30 April 2007

üks mõte

Ma siin ühel päeval mõtlesin, kuidas Ruhnul on vedanud, et Kadri sinna
läks... Ja mõnel siin päälinnas on selle võrra natuke vähem vedanud.
Igatseme sind, Kadri. Sinu rohekaspruune silmi ja armast naeratust ja seda
mõnusat pussakat su peas (tead küll, mida ma mõtlen) ja neid ilusaid sõnu,
mis sa alati õigel ajal õiges kohas öelda oskad.

anzi ja luise

Mu armsamani sadamast on 3 kilomeetrit

Meil armastuseks aega vähe
ja kokku saada suur on tahe
3 kilti lahutavad meid
metsavahe külateid.

Aga näha tahaks sind
ja õrnalt õrnalt katsuda
ma oleks nagu lepalind
nii vaikselt, vaikselt puutuks sind.

Aga meil nii palju vahet
3 kilti väga pikk on maa
ja mul siiski ei jätku sellist tahet,
et seda maha kõndida.

Nii lahku lähebki me tee
kuigi kerge pole see
ja olen laisk, nii ma kui sa
ning ikka kokku me ei saa.

sadamamehe pealkirja täiustas balbiino juht

Fotodega volber

Täna on siis see päev, mil rahvamajas paisatakse suurde plaani kõik salvestused laupäeval Ringsus sadamakapteni peol toimunust. Pildistajad olid Maiu/ Udo, Rainer, Kaido ja muidugi Priit-kapten ise ka. Ei muud, kui et kõik kell 20 rahvamajja!
Ja homme, homme on see päev, mil Ruhnu jõuab kestva kevade esimene liinilaev Aegna. Tere tulemast!
Lennuk on selleks kevadeks oma visiidid saarele lõpetanud. Aidaa.

-Kadri

29 April 2007

Sadamakapteni päev



Päev algas hommikukohviga Ariini köögis, jätkus kohaliku kaubandusvõrgu külastusega ning Ringsu sõitmisega ja lõppes ükskord sadamast Kaido furgooni salongis külla naasmisega.
Ruhnu sadamakapteni päev nr 1 on toimunud! Ja ajalugu on sadamaõhku kirjutatud. (kaameraisse ikka ka). See jääb alles. Ütlen kohe alguses, et oli selle aasta uhkeim üritus. Vaatamata üha enam päeva peale pööranud tuulele, mille tõttu ka Pärnumaalt teele asunud kaater nina ringi pidi pöörama ja Ruhnu sadamas randuda ei saanud.
Igatahes oli kolmandik saarerahvast kogunenud laupäeva õhtul sadamasse pidu pidama ja uue kohaliku kalendripäeva sündi tähistama. Mitmed tulijaist temaatiliselt triibulised.
Ja siis, pärast pasunasignaali ja taevaterrassilt sadamakapten Priidu poolt õhtusse hüütud avasõnu, algas programm.
Ennustusvõistlus. Õige vastus 46 (teab, kes kohal oli). Kaido hiilgas täpsusega. ("Elagu elekter!"). Ja siis... Aerutamisvõistlus suurtele. Kolm kolmest paatkonda kütsid merele pärast seda, kui Kaarel, Priit ja Kaido esimeses etapis kalad olid puhastanud. Aga paraku, nagu suurvõistlustelgi juhtub – murdus Priidu, Andres Luige ja Heiki Kuke paadi aer. Sõudsid siis mehed umbes nõnda nagu Veneetsia gondliga piki kanalit. Ometi - Fair Play auhind siinkohal Kaidole, Aarele ja Tuulile, kes üheaerulised slepis kohale toimetasid. Sõbralikult ja seltsimehelikult.
Püssi lasti ja auringi joosti ja saluut sinna lõppu ja kompleksvõistluse võitjad olid Rainer, Kaarel ja Udo. (auhinnaks anti triibulised meremehe särgid. tort ka.)
Lastele oli samuti aerutusvõistlus. Tuuli, Mathias, Elen ja Emma olid esimesed.
Siis söödi ühise-paja-suppi, mille Elvi segasorti kaladest keetis. Ave oli küpsetanud saia. Gurmaanseks kulminatsiooniks sai kaasa toodud kalaroogade konkurss. Maiu õunamahla marinaadis kala, Raineri soolasiig, Anne kala väga paljumaitselises marinaadis ning Ariini ja Kadri kiluvõileivad. Anne pärjati parima kalatoidu koka tiitliga. Pühendusega puukulp perenaisele!
Veel toimus see, et heideti päästerõngast. Täpseimad heitjad Kaarel ja Ariin. Söödavad auhinnad jagati ühiselt, kala pandi grillile ja siis läks tantsuks.
Õige jah, enne veel – saluut. Ilutulestik. Teate, ilus oli. Taevaterrassil seistes. Merepeegel võimendas tehistähtede valgust. Kes teab, äkki nägid naabrid ka.
Ühel hetkel süttisid muulituled.
Kuutee vees jäi kestma, kui ruhnukad tantsisid. Kes teab, kui kaua.
Priit (ja org komitee) luges päeva õnnestunuks ja ma tean vaid neid, kes ühtisid arvamusega. Oli, oli kõnelemist väärt sündmus.
* Vaatasin mõneks hetkeks viimast, öösse ununenud tantsijaskonda ja igasugused head mõtted olid peas. Niimoodi, nagu oli, on ainult Ruhnus.
-Kadri

