külaline

Tere!

Mõtlesin, et saadan sellest teile Ka yhe pildi, Jäi kaamerasse just enne lahkumist.

 

parimat,

 

Raul

Ruhnu väravad 3

Kaarel

Täna seenenäitusel:. kuldmampel

Eva Aadamsoo leidis Jussi õuest ilusa seene - kuldmampli. Ilus küll, aga süüa ei sünni. Kasvab teine inimasustusega seotud paikades, ka hilissügisel. Uutest liikidest on täna väljanäitusel veel harilik metskõrges, kah tavaline seenepoiss. Täna käisin hommikul metsatiiru, aga näe - kukeseene pärast enam kummarduda ei viitsinud, seenesousti isu vist täis. Seened hakkavad metsas juba vanaks muutuma, mõni harv uus liik tuleb ehk veel.

Kaarel

Mis maimukesel nimeks?

Kas keegi on kuulnud, mis Luise sadama kõrtsi nimeks pani, konkurss ju ammu läbi.

Kaarel

Reis Eestisse

Kui ma Ruhnus Mitja bussi peale astusin, oli kell pool kaks.
Tallinnas bussist välja astudes oli kell pool kümme. Proovisin ja mõõtsin eile sihilikult, kui kaua võtab aega Ruhnust Tallinnasse tulek juhul, kui Saaremaa-pealinna vahelised kilomeetrid liinibussiga läbida.
Pole siis ime, et sõbrad küsivad - Millal sa Eestisse tuled? :)

-Kadri

Ruhnu väravad 2

Teine voljüüm neljast.

Kaarel

Ruhnu väravad

Jätkub Ruhnu ülespildistamine. Kui lehed maas, otsime ka viimased peitupugenud peldikud üles. Väravatega oli lihtsam - kõik kenasti lagedal. Talu nime juurde ei kirjuta, kõik ju kõigile näha. Paljud hooned on meil üldse ilma värava-aiata, need jäävad seekord pildi pealt välja.

Kaarel

Kultuuri- ja Haridusseltsi projektide edu

Märtsis loodud Ruhnu Kultuuri- ja Haridusselts on mitmetel projektikonkursidel edukalt hakkama saanud. Toetati suvesündmusi ja külalisesinejate kutsumist saarele. Nüüd läksime veelgi julgemaks ja esitasime fondidele taotluseid summas 140000 kr. Toetust saime 100000 kr. Selleks, et taas käima lükata Ruhnu-Kihnu mängud ja et osta saarele keraamikapõletusahi. Aga ega me enam ka ilma korraliku arvutita hakkama sa. Ja kuna oleme parasjagu "ilma tegemas" Priidu kaunite fotodega, siis esimese investeeringuna ostiski selts korraliku arvuti, mis otsustati anda Priidu käsutusse, et ta Ruhnu fotosid töötleks ja neid maailmas levitaks. Ikka kodusaare arengu nimel.

 

Jaan

MÕTISKLUS FOTONÄITUSE TEEMAL

Ainult üks asi jäi puudu eile Raplas Rütmani galeriis avatud Ruhnu-teemalisel fotonäitusel – mere mühin ja lainete loksumise hääl vastu väikese Ruhnu saare randa. Olgu, olgu, see oli niisama norimise pärast ja selle kohta luban igaühel endale öelda, et sõida Ruhnu ja kuula nii palju kui kulub.

Jah, jäi sel suvel Ruhnus käimata. Aina lükkasin edasi, et küll jõuab, aga Eestimaa suvi on teadagi lühike. Õnneks tuleb vähem kui aasta pärast uus suvi ja siis…

Kui ma pidin enne Rütmani galeriisse sisseastumist tükk aega julgust koguma, - olgugi ma Raplamaa inimene, polnud ma seal varem käinud -, sest nähes uksest sisse astumas Rapla tuntud kunstiinimesi, läks olemine aina kõhedamaks. Aga kui juba sees olin, hakkasin ennast järjest paremini tundma.

Et see sümpaatne pikk poiss ongi Priit! Järelikult see poisipeaga sale naine, kes temaga räägib, on Ariin (temalt jäi küsimata, kust selline haruldane nimi pärit on). Et mina juba teid tean, aga teie ei tea, kes mina olen.

