Elagu Morgan!

Ruhnus sünnipäevu jagub! Täna saadame õnnitlused Morganile, pildijärgi just nagu enamvähem Limo sarnasesse kanti.

Täna 27. juunil:

1. Tartu naiskoor Linda kontsert

Liise talu hoovis 

kell 18.00

2.  Film "1944"

Ruhnu rahvamajas

kell 20.00

Kairi

Digiklaver Ruhnu koolile

Märtsis algatatud projekt Ruhnu Põhikoolile digitaalse klaveri ostmiseks on saanud toetust EV100 projektist "Igale lapsele oma pill".
Pilliostu on lisaks toetanud Pärnu Rotary Klubi ning Lääne-Saare vallavanem Andres Tinno. Saadud toetuste põhjal on praeguseks olemas 1200 eurot. Meile sobiva digitaalse klaveri maksumus on 1500 eurot.
Kui on veel lahkeid toetajaid, siis Ruhnu Vallavalitsuse arveldusarve number on EE191010022086133008
Märksõnaks lisada: toetus digitaalse klaveri ostuks Ruhnu Põhikoolile.

Matk

Et kõik ausalt ära rääkida, pidavat vist otsast alustatama. Kuigi kogu inimlaste kogum, kes eelmisel reedel Tungile maabus, on ka varem saarel erinevaid paiku avastanud (mõni koguni siin sündinud), pole keegi viitsinud eriti geomeetriaga tegeleda, s.t välja arvutada, et ring ümber saare polegi nii pikk… Valmar on selliseid ringe teinud, aga viimased jäid kindlasti eelmisesse riigikorda. Seega – panime selle „suve“ esimesel täispikal päeval proovile kaks suurt ja kolm väikest ja otsustasime ellu viia tegelikult juba kevadest saadik haudunud mõtte saare piirjooned lähemalt või kaugemalt läbi käia. Stardipauguks löödi autouksed kinni Limo sauna mäeküljel kuskil poole kümne paiku. Teekond päripäeva järjest tugevneva päikesetuule tagantlükkamisel võis alata.

Esimest korda nõudsid lapsed (Elisabeth ja Joosep kümnesed, Marten üheksane) vett 13-minutilise jalutuskäigu järel, aga see ei osutunud siiski halvaks endeks. 10.09 peatusime jahisadama II korruse välikohvikus, et süüa mõni kaasavõetud kehakinnitus.

Edasi algas matka eelduslikult raskeim osa ehk saare läänekülje vallutamine. Ilmajaama juures tuvastasime ühe laiba, tõsi küll, varese oma, järgmine tund möödus kariloomade jälgi ajades, ilma kelle määratu isuta olnuks meil ilmselt oluliselt keerulisem roostik-karjamaad läbida. Lähemale kui paarkümmend meetrit mäletsejad siiski ei lasknud, s.t sarvepidi tänada ei õnnestunud. Mööda metsapiiri ja merd silmist laskmata jõudsime poole kaheteistkümneks männihunnikuteni, kus ootamatult palavaks kippuv ilm sundis meid jällegi pausile.

Seejärel leidsime konnavaba konnatiigi

ja forsseerisime petlikult vooluvaba aia,mis Valmari lähemal katsumisel osutus siiski vooluringis olevaks. 

Sõbrad ei kutsu teda vist asjata ka Volts, mis inglise keeles tähendab täpselt seda, mille osaks ta sai. Keskpäevaks keerasime Holma pihlaka juurde ja parema valiku puudumisel kahlasime pea kolmveerand tundi küll pahkluuni ja küll pehmemate kehaosadenigi ulatunud vees,

et jõuda kohalike hulgas Sahhalinina tuntud saarele.

 Seal viibinud paarikümnel sarvilisel ei pidanud viit Jeesust üle mere tulevana nähes närv vastu ja nad pagesid kabuhirmus saare sisemusse. Kuigi esialgu tundus vesi kõhedavõitu, ei külmunud kedagi ega midagi ära ja järjest enam oli selge, et keegi seal üleval ilmanuppude juures on ka meiega. Nagu olekski suvi alanud (kuigi tänaseks juba teame, et see tunne oli petlik)! Saarelt Pärsi poole asuva tamme otsa olime eelmisel õhtul riputanud külmakasti söögi-joogiga, mille sisu nüüd pikniku vormis eriti hästi maitses. Algas Lõuna suure algustähega, meeleolu järgi võis juba eeldada, et järgmine tiir tehakse ümber Gröönimaa…

Pärsi otsast läbisime veel ühe veetakistuse Isamaa otsa suunas (maad mööda minnes pidanuks vikatiga olema) 

ja kell 14.24 olid viimased jalad (ka need, mida himustasid kaldaäärses roostikus hulgakesi ujunud kogred) kuivatatud. Edasi veidi üle heinamaa, siis läbi veel mitte päris valminud, aga punase väluna paistnud metsmaasikate metsaaluse,

 kuni saime üle mitme tunni jälle jalad liivale. Kuunsisse heiskasime lipu kella kolmeks.