P.S. Kaatrikohtade broneerimine järgmise aasta samaks sündmuseks on alanud!
Pilt on Priidult ja see suurem on Maiu aparaadist tulnud.

27 April 2007

Ajaloo eelõhtu


On reede.
Samal ajal, kui tallinlased ei tea aimata võimalikke öiseid sündmuseid, on Ruhnus peateema homne sadamakapteni päev.
Õhtu sadamas on vaimustav. Maaliline, fotograafiline. Mida kõike veel.
/... is in the air.../
Kalavõrgud sätitakse täna väikeste, kahemeetriste vahedega (aknast paistab). Sadamakapteni kodu on rahvastatud ja meeleolukalt meelestatud. LaPriit ja Kaido ja Kallike ja Kukeke (Väino poeg) ja Maiu ja veel keegid.

Niisiis homme on sadamakapteni päev. Ruhnu sadamas. Esimene ajaloos. Rada mõeldi välja ja pilti tehti ka (murukatusel!) ja ilm pööras kirjeldamisväärselt kauniks.
Levivad kuuldused, et homme on tulemas (90%-lise kindlusega) ka mandrimaised kaatrid.

Lõpetuseks Mr Lauritsa jõujaamas puusse graveeritud luuleread: "Kui sa tahad hästi süüa, saad kulbi supipotti lüüa."

P.S. Elvi keedab kalasusuppi tindist ja lestast ja räimest ja mõnest siiast (by Kaarel).

...teema jätkub...

-Kadri

Kala- ja krabipüügil



Tänane saak: 17 siiga, peoga lesta, 3 meriforelli ja 1 hiina villkäppkrabi. Krabi oli väike, tavaliselt on nad suuremad, peopesa suurused. Aastas tuleb saare meeste peale nii 2-3 krabi ikka, viimastel aastatel tundub et on teda rohkem. Veel 5-6 aastat tagasi oli krabi suur haruldus. Kümmelit täna ei näinud et oleks väljas käinud, kodanikud A. ja P. said kahepeale 6 siiga. Vitali ukerdab ka kuskil Överkirke kandis, temast ei tea miskit.

