30 November 2012
19 November 2012
17 November 2012
16 November 2012
Õnnitlused !
Pisike müsteerium igas päevas, hoiab vanaduse eemal.
Kuni ajani mil oled nii hall ja põdur, et terve elu tundub müsteerium.
Palju õnne Sulle Juku !
S: Sõbrad.
Kuni ajani mil oled nii hall ja põdur, et terve elu tundub müsteerium.
Palju õnne Sulle Juku !
S: Sõbrad.
15 November 2012
11 November 2012
Meluõhtu
Udo lemmikud "Seelikukütid" |
Blacky esines oma tuntud headuses: "Ära piina mind..." |
Tina Turner "The Best" ei leppinud vähemaga, kui vaid parimaga. |
Heli Lääts klassikalises glamuuris |
"Postimehe" rahval olid käed-jalad tegemist täis
|
"Sajab akna taga laia valget lund..." Maarja-Liis Ilusa esitluses.
Niiõelda "lavalaudele" andsid oma esinemisega au ja kuulsust lisaks ka Anne Veski, Kare Kauks ja Alla Borissovna Pugatšova!
Meestepäevale pühendatud õhtu Ruhnu rahvamajas on absoluutselt kõrghetkeline avaüritus kohalikus seltsielus.
Priit
10. novembri õhtul
Eile õhtul rahvamajas meestele pühendatud ja kõigile mõeldud kohvikuõhtul muuhulgas riimiti luule-laulusõnu. Valik loomepuhangust on siin. (Algtekst on Justamendi "Õhtulaul sinule ja minule").
Tohuvapohu
Vaikselt nagu…
aeglaselt käib kell.
Suvi veel on kaugel,
ilm kui unenäos.
Kaksteist tumma inglit,
on mu kapi peal.
Sinna tahab veel üks,
tal kohta pole seal.
Päike paistab õhtutaevas,
olles suur ja soe.
Üks neiukene märkab laevas
...
Autorid: Helga, Anne, Vello, Mitja
***
Vaikselt nagu pisar laugel
aeglaselt käib tuul.
Kallas on veel kaugel,
ilm kui sosin suul.
Aknast paistab õhtutaevas,
ehakuma suur ja soe.
Üks madrus tasu märkab vaevas
ja õnn tal kiirelt rinda poeb.
Väiksed kalakesed laintes
suurtest näevad und.
Ilmaruum on äkki vaikne,
puudub marutormi tund.
Autorid: Kristel, Andres, Marten
***
Vikerkaar
Vaikselt nagu merelaine
aeglaselt käib aeg me ümber.
Meie unistus veel on kaugel,
ilm kui tuul.
Kaksteist tumma kivist inglit,
on mu ihu peal.
Sinna mahuks veel üks,
tal ruumi pole seal.
Päike paistab õhtutaevas,
ketas suur ja soe.
Üks süda märkab hinge
ja sinna kiirelt poeb.
Väiksed lapsed
suurtest näevad und.
Kõik on äkki vaikne,
puudub lõunatund.
Kõik on ammu läinud
üksi olen ma.
Kapist ronin välja,
sõbra juurde jooksen, jah!
Siis vaikselt nagu ühte
meid kahte jälgib vikerkaar.
Me istume koos rannal
ja homme läheb kõik heax.
Autorid: Martin, Viktor, Tiina, Luise, Martis
***
Mõttetus
Vaikselt nagu puhub midagi
aeglaselt käib kellaaeg.
Võrgulobi on veel kaugel,
ilm kui selline on hea.
Kaksteist tumma inglinäoga soomusselga seal,
on mu punutise peal.
Sinna lisaks tuleb veel üks,
tal rahu, õnne, armastust pole seal.
Valusa, ent magusana paistab õhtutaevas,
päike lebab horisondil, nõnda suur ja soe.
Üks merel uitav vahulaine märkab näki selga seal
ja peitu kiirelt poeb.
Väiksed lärmavad koerapojad
suurtest näevad und.
Tuba nii on vaikne,
puudub rahu tund.
Kõik on ammu koju läinud
oh, nii üksi olen ma.
Krapsan püsti, ronin välja,
sinu juurde jooksen , jah!
Siis vaikselt nagu…
meid tõpraid jälgib terve ilm.
Me istume koos, aga öelda pole midagi
ja nii see jutt läeb kõik mõtteta, sisuta.
Autorid: Jüri, Nils, Priit, Liis, Külli
***
Õhtulaul meile
Vaikselt nagu vees
aeglaselt käib kell
Ruhnu veel on kaugel,
ilm kui pärapõrgus.
Kaksteist tumma ruhnlast
on mu paadi peal.
Sinna ronib veel üks,
tal ruumi pole seal.