Seal ka viimane kehakinnitus enne finišisirget ja edasi läbi metsa Norrkeldi poole. Kui normaalselt on sellise vaikse ilma ja temperatuuriga metsa all sääski umbes miljard ühe inimese kohta, siis… seekord oli neil vist mingi kokkutulek kuskil mujal, Kihnus või Manõjal või maeiteakus. Igatahes me olime arvulises ülekaalus. Kui jala liivale saime, võis Limo sauna lõhna juba tunda, ja kuigi viimased kilomeetrid ei olnud lastele enam kõige kergemad, pidasid nad metsast murtud matkakeppide toel siiski kenasti vastu.
Seda tuttavat pruuni katust nähes

 läks lausa jooksuks ja ametlik finišiaeg oli 16.28. Seitsme tunniga oli saarele ring peale tehtud

ja nagu näete, polnud nägudel viga midagi. Igatahes Runö ei olnud selleks ajaks veel finišilintigi mandrilt kohale jõudnud tuua. Idanaabreil on selle kohta suisa geograafilise täpsusega väljend – nikto ne ruhnulsja. Igatahes – täname head ilma, nautisime vaheldusrikka loodusega saart ja kes viitsis lõpuni lugeda – tehke järgi! Suvi on veel pikk ees. 

Matkal käisid Ehh ja Vohh (enne matka algust tuntud kui Ohh ja Ahh) ja tublid lapsed

Toomas Pärnust

Andrele sünnipäevaks

Kui kuskil häda käes,
siis ikka appi tõttab Andre.

Palju õnne ja jaksu tegemistes!

 -- Ruhnu sõbrad

Jaanituli

Tänavuse Jaanitule märgusõnad on: vihmane, tuuline, rahvarohke, hamburgerid, kirvevise, tünnisaun, saapavise, köievedu, ilma värvateta jalgpall, bänd "Maasipoisid", lillepärgadega Läti neiud (pildile mahtus siiski vaid meie oma imeilus Kristel), ja veel lisaks kõik need muud kogemused, mida igaüks iseendas võbelemas tundis.

Ruhnu isevalmistatud väiketuulik ootab nime

Juuni keskel toimus Randoja ajaloolises merepäästejaamas väiketuuliku iseehitamise töötuba, mis päädis 16.juunil muulile 1,5 kw tuuliku püstitamisega. Talgutel osalesid nii Eesti tuuleenergia klastri kui Eesti Arengufondi energiaühistute programmi liikmed, aga ka paljud ruhnlased. Labad sai ise voolitud, generaatori raam keevitatud, rootor ja staator valatud ning tuulik saare tarvis rohelist elektrit tootma püstitatud.

Uuel tuulikul pole aga veel nime. Et Ruhnus juba on naiste nimedega tuulikud, siis võiks ka nende väikeõel ilus neiu nimi olla. Kõik ettepanekud on teretulnud!

Selleks osale 31. juulini kestval tuuliku nimekonkursil: https://docs.google.com/forms/d/1GLM4iSHq2GIBUZ2eWd1Z4yu17U2TFjo2M2to9Qk2Nlk/viewform

RUHNU JAANITULI

23. juunil kell 20.00 jaanituleplatsil

Mängud väikestele ja suurtele!

Tantsuks mängib ansambel

MAASIPOISID

Leitud paat

Öösel saabunud saarlaste jaht Emerald tõi kaasa merel hulpinud paadi, kõvasti vattinäinud ja kulunud olemisega.

Priit

N 57*46"55 E23*17"26 man overboard

Meresõidu hooaeg on alanud ja Ruhnu merepäästjad on valmis. Kui siin kaugel Liivi lahe nurgas  merehätta satutakse jõuab abi mandrilt kohale alles 2 tunniga. Nii peavadgi siinsed merepäästjad olema igapäev kõigeks valmis.
Tänane õppus man overboard.

Hommikupäike tervitab üksikut hüljest

Kuhu kadus Ruhnu karu

Aastaid ruhnlasi vaevanud küsimus on nüüd saamas selget vastust. Küsida tuleb Kaido käest.

Kaupo

Randoja rahva tänusõnad

Mõni aasta tagasi, siis kui Randojat võsast veel väljagi ei paistnud ja päästepaadikuuri katus sissevarisema pidi, ei osanud keegi arvatagi, et uued tuuled ennast siin nii konkreetselt ilmutavad. Igal juhul on MTÜ Ruhnu KultuuriAidal heameel tänada tõesti ka päriselt toimivas tuuleveskiprojektis osalejaid! Asjalikud ning rõõmsameelsed ja ka meie oma rahvast kaasavad tegelased on nad! Midagi sellist, mitte igapäevast, kuid võimaluse korral ikka omakätega tehtut me lootsimegi Randoja krundil teha ja toetada !