Aga et ma olen ikka parajalt edev inimene, ei tahtnud ma oma päikesekarva lille vaikselt üle anda, vaid võtsin prominentide järel ka sõna, mille käigus andsin teada, kes ma olen ja tekitasin sellega natuke elevust.

Aga näitus oli super! Mulle Priidu pildid nii meeldisid. Iga pilt kandis endast väikese saare sõnumit ja näitas fotograafi (parandan – fotokunstniku) meisterlikkust hetke tabamisel.

Pilt päiksetõusust, mida Priit igal hommikul oma köögiaknast näeb (miljonivaade), oli väga mõjuv. Aga mina jäin tükiks ajaks vaatama Sjustaki muuli. Ja „Enne suurt tormi" mõjus just selliselt nagu peabki ühele mandriinimesele, kes sellist pilti kunagi ei näe, mõjuma.

Aga pilt, mis mind lummas ja mille juurde ma aina tagasi pöördusin, oli pilt „Laine laksudes rannale lööb". See kohe oli selline.

Aga näituse KÕIGE ILUSAM pilt, mida ma ka fotokunstnikule ütlesin, oli see, mille all oli kiri „Ruhnu inimesed", sest sellel oli minu tütar Kadri.

 

Helle – Kadri ema

 

Meeldiv oli lugeda, et mind oli päris esimesena ära mainitud näitusekülastajate hulgas.

 

Olge sama mõnusad nagu senini.

Aloga kalal

10 siiga, mõni lest ja kõva tuul. Tuulberg ja Co käisid Gretal, teised olid koikul.

Kaarel

Ruhnu lükati Liivi lahes liikuma

Täna läks siis LaPriidu näitus käima. Ja kuigi eilne näitusetee algus Ariini autotõrkumise ja piltide seinastkukkumisega oli küllaltki nukker, jõudsime täna oma ühistegemistega toreda lõpuni. Kui eile õhtul pärast neljatunnist tööd kõik pildid seintelt alla korjasime, oli küll tunne, et avamiseks me valmis ei jõua. Aga alustasime täna varahommikul taas ja kella poole kuueks oli Rapla Rütmani galerii täis Ruhnu energiat. Näituse ülespaneku ajal peeti Rapla Kultuurikeskuses ettevõtlusseminari, kus osales ka professor Ülo Vooglaid. Härra professor mõõtis isiklikult piltide kõrgust, sest ka temast sai suvise regati ajal Ruhnu-fänn. Näituse avamist austasid oma kohalviibimisega Kadri ema, "Teater. Muusika. Kino" fotograaf Harri Rospu, "National Geography" fotokonkursi võitja Aivar Pihelgas, tuntud-teatud foto- ja arvutifriik Jaan Kurm, vallavanem Aare koos Piretiga, Rapla vallavalitsuse kultuurinõunik ja kunstnik Valter Uusberg, Ruhnu sõbrast Märjamaa Kunsti- ja muusikakooli pedagoog Anne Muinaste, Tohisoo Koolituskeskuse direktriss Reet Aro, Eesti rahakonkursi III kohaga pärjatud Ado Tuuga, Raplamaa kultuurijuht Irina Pärila, paljud kunstisõbrad ja fotograafid. Loomulikult Ariin, Jaan abikaasa Kristaga. Küsimist-vastamist oli palju "MIs maa see on?", "Kuidas sinna saab?",  "Mitu bussi praam peale võtab?",Aga näituse avapeol olime me igati viksid poisid - jõime kalja ja sõime Ruhnu seeni. See kiri jõuab blogisse meie after-partylt, kus oleme mõttes kõikide lähedal ja kaugel pesitsevate Ruhnu sõpradega. Aga üritame ikka enne oma party lõpetada, kui näitus Raplast liikuma hakkab. Ja neid kohti ja näitusesoovijaid on palju: Kohila, Märjamaa, Tartu, Võru, Tallinn, Jõhvi. Igal juhul on Priit lubanud juuniks näituse tagasi kodusaarele tuua. Kui raamid terved ja pildid ära vaadatud pole. Aga siis võiks minna maailmatuurile. Näitamaks rootslastele, et Ruhnu elab ja õitseb, võikski ju Rootsist alustada. Nii, et lükkame Ruhnu lahti ja paneme selle oma maailma pöörlema. - Jaan -  

Kalavetel

Meil täna 15 siiga Limo all, Kümmel käis Suleviga, neid ei tea, Vitali käis üksinda, ka ei tea, Väino Poeg käis otse sadamast väljas, said 11 siiga. Lesta tilgub ka sügavamalt, siig tundub olevat nii 7-8 meetri peal.