Päike paistab õhtutaevas,
pannkook suur ja soe.
Üks vares märkab kaarnat
ja peitu kiirelt poeb.
Väiksed kalad
suurtest näevad und.
Kõik on äkki vaikne,
puudub söögivahetund.
Kõik on ammu läinud
üksi olen ma.
Laua alt ronin välja,
poe juurde jooksen, jah!
Siis vaikselt nagu rahvamajas
meid Kadri jälgib pingsalt.
Me istume koos kuuekesi
ja hästi läeb kõik meil.
Autorid: Maiu, Udo, Heiki, Janek, Piret, Aare
Tohuvapohu
Vaikselt nagu…
aeglaselt käib kell.
Suvi veel on kaugel,
ilm kui unenäos.
Kaksteist tumma inglit,
on mu kapi peal.
Sinna tahab veel üks,
tal kohta pole seal.
Päike paistab õhtutaevas,
olles suur ja soe.
Üks neiukene märkab laevas
...
Autorid: Helga, Anne, Vello, Mitja
***
Vaikselt nagu pisar laugel
aeglaselt käib tuul.
Kallas on veel kaugel,
ilm kui sosin suul.
Aknast paistab õhtutaevas,
ehakuma suur ja soe.
Üks madrus tasu märkab vaevas
ja õnn tal kiirelt rinda poeb.
Väiksed kalakesed laintes
suurtest näevad und.
Ilmaruum on äkki vaikne,
puudub marutormi tund.
Autorid: Kristel, Andres, Marten
***
Vikerkaar
Vaikselt nagu merelaine
aeglaselt käib aeg me ümber.
Meie unistus veel on kaugel,
ilm kui tuul.
Kaksteist tumma kivist inglit,
on mu ihu peal.
Sinna mahuks veel üks,
tal ruumi pole seal.
Päike paistab õhtutaevas,
ketas suur ja soe.
Üks süda märkab hinge
ja sinna kiirelt poeb.
Väiksed lapsed
suurtest näevad und.
Kõik on äkki vaikne,
puudub lõunatund.
Kõik on ammu läinud
üksi olen ma.
Kapist ronin välja,
sõbra juurde jooksen, jah!
Siis vaikselt nagu ühte
meid kahte jälgib vikerkaar.
Me istume koos rannal
ja homme läheb kõik heax.
Autorid: Martin, Viktor, Tiina, Luise, Martis
***
Mõttetus
Vaikselt nagu puhub midagi
aeglaselt käib kellaaeg.
Võrgulobi on veel kaugel,
ilm kui selline on hea.
Kaksteist tumma inglinäoga soomusselga seal,
on mu punutise peal.
Sinna lisaks tuleb veel üks,
tal rahu, õnne, armastust pole seal.
Valusa, ent magusana paistab õhtutaevas,
päike lebab horisondil, nõnda suur ja soe.
Üks merel uitav vahulaine märkab näki selga seal
ja peitu kiirelt poeb.
Väiksed lärmavad koerapojad
suurtest näevad und.
Tuba nii on vaikne,
puudub rahu tund.
Kõik on ammu koju läinud
oh, nii üksi olen ma.
Krapsan püsti, ronin välja,
sinu juurde jooksen , jah!
Siis vaikselt nagu…
meid tõpraid jälgib terve ilm.
Me istume koos, aga öelda pole midagi
ja nii see jutt läeb kõik mõtteta, sisuta.
Autorid: Jüri, Nils, Priit, Liis, Külli
***
Õhtulaul meile
Vaikselt nagu vees
aeglaselt käib kell
Ruhnu veel on kaugel,
ilm kui pärapõrgus.
Kaksteist tumma ruhnlast
on mu paadi peal.
Sinna ronib veel üks,
tal ruumi pole seal.
Päike paistab õhtutaevas,
pannkook suur ja soe.
Üks vares märkab kaarnat
ja peitu kiirelt poeb.
Väiksed kalad
suurtest näevad und.
Kõik on äkki vaikne,
puudub söögivahetund.
Kõik on ammu läinud
üksi olen ma.
Laua alt ronin välja,
poe juurde jooksen, jah!
Siis vaikselt nagu rahvamajas
meid Kadri jälgib pingsalt.
Me istume koos kuuekesi
ja hästi läeb kõik meil.
Autorid: Maiu, Udo, Heiki, Janek, Piret, Aare
09 November 2012
Mardisandid mardilaupäeval
Käisime kooliga taas vana kombe kohaselt marti jooksmas. Pugesime uksest sisse, tantsisime õue peal, esinesime teel olnud autojuhile, laulsime vana tuttavat rahvalikku, viisime õnne.