Ruhnu KultuuriAit MTÜ

Ruhnus ehitatav väiketuulik hakkab valmis saama

Viis päeva Ruhnu saarel on läinud lennates ning isemeisterdatud väiketuulik hakkab valmis saama. Täna - rahvusvahelisel tuulepäeval - andsime labadele valge sära ning muutsime masti rõõmsalt värviküllaseks. Tegime ka ettevalmistusi masti testpüstitamiseks ja kui see homme ehk teisipäeval kella poole kümne paiku õnnestub, siis on südapäeva paiku oodata kogu tuuliku püsti saamist. 

Kohe kahju saab olema saarelt lahkuda, sest Ruhnu on meid väga hästi vastu võtnud. Ehituse jooksul on meid paljud abistanud ning ka vallavanem isiklikult tervitamas käinud. Buldersi talu pererahvas on tuulikutalgulised mudila ja siia kalaga ära hellitanud. Tuulikuehitajate eriline tänu läheb supermehele Veikorile, kes kõik vajaliku kasvõi maa alt välja võlub ning kedagi metsa ei unusta. 

Päris viperusteta pole tuulikutalgud siiski läinud. Kohe meisterdamise alguses jätsime generaatori raami keevitamisel praktiliselt olematu nurga tuuliku labadele, mistõttu oleks need hakanud vastu masti käima. See sai suure higi ja vaevaga lahti kangutatud ning uuesti tehtud. Täna avastasime, et kuigi magneteid sai rootori jaoks täpselt õige kogus hangitud jääb neid miskipärast neli tükki üle. Selgus, et kuueteistkümne magneti asemel olime rootorisse juba kinni valanud vaid neliteist. Tegijal ikka juhtub ning nagu ütlevad töötoa juhendajad Madis ja Criss on see osa vajalikust õppeprotsessist. 

Ruhnu tuulikuprojekt ei ole aga veel läbi, sest noorel tuulikul pole veel nime. Saarel on juba tuulikud Pille ja Malle, seega sobiks ka nende krapsakale väikeõele üks kena tütarlapse nimi. Kõik ettepanekud külarahva poolt on teretulnud. Samuti on kogu saare rahvas oodatud teisipäeva keskpaiku tuuliku püstitamisele kaasa elama.

Autor: Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht ja tuuleenergia klastri projektijuht, kel pool aastat tagasi tuli mõte ühel tuulisel saarel korraldada tuuliku iseehitamise kursus. 

Korsi talu talgud

Andre

Suurem vend

Vanem ja väiksem vend sai endale noorema ja suurema venna: Buldersi konservitööstuse tootearendusosakond lasi välja konservi nimetusega suitsumudil õlis küüslauguga. Silt sai endale ka ingliskeelse selgituse, smoked goby with garlic.

Kaarel

Tuulikuehitustalgud Ruhnus

Pean üles tunnistama, et olen Ruhnust palju kuulnud, kuid seni on minu Ruhnukogemus piirdunud vaid kellegi teise poolt edastatuga..

Seekord sai siis minu unenäos nähtu tõelisuseks. Jah, ma pildistasin neid kahte kuulsat kirikut. Kes kahekesi kõrvuti seisavad. Seda teevad vist kõik Ruhnu sattujad.

Põhjus, miks me siia sattusime ei ole just tavapärane turism.

Nimelt korraldas Eesti Tuuleenergia Klaster koos Eesti Arengufondi energiaühistute programmiga  11. – 16. juunil Ruhnus väiketuuliku iseehitamise töötoa.

Töötegemise käigus ehitatakse Ruhnu üks 10 meetrise mastiga  elektrit tootev tuulik. See peaks valmis saama rahvusvaheliseks tuulepäevaks, ehk siis 15. juuniks. 

Tuuliku ehitamisel kasutatakse Hugh Piggotti poolt koostatud õpperaamatut. Selle juhiste põhjal püstitatakse saarele 3,6 m rootori diameetriga väiketuulik, millel võimsust 1,5 kW.

Esimene tuuliku rajamistalgute tööpäev oli 12. juuni. Täna alustasime tuuliku labade voolimisega. See on raske töö, mida täielikult valdab vaid üks meie seltskonnast. Kuid eks töö käigus õpitakse.

Ka sai täna valmis see konstruktsioon, mis võimaldab tuulikul ennast tuule järgi pöörata. Küll natuke teistsugune, kuid autori sõnade järgi võib ka niimoodi.

Lisaks said valmis ka mõned abirakised.

Homme jätkame töödega. Kellel huvi,aega ja julgust, võib uudistama või isegi appi tulla. Töötuba toimub Ruhnu saarel sadama kõrval asuvas ajaloolises merepäästejaama hoones.Mida kohalikud tunnevad võrgukuuri nime all.

Pildid: Janek ja Katrin Jõgisaar. Tekst: Janek Jõgisaar.
www.bioneer.ee

Runöle jäetud asjad

Saadan pildid asjadest, mis inimesed on laeva unustanud. Äkki leiame mõnele asjale ka omaniku.

KL Runö vahitüürimees,
Aksel Artus