Kaarel

Marineeritud männiriisikad

Keeru talu rahvas küsis retsepti männiriisikate marineerimiseks: võta 5liitine pott, vala keedetud riisikaid peaaegu täis, kata veega, pane tulele. Sisse lõika veits porknaid ja sibulat. Lisa 4 sl soola ja 4 sl suhkrut, 10 tera vürtsi, 5 lehte loorberit, 10 nelki ja enne purkipanemist 10 sl äädikat. Keeda 5-10 minutit ja pane seened purki. Ongi kogu muusika.

Kaarel

Öö, kuu ja midagi veel

Täna on septembri täiskuu öö. Sellistel öödel on sadam kindlasti yks huvitavamaid ja kaunemaid kohti saarel. Siit saab nautida valgusmänge merel, siin on salapäraseid öiseid kylalisi, siin on avarust ja õhku. Täna puges kuu pilvede taha, kuid siiski õnnestus kaks technoelukat kaadrisse saada, yks on veeelukas ja teine maaelukas.



Priit

Ruhnu tänavapilt

Täna ennelõunat tegi Kaarel teoks oma ammuse mõtte: sõita läbi kõik kylatänavad ja proovida vaadata Ruhnu tänavapilti kylaliste silmade läbi. Et asi (võõraspilk) ikka kindel oleks, olid kaasa tulnud ka Reiks, Eva ja allakirjutanu koos pildimasinaga.
Pilte sai palju, nii paarisaja ringi. Karla tegutseb nyyd selle koha pealt edasi, teeb kokkuvõtted ja annab hinnangu tänasele kylamiljööle.
Minule hakkas ennekõike silma, et mehanisaatorid, kel mingi vägevam töömasin, oli kindlasti enesele aiataha peatänava äärde terve MTJ-i jagu lisavarustust hankinud. Ja seda nii kyla alguses kui ka lõpus.
Tore oli samas vaadata, et teedeehitus oli otsaga kylatänavaile jõudnud.


Priit

Head tööd!

Aga kes ütles, et öösel ei püstitata laetalasid ega saeta palke? Bullersi talus tehakse just nii just praegu.
Ja kui Priit Kallikese juurest töölt koju jõuab, siis näeb ka pildi pealt.
Teistele aga - head ööd!

-Kadri

Kalal

Eile-täna lubas tormide vahele nats mereilma ka, sadamas käis 3 paatkonda väljas: meie, Kümmel Suti Endliga ja perekond Kaljulaiud. Me olime Limo all madalas, saime 21 siiga, paar ahvenat ja peoga lesta, Kümmel oli sügavamal, sai paar siiga ja nats lesta, Sulev oli kuskil Greta pool, sai vist muda.

Kaarel

Fotonäitus a LaPriit

Olete oodatud Priit Kapsta fotonäituse " Ruhnumaa ja ruhnlased" avamisele.
Neljapäeval 27. september kell 17.30 Rapla Kultuurikeskuse Rütmani galeriis.

AriiN

Ta tuli

Meil oli Ariini kadakane hobusekoppel ja hobused. Meil olid mõned pajupakud, millel istuda; Ave kodusai, mida kiita; Anne muffinid ja Priidu kaamerasilm. Meil oli leige suvest jäänud soojus pärastlõunapäikese poolt. Olid mõtted väga heast olnust ja olid soovid saabuvaks. Täna me teretasime sügist.

-Kadri

Täna seenenäitusel: kitsemampel ja limavöödik

Mets seeni täis, kohe vaata mida võtta ja mida jätta. Täna on seenenäitusel teiste hulgas neli värskelt head söögiseent: kitsemampel, männiliimik, roosa liimik ja limavöödik. Kõik need korjasime eile Helju tagant männinoorendikust. Roosa liimik kasvab koos lambatatikuga, mida on kõik kohad täis. Limavöödikut oli ka kohati massiliselt, männiliimikut ja kitsemamplit oli harvem. Teada-tuntud seeni ei viitsi tavaliselt näitusele panna, aga Alo küsis kaseriisika väljanägemise kohta, torkan siis selle ka teiste vahele.