Kaarel

Emma teine ratsasõit



Hobused läksid oma suvekodusse ja külavahel näeb neid nüüd harva. Väike Emma oli küll murelik, et enam ei saa ta hobuseid käia igapäev söötmas. Kuid selle eest sai ta pika ratsasõidu, mille üle oli ta väga õnnelik ja uhke. Nii me siis viisimegi Tuuli, Emma ja mina eile hobused Holma rannakarjamaale.

AriiN

26 April 2007

Täna kalavetel


Tänane saak oli 72 siiga ja 3-4 kilo lesta. Teisi ei tea. Siig liigub väga segaselt, kus eile tuli hästi oli täna täitsa tühi. Tundub, et hoiab kuidagi suurde parve, kui tuleb siis tuleb hästi ja kui parvele pihta ei saa, siis on võrgud tühjad. Pildil Rainer ühe "hea" võrguga.

Kaarel

sünnipäevatervitus Riinale

Tere Riina (neiupõlves Siimisker)!!!

Tervitan sünnipäeva puhul!!

Ülle Viltrop (neiupõlves Kübarsepp)




------------------------------
Vaata, mis vahepeal juhtus!
www.postimees.ee

25 April 2007

Siig ilmus välja


Panime eile Sosiga jälle võrke, hommikul saime 60 siiga ja peoga lesta peale. A. ja R. said 40 siiga, eile vist 25. Kümmelit ei tea, täna pani Austerkeldi torni alla ühe jada. Meie panime täna 3 lühemat jada sadamast Limo saunani, tundub et siiga on kalda pool rohkem. Sügaval oli ka aga väga kaootiliselt, mõni võrk oli tühi, mõnes 5-9 tk. Homme on veel ilma, siis keerab vist tuulisemaks. Pildil pool saagist (Raineri pool ja Raineri pilt).

Kaarel

24 April 2007

Jüriöö metsajooks


Kooliõpetajate organiseeritud metsajooksurallil ei lipatud ringi tõrvik käes, hoopis kompass ja pastakas olid vajalikud atribuudid. Metsa peidetud salaviidad ja loodusküsimused kontrollpunktides olid eilse Jüriöö jooksu märksõnad. Minu poiss Mathias arvas küll, et nii lahedat üritust pole ammu olnud. Pildil jooksujärgne vorstikeste grillimine. Tervitus Jüridele!

Priit

23 April 2007

Lilled, päikest tooma!


Ilm läks sandiks, tuleb saata lilled päikesele järele. Pildil tulikaliste hulka kuuluv kanakoole, külavahel praegu kõige tavalisem õitseja.

Kaarel

22 April 2007

Uus küla keskus


Uus küla keskus asub aadressil Lääne-Bullersi talu, Ariina hobuste söögi- ja joogikoht. Keskus töötab kuni suksud karjamaale viiakse. Avatud 7.00 - 23.00.

Kaarel

20 April 2007

Suure ja väikese visioone Ruhnust

Fakti, et Ruhnu on omaette ilmaruum, tõestavad järgmised kuuldud küsimused ja mõttepärlid. Inimestelt mandrimaistelt.
"Kuna Lätil ei ole ühtegi saart, kas siis Läti võtab Ruhnu endale?" (väike inimene)
"Kas konstaabel on teil seal ikka kohalik?" (suur inimene) /khmm... tsiteerides klassikuid - Aksel: "Konstaabel on igal mehel kodus."/
"Kui kauaks sa Eestisse jääd?" (väike inimene, esitades küsimuse Ruhnust mandrile sõitnud suurele inimesele)
"No hea küll, aga riideid te ju ikka saate seal osta." (suur inimene) /-jajah, Tungi Helju käest saab näiteks villaseid sokke.-/
"Kas teil Ruhnus kehtib ka öine alkoholimüügikeeld?" (suur inimene) /.../

-Kadri

Häda jah

Ei kannata kohe seda va rumalust. Saarlaste all mõtlen muidugi otsustajaid, kes aru ei saa, et on veel mingi veel meretagusem koht, kus transpordivõimalused on väga piiratud ja seepärast peab maksumaksja poolt kinnimakstud avalik liinivedu, talvel siis lennuühendus hõlmama kõiki vajalikke transpordivajadusi. Taaskasutatavate jäätmete tagasiostmine on seadusega pandud jaekaubandusettevõtjale. Mõni võiks ometi aru saada, et kui seadusega on kellelegi pandud mingi kohustus, peab riik tagama talle ka võimalused seadust täita, ja mitte enda rahakoti peal.