Ja olgu tänulikult öeldud, et Ruhnu rahvas on üks väga lahke rahvas mardikesi kostitama.
-Kadri
Runö lõpetas oma esimese hooaja Ruhnu liinidel
8.11.2012
Sel kevadel riigi tellimusel valminud uhiuus kiirlaev Runö lõpetas 31. oktoobril oma esimese hooaja Ruhnu saare teenindamisel Pärnu ja Roomassaare sadamatest.
Hooaja jooksul maikuu lõpust oktoobri lõpuni tegi Väinamere Liinid Ruhnu-Pärnu-Ruhnu liinil 146 väljumist ja Ruhnu-Roomassaare-Ruhnu liinil 102 väljumist. Ilmastiku tõttu edasilükatud väljumisi oli hooaja jooksul veidi üle kümne. Pärnu-Ruhnu liinil müüdi ühesuunapileteid kokku 2972, neist 638 piletit ehk 21% ostsid Ruhnu elanikud. Ruhnlaste ostetud piletite osakaal kõigub kuude lõikes oluliselt, alates 13 protsendist juulis kuni 73 protsendini oktoobris. Roomassaare-Ruhnu liinil müüdud piletite arv oli 1470, nendest 547 ehk 37% ostsid ruhnlased. Samas on liinidel reisivate püsielanike arv kuude lõikes tegelikult sarnane, ruhnlaste osakaalu muutus on tingitud sellest, et üldine reisijate arv kolmel suvekuul on palju suurem. Ruhnu elanike huvid on mõlemal suunal üpris võrdsed, külastajad eelistavad aga sõita Pärnust.
Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin märkis, et juuni-august on reisimise tipphooaeg ja nädalavahetused Pärnu suunalt said täis broneeritud juba hooaja alguses. „Päringuid, millele tuli reiside täituvuse kahjuks eitavalt vastata, oli palju. See tähendab, et tippajal on nõudlus võimalustest oluliselt suurem. Ruhnu sõitmist tuleb pikalt planeerida, välkotsuse peale sõitmine ei ole reaalne,“ lausus ta.
Hiiuväin lisas, et laevameeskond on uue aluse sõiduomadustega rahule jäänud. „Kogu teenusespektrit laiemalt vaadates on veel üksikasju, mida laeva tellijal on vaja Runö juures täiendada. Sealhulgas on vaja viia alus vastavusse ohtlike veoste ja sõidukite vedamiseks vajalike nõuetega. Omalt poolt soovime täiendada piletimüügisüsteemi, et viia piletimüük veebi. Siis on kohe näha ka reiside täituvus. E-piletite ettemüük vähendab ka probleemi, et pikalt tippajaks ette täis broneeritud reisile ei tulegi lõpuks kõik soovijad kohale ja kohad jäävad kasutamata, kuigi samal ajal oleks olnud hulgaliselt soovijaid,“ rääkis Hiiuväin.
Talvekorterisse jääb Runö Hiiumaale Suursadamasse. Uus hooaeg peab plaanide kohaselt algama maikuus 2013, seni peab ühendust saarega lennuk.
Sel kevadel riigi tellimusel valminud uhiuus kiirlaev Runö lõpetas 31. oktoobril oma esimese hooaja Ruhnu saare teenindamisel Pärnu ja Roomassaare sadamatest.
Hooaja jooksul maikuu lõpust oktoobri lõpuni tegi Väinamere Liinid Ruhnu-Pärnu-Ruhnu liinil 146 väljumist ja Ruhnu-Roomassaare-Ruhnu liinil 102 väljumist. Ilmastiku tõttu edasilükatud väljumisi oli hooaja jooksul veidi üle kümne. Pärnu-Ruhnu liinil müüdi ühesuunapileteid kokku 2972, neist 638 piletit ehk 21% ostsid Ruhnu elanikud. Ruhnlaste ostetud piletite osakaal kõigub kuude lõikes oluliselt, alates 13 protsendist juulis kuni 73 protsendini oktoobris. Roomassaare-Ruhnu liinil müüdud piletite arv oli 1470, nendest 547 ehk 37% ostsid ruhnlased. Samas on liinidel reisivate püsielanike arv kuude lõikes tegelikult sarnane, ruhnlaste osakaalu muutus on tingitud sellest, et üldine reisijate arv kolmel suvekuul on palju suurem. Ruhnu elanike huvid on mõlemal suunal üpris võrdsed, külastajad eelistavad aga sõita Pärnust.
Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin märkis, et juuni-august on reisimise tipphooaeg ja nädalavahetused Pärnu suunalt said täis broneeritud juba hooaja alguses. „Päringuid, millele tuli reiside täituvuse kahjuks eitavalt vastata, oli palju. See tähendab, et tippajal on nõudlus võimalustest oluliselt suurem. Ruhnu sõitmist tuleb pikalt planeerida, välkotsuse peale sõitmine ei ole reaalne,“ lausus ta.
