamine. Seoses Eesti Energia sooviga muuta jõujaama kütuse ülepumpamine ohutumaks ja Saarte Liinide huviga rajada sadamasse huvialuste kütusetankla, on juba kaks aastat tehtud eeltöid antud teemal. Tänavu suvel on asjad jõudnud projekteerimiseni ning siin kohal on liitunud eelpool nimetatutega ka Ruhnu Vallavalitsus. On väga positiivne, et ruhnlaste kütusemured saavad normaalse lahenduse, kuid reklaamida rahvale nö. etteotsustatud teemat nagu oma valimislubaduse teostumist tulevikus on pehmelt öeldes täiesti eetikavaba.
Kolmas tees, mis sunnib pahameelest kulme kergitama, on tõeline näide praegu valitsuse juures olijate suhtumisest inimestesse. Tsitaat: "Sisserände soodustamiseks on vaja endale selgeks teha, milliseid inimesi vallas vajatakse, ja nendele inimestele tulebki rohkem tähelepanu pöörata. Nagu mujalgi, ei ole ka Ruhnus piisavalt palju lahtise pea ja töökate kätega töömehi." on (tegelikku tausta teades) järgi mõeldes ikka meeletult üleolev ja jube.
Lõpetuseks veel üks mulliajamise näide Reede 17 artiklist, kui keegi arusaab, siis seletagu teistele ka ära:
"Ruhnu on liiga väike, et saaksime kõiki vajalikke teadmisi ja oskusi ise omada, kuid liiga kaugel, et mitte tunda end eraldatuna."
Kommenteeris
Valimisliit Ruhnu
Loomulikult on kõige kaunimalt kõlav uue koolimajaga seotud teema. Kui saaks ainult vastuse küsimusele, et miks pole "innukalt" eelneva kaheksa aastaga tegeletud koolimajast ikka veel müürijupikestki rajatud, siis kuidas saavad samad tegijad taas seda üllast ideed ilma südametunnistuse kripelduseta kolmandalgi korral kasutada. Tänaseks on esmased seda lubadust kuulnud juba ülikooligi lõpetanud! Kas ikka usume "innukaid" veel?!
Teine valimisvankri ette rakendatud idee on kütusetankla rajamine. Seoses Eesti Energia sooviga muuta jõujaama kütuse ülepumpamine ohutumaks ja Saarte Liinide huviga rajada sadamasse huvialuste kütusetankla, on juba kaks aastat tehtud eeltöid antud teemal. Tänavu suvel on asjad jõudnud projekteerimiseni ning siin kohal on liitunud eelpool nimetatutega ka Ruhnu Vallavalitsus. On väga positiivne, et ruhnlaste kütusemured saavad normaalse lahenduse, kuid reklaamida rahvale nö. etteotsustatud teemat nagu oma valimislubaduse teostumist tulevikus on pehmelt öeldes täiesti eetikavaba.
Kolmas tees, mis sunnib pahameelest kulme kergitama, on tõeline näide praegu valitsuse juures olijate suhtumisest inimestesse. Tsitaat: "Sisserände soodustamiseks on vaja endale selgeks teha, milliseid inimesi vallas vajatakse, ja nendele inimestele tulebki rohkem tähelepanu pöörata. Nagu mujalgi, ei ole ka Ruhnus piisavalt palju lahtise pea ja töökate kätega töömehi." on (tegelikku tausta teades) järgi mõeldes ikka meeletult üleolev ja jube.
Lõpetuseks veel üks mulliajamise näide Reede 17 artiklist, kui keegi arusaab, siis seletagu teistele ka ära:
"Ruhnu on liiga väike, et saaksime kõiki vajalikke teadmisi ja oskusi ise omada, kuid liiga kaugel, et mitte tunda end eraldatuna."
Kommenteeris
Valimisliit Ruhnu
Laastud peale
Laastumehed jõudsid ka kohale. Laastu löövad laiade ribadena alt üle, siis ei pea nii palju redeleid liigutama.