Kaarel, ruhnlane

Igavene häda selle Kaarliga

Kaarel võiks alati juurde lisada, et tema ise ei ole saarlane. Too lause`"igavene häda nende saarlastega" kandub juba läbi mitme sinu artikkli ja hakkab sarnanema ajaloost kuulsaks saanud ütlemisega "Kartaago tuleks hävitada". Võiksid siis ju konkreetselt oma suhted saarlastega ühes kirjateos ka avaldada, mitte aga peituda justkui üldiste huvide kaitsja batmani keebi varju ja esineda meie kõigi nimel.

Priit, saarlane
Omavahel me ei kakle ilma peal.
Igal pahal poisil peame silma peal.
SEL, KES OSKAB AINULT KORDA RIKKUDA,
KOSMOSESSE EI MAKSA ÜLDSE TIKKUDA.

Ellen Niit 1971.a.

AriiN

19 April 2007

Mis sa arvad, kas sulle sobis see nimi?


...WILHEM WOLTER SCHLÜBKE
Ta ei osanud mulle öelda, aga kui ristiisasi usaldada (neid on kohe kokku kaks) siis peaks see sobima küll.
Muidugi ise ma arvan, et eks temast üks Villu kasvab.

AriiN

Laeva ootel


Luise talu turistidele mõeldud söögikoht on muutnud tõeliseks laoruumiks. Kuna laev Ruhnu siiani ei käi, pole talve jooksul kogunenud taarat ka kuhugi mujale panna. Saare Maavalitsuse poolt sõlmitud leping lennufirmaga ei võimalda ka isegi tühja reisi korral taaskasutatavaid pakendeid saarelt ära saata. Igavene häda nende saarlastega, mõistust pole ollagi.

Kaarel

Vennad Koaalad



Ruhnu töökas kevades on ka vennad Koaalad jälle töö hoos.
Eile aidati Anni, kelle puud vajasid lõhkumist ja see sai ka teoks. Päev varem, aga abistati Tungi Heljut, kelle pull oli juba liiga suureks kasvanud ja ei tahtnud lauta kuidagi enam ära mahtuda ning eks igal pullil on ka ikka oma päev.
Keda vennad Koaalad täna aitavad?
Pildil kaks ,,venda", Rein ja Kaarel Anni juures, Heljul abis olid hoopis teised ,,vennad" Jaan ja Jaanis

AriiN

Ringsu sadama pöörupoi on vees


Nüüd küll juba eilsesse päeva mahtus veel üks oluline mereline sündmus. Talv läbi laisa hülge kombel kai peal vedelenud pöörupoi pääses lõpuks omale vanale kohale laintevahele rõõmsasti lupsima. Poi on varustatud öövalgustiga ja vana koht on tal ka geograafilises mõttes.
Priit

Tuletornis vahetati laternat.



Enne lõunat jõudis Veeteede Ameti laev EVA-318 sadamasse, kaasas uus tuli Ruhnu tuletorni tarbeks. Vana latern, mis töötas hõõglampidel, oli paigaldatud arvatavasti aastal 1962. Uues valgusallikas kasutatakse LED-lambi tulesi, millistena nad on erakordselt väikese energiatarbivusega. Kunagi üks Soome elektroonikamees seletas selle ökonoomia saladuse mulle lahti sedasi, et valgus tekib LED tüüpi valgustis aatomi siseste vabade ioonide ahelpõrgete tulemusel, nii et tavapärase hõõglambiga pole tal midagi tegemist. Seega peaks 1877 aastal Prantsusmaal härra Eiffeli enese tehases valminud tuletornis tänasest kiirgama ööpimedusse valgust lausa aatomi tasandilt.
Priit