Hiiuväin lisas, et laevameeskond on uue aluse sõiduomadustega rahule jäänud. „Kogu teenusespektrit laiemalt vaadates on veel üksikasju, mida laeva tellijal on vaja Runö juures täiendada. Sealhulgas on vaja viia alus vastavusse ohtlike veoste ja sõidukite vedamiseks vajalike nõuetega. Omalt poolt soovime täiendada piletimüügisüsteemi, et viia piletimüük veebi. Siis on kohe näha ka reiside täituvus. E-piletite ettemüük vähendab ka probleemi, et pikalt tippajaks ette täis broneeritud reisile ei tulegi lõpuks kõik soovijad kohale ja kohad jäävad kasutamata, kuigi samal ajal oleks olnud hulgaliselt soovijaid,“ rääkis Hiiuväin.
Talvekorterisse jääb Runö Hiiumaale Suursadamasse. Uus hooaeg peab plaanide kohaselt algama maikuus 2013, seni peab ühendust saarega lennuk.
06 November 2012
Rändlinnud varblased
05 November 2012
Ruhnu elektripaketid
Nagu teada, ootab meid varsti ees endale sobiva elektripaketi valimine. Veebiportaale ja vastavaid lehti on terve rodu - erinevad teenusepakkujad pakuvad erinavaid pakette hulgaliselt. Jääb aga mulje, et meiesugustele väiksekestele, kus traadi vedamine Lätti või mandrile suht keerukas, polegi nagu midagi pakkuda. Siinkohal tuleb blogi toimetus appi ja pakub välja alljärgnevad ruhnlasele mõeldud elektripaketid.
1) Esimesed paketid on mõeldud rahakale ja suuremat sissetulekut omavale ruhnlasele:
Udu Kindel (elekter tuleb diiselgeneraatorist)
Udu Muutuv (elekter tuleb tuulegeneraatoritest)
Udu Kombineeritud (elekter tuleb mõlemast, sõltub kus Udu parasjagu viibib)
2) Järgmised paketid on mõeldud keskmise või hooajalise sissetulekuga ruhnlasele:
Udu Kõikuv (sobib rohkem paljude kodumasinate omanikele)
Udu Vilkuv (sobib enam rohkete valgustusallikate omanikele)
3) Viimane pakett on mõeldud väikese või üldse ilma sissetulekuta ruhnlasele:
Udu Pime (elektrit saab ainult päeval)
Udu Kottpime (elektrit ei saa üldse)
Hinnapakkumist küsida: Udu
Vahendas: Kaarel
03 November 2012
01 November 2012
Vanad asjad
Nädalalõpus (eelmisel) võtsid neli Ruhnu rännuselli seljakotid selga ja sisenesid trappipidi Rootsi poole mineva laeva avarasse sisemusse, kõigil pardakaardid näpuvahel ja silmad otsimas arvukate informatiivsete ja vähem informatiivsete sildikeste seast seda ühte õiget, mis juhataks neid õige kajuti ukse juurde.
Rännusellid nimelt olid otsustanud külastada Vanade Asjade Kuningriiki. Et kohata vanu sõpru, vaadata muuseumides vanu asju, uurida kaduma kippuvaid vanu käsitöökunste ja et kohtuda ühe Ruhnu päritolu prouaga, Elisabeth Sergoga, kes oma 99 aastases vanuses jagas mälestusi vanadest aegadest.
Kaardil Nordisca Museet`is leiab ka keskaegse Ruhnu |
Ruhnu hülgekütt ja Pakri neiu SOV-i ekspositsioonis |
Andres ja Ellen Nordiscas, taustal kuningas Vasa I |
Pildil olev kuulus kuninglik "Vasa" puulaev uppus oma esmareisil 1638 aastal, mõned aastad varem kuulsa Ruhnu puukiriku esmamainimisest |
Priit
|
Leifi ja Susanne (vasakul üleval) juures ootasid meid Pelle ja Eva (all paremal), samuti kaetud laud hõrgutava lõunaroaga.
Suured tänud muidugi Ellenile, kes meid lahkesti kogu reisi vältel võõrustas!
Reisumehi toetas nende ettevõtmises ka Rootsi Vähemusrahvuste Kultuurinõukogu.
Suured tänud muidugi Ellenile, kes meid lahkesti kogu reisi vältel võõrustas!
Reisumehi toetas nende ettevõtmises ka Rootsi Vähemusrahvuste Kultuurinõukogu.
Subscribe to:
Posts (Atom)