31 October 2017

Luulesein koolis

Tore on tõdeda, et meie luulesein on täitumas ridade ja salmidega.
Kaastöö on saabunud meile isegi mandrilt. Aitäh, Aili!
Mõte on selline, et uuenenud vanasse majja tagasi kolides teeme õdusa küünlavalgusõhtu, kus kõik luuletused ette kantud saavad.
Veel on ruumi seinal, veel ootame kaasalöömist, sest väikesed või suured värsid on peidus igaühes.
Et oleks asjal õiget maiku,
saada vabavärss või haiku!

Külli

Kolhoosiaeg IX. 1953. Esimeheks saab Liilia Üllas









Kaarel

30 October 2017

26 October 2017

Hülgelugu


Tulen laevalt, astun maha, näen, et Kristel juba tahab
uudist andma valmis keel : „Kuula, ära mine veel -
meil on võrgus hüljes kena, paras priske vigri keha,
hulbib praegu sadamas, paadi kõrval, madalas.
Vaesekene heitis hinge tehes võrgus suuri ringe.“
Küll on lugu, mis siis nüüd, ei siin ole ühtki süüd
kellelegi panna pahaks, isegi kui Jüssi tahaks.
Kalakaitse, võta paus, kõik on seaduslik ja aus.
Kaarel teatas, kuhu vaja, paragrahv ei taga aja.
Mõeldud-tehtud, mõte küps, homme tuleb teha üks
hülgetalgupäev või paar, muidugi ma tulla saan!

Hommik ongi juba käes, koitnud ilus sügispäev,
väitsad välja, valmis vaim, abis iga Laugu kaim.
Kathrinil on tugev närv, talle meeldib hülge värv.
Iti paitab loomal pead : „Oled armas, kas sa tead?“
Emma paneb külge käe, sellist Tartus küll ei näe.
Samal ajal peremees kogred keema paneb vees,
(Puljong olgu maitsekas, mitte liialt särtsakas).
Naistevägi uurib hüljest, läheneda kustpoolt küljest
tuleks tagant või siis eest, kuidas välja näeb ta seest?
Oh sa poiss, küll loom on raske! Ärge võrgust lahti laske!
Tirime ja tõmbame, lõpuks laual maabume.
Kaarel üksnes eemalt piidleb, Kristeliga veidi riidleb :
„Käised üles käärige! Ärge lauda määrige!“
Surnud loom ei enam kasva, kuid saab hulga liitreid rasva.
Seda tarkust juba teame, ennast asjatundjaiks peame.
Vanake vist on ta ka, tõdesime kahjuta.
Viiger väiksem on kui hall, aga looduskaitse all,
Kristel veenvalt kõneleb, hüljes kergelt võbeleb.
Loodusõpe Ruhnu moodi. Näeme -Torrim läheb poodi.
Naabri õuele ei tule, aimugi tal asjast pole.
Lehvitab veel korstnamees, meie ikka hülge ees -
kuidas teha esmalõige? Mööda kõhtu, kostub hõige.
Kuuldes Kaarli tüdind ohkeid teeme lõpuks seljal torkeid.
Töötatud sai tundi viis, Kristel kohvi tegi siis,
rasv ei tule kätelt maha, kruusi hoida päris paha.
Naiste huvi veel ei rauge, kuigi eesmärk tundub kauge –
teha kindlaks looma sugu, et saaks õige hülgelugu.
Uurib siit ja uurib sealt, eest ja tagant, külje pealt.
Kui on lõhki lõigatud, saba poole põigatud,
selgub lõpuks anamnees, pilt on selge – ta on mees.
Külge jäivad käpad, loivad, meil kuid valutasid koivad,
küürutades süda paha, rasva tilgub laualt maha.
Selg on kange, Kristel veel ütleb : täna sauna teen.
Jälle aega läks ning kulus, töö sai valmis, oli tulus,
ja kui käsi nahka silus – oli ilus, oi mis ilus.
Nahk sai parkimiseks mulle, Kaarel tahtis rasvarulle,
ülejäägid võttis mets, küllap rõõmustab seal reps.
Enne lapsed, need, kel isu, uurida said hülge sisu.
Nõnda lõppes töökas päev, aga öösel, mis on käes,
mõtted takka kipuvad, vigrid silmes ripuvad.
Ärge pange siis ka imeks, hülgel Ülo pandud nimeks.
JÄRELHÜÜD
Puhka rahus, kallis loom, lõpp on sellel kurval lool,
väärikalt sa elasid, pojukesi sigisid.
Lase meilgi rahus minna, loodan küll, et jõuad sinna,
kus on sinu hingel kodu, värskeid kalu terve rodu.
Mitte neid, mis merevees, paremad on taevased
siiad, lestad, räimerivid, puhkamiseks pehmed kivid.

Kirja pani Külli

 Joonistas Emma.

Eile õhtupoole





Kaarel

25 October 2017

Torm



Naabrimehel läks kehvasti, ise olen püüdnud kõik puud mis majadeni ulatuvad aegsasti maha võtta. Ikkagi on hirm, mõnikord lendab oks või latv ikkagi mitukümmend meetrit, palju pole vaja et uut katust ehitama hakkaks.

Kaarel

Kolhoosiag VI. 1951. Kolhoosi nimeks saab "Kommunismi Majak", esimeheks Toomas Sutt







Kaarel

Postimees 30. august 1923

Jorma leidis huvitavat lugemist Ruhnu kohta.
Andre