18 April 2007

Ilmaennustusest rääkides

Otsisin paar päeva tagasi "Watermasteri" (põhjapuhastaja, aparaat või laev, ei oska nagu ära seletadagi) Aarele ilmaennustuseks Windguru Eestit netist. See on selline tasuta versioon, ei pea seal ennast liikmeks ega kellegiks mõllima. Alati olen sealt otsinud Ruhnule sobivaimat ilma Liivi lahe põhja või lõuna osa ennustuse järgi. Mõistata ja arva siis ära mihuke neist või millal see Ruhnu saart külastada võib. Aare märkas saidil uut pisikest märget võimaluse kohta lisada ennustuse tarbeks ükskõik milline geograafiline punkt. Veidi hiljem saatsingi meili palvega lisada Ruhnu sadam, mille peal Edgar, kes seda asjandust korraldab, vastas et läheb pisut aega. Aga täna oli igatahes Ruhnu sadama variant sees. Annab ilmaprognoose nädalaks ette. Tuulesuuna, tugevuse, sajuvõimalusega jms. päeva kohta iga paari tunni tagant.
Ilmaprognoose tehakse mitmesuguseid ja erineva täpsusega, Windguru Eestigi võib pikaajalise ennustusega mõõda panna, kuid minule sobivad tema paari päevased ennustused väga hästi.
Priit

Vaadake, keda ma oma soenguloo piltide kinnituseks Luise poe juures kohtasin -
raamatukogu ja postikontori Silvi isiklikult! Voh!
Priit

17 April 2007

Tule sinagi sadamakapteni päevale!


Törts aega tagasi hakkas idanema mõte korra ka sadamas üks saare külapäev korraldada.
Minule vähe üllatulikult haakis selle mõtte sappa kohe hulk huvilisi, kel kõigil kohe mitu head ideed välja pakkuda oli. Tänaseks on meil juba kaks sponsorit, pisike orkunnitoimkond ja päevakavagi paikas. Lubatud on, et tuleb aerutamis võistlus, kalaroogade kokkamine, kalahõrgutistega naabriperede ületrumpamine, päästerõnga täpsus heitmine, märkilaskmine, ilutulestik, sadama saun ja mitmed üllatus alad. Kõigil on lahkelt palutud osaleda, nii noortel kui vanadel, Ruhnu rahval ja väljastpoolt saabujail. Tänavuse eriti varajase kevadega ootaks meelsasti ka mererahvast oma alustega sadamasse, see ju jälle teist moodi kui mullu. Muide, et ma ära ei unustaks siis see õige päev on LAUPÄEVAL 28 APRILLIL, millal enamvähem täpselt algab minu kolmas suvi Ringsu sadama harbory masterina.
Sadamakapten LaPriit

Luise pakub tööd

... järgmistes valdkondades: triikimine, aknapesu, ehitus, puude saagimine ja lõhkumine, autoremont, värvimine. Palk kokkuleppel.

Luise palvel lisas Kaarel

Päevapraad


Priit lubas hakata arendama teemat Päevapilt, ma teen Päevaprae. Tänane päevapraad on omatehtud leib. Kui meil lennuk alla prantsatas ja helikopter ainult kord nädalas lendas, sai poest kõik värske kraam ruttu otsa. Sestap pidi hakkama ise toimetama - Silvi käest sain juuretist, poes rukkijahu õnneks oli ja nii teeme siiani igal nädalal ühe 3-4kilose pätsi. Eelmine kord tegin pekileiba, hapnes natuke liiga kaua ja oli väheke liiga hapu maitsega, viimane tuli aga küll väga hea. Tahtsin küüslauguga teha, aga küüslauk oli otsas. Panin küll veidi küüslaugusoola, selle maitset küll tunda ei ole aga sellest hoolimata tuli leib väga hea maitsega.

