31 December 2012

Soovin kõigile headele inimestele Ruhnu saarel ilusaid pühi ja võimsalt kaunist aastavahetust!


Aavestiku - Jaanus ehk mees majakesest metsa serval

30 December 2012


28 December 2012

Palju õnne Kristelile!

ILUSAT SÜNNPÄEVA! PALJU RÕÕMU JA HEAD!

26 December 2012

Ligi 4000 aasta vanune Ruhnu puu


Kuki ja Andres kaevasid suvel trassipaigaldamise käigus välja ühe tammepuu tüvetüki. Saarel parasjagu kvaternaari setteid uurinud geoloogid võtsid sellest suure huviga süsinikuproovi, tulemustest kirjutas geoloog Alar Rosentau:

"...dateerisime radiosüsiniku meetodil ära Ruhnu `musta` tamme, selle mis
oli 1,3 m liivakihi all ja trassi paigaldamisel välja tuli.
Dateerimiseks kasutasime välimisi aastarõngaid, mis peaks andma puu
vanuse hukkumise ajal. Vanuseks on 3580+/-40 14C aastat (Ta-3013).
Kalibreeritult on vanusevahemik seega 3990-3720 aastat ja mediaanvanus
3880 aastat. Georadari uuring tamme lähiümbruses näitab, et võimalikke
tüvesid võib seal veel rohkemgi olla. Kui vaadata Ruhnu rannajoone
paleorekonstruktsiooni 4000 aastat tagasi (pilt lisatud), siis tundub,
et tamm(ed) oli tollal üsna rannajoone lähistel, ning võimalik ka, et
ehk mõne tugevama tormiga ümber puhutud. Kui ma õigesti mäletan, siis
see dateeritud tamm paiknes ka risti tollase rannajoonega ehk siis
ida-lääne suunaliselt? Vanuse poolest jääb see tamme hukkumine ühte
jahedamasse- tormiderohkesse kliimaperioodi, noh aga eks Ruhnus puhub ju kogu aeg üsna vali tuul."

Teadaolevalt on kindlasti tegemist kõige vanema puutüvega Ruhnu saarel, vahest ka suuremas maastaabis? Parempoolsemal pildid tammetükk kuuriservas.

Kaarel

25 December 2012

24 December 2012

23 December 2012

Akslile!

ÕNNE JA TERVIST SÜNNIPÄEVAKS!

22 December 2012

Vorstide degusteerimine kell 11.00 homme Luise poes

Uus linnusöögimaja

Kuldnokad, musträstad, rasvatihased, rohevindid, põhjavindid, suurnokk-vint.

Kaarel

Maailmalõpus

Sell kellaajal ja sell kuupäeval (21.12.12, kell 13.11) kogunes grupike ruhnlasi nö. avama tormituule ja pakase poolt loodud taiest sadama "maailmalõpus".

Priit 

Verivorstitegu

Elvi meistriklass. Külli ja Kristel kuulasid veel viimaseid näpunäiteid ning suundusid siis Buldersi tarre selle aasta vorste valmistama.









-Kadri

21 December 2012

Lisaks eelmisele

 
Need ei taha eelmises postituses millegipärast avaneda.

Mudavõtmisest ja muustki





1929-1930. aastal viidi Ruhnus läbi ja 1931. aastal kinnitati maareform, mille tulemusel said ruhnlased maaomanikeks ja ühtlasi kadus ajaloo hämarusse sajandeid saarel toiminud kogukonna tavadel ja traditsioonidel põhinev elukorraldus. Ometigi kinnitati maakorralduse komisjoni poolt ka ühistegevuseks (kalapüük ja meremuda korjamine) ja maavarade võtmiseks vajalikud servituudid. Piltidel ülal on näiteks toodud Massi talu toimik, allpool väljavõtted 1930. a maakorralduse kaardist.

Kaarel


20 December 2012

Jõulupidu



Esietendus näidend "Hüljatute" ainetel. Väikeste ja suurte osatäitjate näitlejameisterlikkus oli nauditav! Nii huumor kui hellad hetked jõudsid ehtsalt rohkearvulise publikuni. Lavakujundus teenis korduvaid kiidusõnu.