Kaarel

Esimene eksponaat

Buldersi talu ait sai endale esimese looduseksponaadi - sajaaastase mumifitseerunud roti. Oli teine vist ennast vilja täis puginud, ehmatamise peale tuldud teed tagasi põgeneda püüdnud, aga oh häda - vats vilja täis, kere punnis, ja nii ta sinna kinni jäi ja ära kooles.

Kaarel

Kallikese lillepraad

Põikasin korra Kallikese poolt läbi ja ennäe valmistab teine enesele kerget päevapraadi. Niisugust lillelist, koduakna alt nopituist.

Priit

Mäng

Saunalaval kohtusid kohtunik ja juuksur. Lendur ja keevitaja said kokku polikliiniku ooteruumis ning apogeest rääkisid.
See oligi meie tänane teatraliseeritud õhtu, kus kehakeelsed sõnad seletati soojenduseks ja minilood mängiti põhikavas.
Viiest preemiakategooriast anti välja näiteks sellised nagu "kõige mahlasem", "kõige üllatavam" ja "kõige raskemini näidendi tuuma välja toov rollilahendus". Anne ning Eva said auhinnatud topelt.
Meid ei olnud üldsegi palju, aga lõpuks lõppes kõik ikka lustlikult nii, nagu kunagi varem ei ole lõppenud. Seekord siis paberlennukite, plastiliini ja tantsuga.
Valgust helendasid küünlad laual ja ETV tumm pilttaust suurel ekraanil.
Keeruline kirjeldada, aga oli hea. Taas teistmoodi.



-Kadri
(tegelikult oli meid ikka rohkem kui pildil)

Oli kord...

Sattusime õpsidega täna enne tundide algust sahisevalt raadiolainelt kuulama üht lugu Ruhnust. (Miniturniiri saatest.)
See oli veel sel ajal, kui Ruhnus küla keskel vangla oli.
Määrati siis ühele noorele naisele kuus päeva vanglakaristust. Ega olnudki piigal muud suuremat pattu, kui see, et mandrimaisele mehele minna tahtis.
Mis edasi sai, seda meie, tänased inimesed, enam ei tea.

-Kadri

Saagu valgus!

Paar päeva tagasi sai Buldersi talu ait endale Andrese abiga elektri sisse. Järgmise aasta suveks peaks plaanide kohaselt avama uksed mingi väljapaneku moodi vanavara näitus. Mis välja kukub, eks ole siis näha.

Kaarel

Palju...

Viimase nädala jooksul on Ruhnus paljude asjade kohta kohane sõnada "palju". Marjalutikatest on juba kyll kirjutatud, õnneks sai neist ka palju kiiremini lahti kui oodati.
Tuult on merel olnud sedavõrd palju, et kohalike kalameeste rivi, kes pole merele pääsenud, on saanud palju kaaskannatajaid tohutute kajakaparvede näol. Aegajalt meenutab sadamaolu paljuski kuulsat Hitchcoki filmi "Linnud".
Andres Keskpaik on Elleni maja juures palju tööd ära teinud, välisvärvigi jõudis enne ära teha kui palju vihma sadama hakkas.
Kuidagi oli sellest vihmast palju kasu seenesõpradele, sest nii palju seeni pole mitme aasta jooksul enam metsast koju tuua saanud. Lähed korra metsa ja tood palju puravikke. Lähed teist korda metsa ja tood palju männiriisikaid, jne.
Pähklisaak on ka selline, et sobib õelda hästi palju. Kohalikel on enamasti igal yhel oma aias sarapuu kasvamas, siin on see sama loomulik nagu linnainimesele õuna või pirnipuu tagaaias.
Minu pilte on viimasel nädalal palju vaadatud ja kommenteeritud, niisugune mõnus huviklubi on seal yhtäkki väljakujunenud. Vaadake ikka neid (pilte siis) ka, sest Ruhnu on seal selline nagu ta igapäev ongi. Vahel lihtsalt pole nagu pildil päevakajalist sõnalist sisu, silmailu aga palju kyll.
Nädala lõpuni pole enam palju aega, eks see paistab mida veel palju saab olema. Igatahes vett on sadamas hetkel nii palju, et kui Amalia praam peaks Ringsu tulema, siis nii maha kui ka peale sõit tõotavad autojuhtidele palju peavalu tuua.









Priit