Kaarel
Kaarel
15 October 2013
14 October 2013
13 October 2013
Katusemeistrid
Katusemeistrid Veikor, Andre ja Kaarel said valmis Buldersi talu järjekordse laastukatuse roovituse. Homme tulevad laastupanijad ja võtavad tööjärje üle.
Kaarel
Kaarel
Esimene katusekülg valmis eile. |
Vana eterniidialuse eemaldamine. |
Valmis hakkab saama ka teine külg. |
11 October 2013
Ruhnu vabatahtlikud merepäästjad
Muhu vabatahtliku merepäästeühingu Ruhnu rakuke täienes neil päevil kahe uue liikmega: vastava koolituse läbisid kodanikud Lauk, Kaarel Tõnu poeg ja Keskpaik, Jüri Riho poeg. Koolitus toimus Soomes sealses merepäästeühingute koolituskeskuses Bagaskäri saarel.
Kaarel ja Jüri
10 October 2013
Ruhnu merepäästejaama katus
Ruhnu merepäästejaama kui hoone ajalugu on olnud huvitav mitme kandipealt. Tsaaririigi ajal ehitatuna on ta teeninud Liivi lahe meresõiduohutust tagava üksusena oma teenistusaega kuni algas viimane suur sõda meie kandis. Esialgselt Sjustaku maaninale ehitatud hoone tassiti kolhoosiaegu traktorite abil täies tükkis üle merejää Ruhnu teise külje alla, Ringsu sadama serva, nüüdsele Randoja maatükile, kus siis seal oskajad paadimeistrid ehitasid ruhnukate tarbeks kalapüügipaate. Minu mäletamist mööda on hoone eelmise sajandi 90-ndate algusest saati kasutult seisnud. Üksnes Udo Ivan Willis on seal vihmavarju leidnud. No muidugist ka kolhoosiaegne mereäärne võrgumajandus kuuri teisel korrusel.
Ajalugu on aga möödunud kolmveerandsajandi jooksul Eestist toonaaegsed päästejaamad tolmuks ja tuhaks varistanud. Eelmisel aastal renoveeriti oma algupärasel asukohas asuv Vilsandi Merepäästejaam. Kuna kaasarvatud Ruhnu jaamaga pole enam ühtegi ca 30-st hoonest säilinut, siis Maria Mägi ettevõtmine Vilsandis andis innustust ka Ruhnu Kultuuriait MTÜ-le. Kevadel esitatud toetuseavaldus on täna tänu Nordea panga ja Maalehe toetusele andnud hoonele uue katusekarkassi ja katusekatte näol ilmastikukindla katuse. Põhilised tööd teostas Ruhnu Kultuuriait MTÜ, ettevõtmist toetasid kohalikud elanikud alates Heiki Kukest, Luise Jõersist, Andres ja Jüri Keskpaigast, Mihkel-Käbikeset ja paljudest teistes kuni suveturistide õrnema pooleni välja.
Kuna lennukile minekuga hakkab kiire, siis hetkel lõpetan.
Priit
05 October 2013
Lohega Riiast Ruhnu
Lätlased on taas Ruhnu meresõidu ajalugu vorminud. Sõita lohelauaga 100 kilomeetrit Riiast Ruhnu on vägitükk missugune. Tuul puhus 9-12 meetrit sekundis ja lainedki olevat kuni kahemeetrised olnud, 5 tundi vett ja vilet saanult ning ühe surfilaua ribadeks sõitnult jõudsid kolm kanget Ringsu sadamasse. Auhinna fond 1000 LVL-i koos klaasskulptuuriga ulatati sadamakontoris pidulikult telekaamera ees surfaritele üle. Pikk Davis Drande oli kolm sekundit kiirem kui teised, keskmine mees, Gatis Sateks, disainis ja valmistas lauad millega üle mere tuldi. Kolmas, kiilakas Oskars Brivkalns arvas, et tegelikult oleks jaksanud Saaremaalegi sõita. Igatahes nautis ta head ilma kihutades ja lennates lainete kohal veel oma tunnikese jagu peale kohale jõudmist.
Priit
Subscribe to:
Posts (Atom)