Jõuluvanale esinemine kujunes meeleolukaks etluskavaks.
Pärast mandariinilõhnalisi ümber-laua-jutte kõndisid või sõitsid või kiirustasid Ruhnu inimesed mööda lumivalgeid teid oma kodudesse või kuhugi.

-Kadri

18 December 2012


15 December 2012

Hüdrometeoroloogiliste vaatluste algus

Hüdrometeoroloogiliste vaatlused algasid Ruhnu saarel jää vaatlustega tuletorni töötajate poolt 1894. aastal, vaatlusi tehti Limos. 1906. aastast mõõdeti ka sademeid, 1930. aastal alustati tööd tuletorni juures jaamana, vaatlusi tehti 3x päevas. Jää paksust mõõdeti tollal verssokites, mis oli 4,445 cm. Nagu tabelist näha, oli jää paksus Limos 1895. aastal 29 verssokit ehk ligi 1,3 meetrit paks.







Kaarel

Näituse avamine Skype´i teel

Olgugi, et heli ja pilt jõudsid ajuti viivituse ja hakkimistega meieni, oli ikkagi hea omasid näitusesaalis näha, vana Ruhnu tare sisekujundust ekraanil vaadata, Sofia Joonsi Ruhnu laulu kuulda.










Jäime rahvamajja kaunis kauaks, kerisime Külli värvitud lõngu ja ehtisime saabuvate jõulude puhul tuba ning pidasime plaani.








-Kadri

14 December 2012

Monikale!

Õnnitlused Ruhnu saarelt Sulle, Tungi Monika!

13 December 2012

Jõudu,

Otsisin üles kõik 1939. aastal Evald Voitki poolt Rahvalehte kirjutatud 19 artiklit
http://dea.nlib.ee/index.php?lid=103&byea=1939&bmon=7
(vist alates l5. august, reeglina lk 4) ja lugesin läbi. Tegu on meisterlikult kirja pandud looga, mis on piisavalt pikk, et sobiks ka raamatukaante vahele.
Need lood vastavad võrdlemisi ammendavalt enamikele küsimustele, mis mul on seoses Ruhnu ajalooga tekkinud va loo algul püstitatud ja selle lõpuni (võibolla sihilikult?) konkreetse vastuseta jäänud küsimus, mis
sellel tori täkul ikkagi niiväga viga oli (lõhkus väikseid ruhnu märasid?), et ta tuli saarelt ära viia.

Sain mh teada, miks ikkagi E. Normani isa ja ema Ruhnu jäid (isegi tema ema foto oli lehes!), millised olid ruhnlaste-kihnlaste suhted, üsna detailselt kalapüügi ja käsitöö kohta, ruhnlaste iseloomuga seoses
tekkinud anekdootidest, miks ikkagi taludel küür oli jnejne.
Juhul kui õnnestuks selle lugudesarja originaalfotod kuskilt arhiivist välja koukida, saaks sellest suurepärase raamatu elust Ruhnu saarel vahetult enne sõda ja eestlase pilgu läbi.

Parimat soovides
Nils Niitra

P.S. 1939. aasta juunis ilmus samas väljaandes sama (aja)kirjaniku haarav sari ka elust Piirissaarel.

12 December 2012

Andre

11 December 2012

Kellaajaline muudatus

Algus reedel kell 16.00, mitte 17.00.

Loomaarsti visiit

25. - 27.01. 2013 külastavad Ruhnut loomaarstid Marti Lasn ja Margot Lauer.

Loomaarstide vastuvõtt toimub rahvamajas 26.01 kell 10.00 - 16.00. Oodatud on lemmikloomade omanikud, kes soovivad konsultatsiooni või teostada lemmikloomade vaktsineerimist. Kokkuleppel on võimalik ka kasside kastreerimine.

Vastuvõtule palutakse registreerida vallavalitsuses Tiina juures.

Tervitades
Jaanus

07 December 2012

Eile rahvamajas

Esimene käik oli Buldersi talu suitsuahjus valminud lambaribi.
Teine käik oli e2-e4.
Kolmas käik oli Alias filmiinimeste, linnu-uurijate ja kohalike vahel.

-Kadri