Kaarel

16 April 2007

Koolimaja-killud.


Igal vahetunnil mängivad lapsed (Ruhnu Põhikooli pea kõik 13 õpilast) kooli hoovil ruutu. Sai siis vaadatud ja kuuldud.
Tuuli (9. kl): „Nii palav on.”
Joosep (3. kl): „See pole muud kui kliima soojenemine.”
Teema kiskus hobustele ja saduldatavale täkule.
Joosep: „Huvitav, kes see kauboi on, kes hobusele selga läheb.”
Tuuli: „Ju Ariina läheb.”
Joosep: „Imelik jahu maitse on suus.”
Margus (5. kl): „Jajah, see on vastik, jääb kurku kinni.”
Mathias (6. kl): „Ma olen nisujahu maitsnud.”
Süttis sõnamäng.
Joosep: "Leivajahu."
Eeva (6. kl): „Odrajahu.”
Joosep: „Nõgesejahu.”
Margus: „Kondijahu.”
Joosep (kuuldes kureparve taevatrajektooril): „Kured tulevad tavaliselt Kuressaarest. Muide, linnupiimašokolaad pole tegelikult linnu oma. Linnud pole imetajad.”

To be continued...
Priidu kaamera ees 3. klassi Joosep.

-Kadri

Väheke glamuuri!


Selle kevade nö. tänava pildi ilmestumisele annab kaaluka poindi reipama juukselõikuse julge levik. See on haaranud enda lummusesse neide ja naisi vaatamata nende eale, juuksetoonile või päevitusjume varjundile. Olge lahked, laske aga silmal puhata.

Priit

Häda akuga

Näe, ostsin täna Kaarli Raudruunale aku ja tahtsin lennukile panna, kuid ei lastud. Väitsid, et olid just kursused läbind ja AKUT ei tohi lennukiga lennutada, kui siis ainult raudkirstus.
Kuid kust võtta see kirst?
Nii et Kaarel tuleb mai kuud oodata.
 
Heiki Kukk
Väino poeg

2007 aasta esimene kaater Ringsu sadamas


15.aprilli keskpäeval saabus Ruhnu selle aasta esimene kaater. Kaatri kaks kaptenit Villu ja Paavo olid küll eelmisel päeval pidulikult kaatri esmast vettelaskmist tähistanud ja shampusegi vastu propellerit puruks löönud kuid millegi pärast olid jätnud oma merisele pruudile nime panemata. Küll aga lubati üks ILUSA naise nimi talle ikka panna.
Ruhnu merehooaeg on sellega avatud.
TERE TULEMAST!
AriiN

Kommentaar: nädalapäevad varem külastas sadamat ka juba esimene purjejaht, "Terrado" Lätimaalt.
Priit

Otsitakse mururulli

Kas kellelgi kuskil pimedas kuurinurgas seisab äkki mururull, mida lihtsalt laenata.
Tuli siin hommikul jutuks, et Elvi hakkab muru külvama ja hädasti oleks mururulli vaja.

-Kadri

15 April 2007

Kellel on küüslauku

Kellel on kohalikku küüslauku, anna teada, seda poola oma ei taha eriti näsida. Helju ja Maiu omad on juba otsas.

Kaarel

Sosiga kalal


Panime Rainer Sosiga mõned võrgud prooviks sisse, siiga polnud, ainult paar lesta ja räime. Eile sai Sosi samast kohast 9 siiga. Kümmel oli ka Suti Endliga väljas, vaevalt et neilgi oli, nad olid meie lähedal, otse sadamast väljs. Eelmine aasta ilmus siig välja aprilli lõpus - mai alguses, kui lest kudema tuli. Et siia pilti pole võtta, panen üles eelmise aasta tegelase - vinträime. Teadaolevalt saadakse neid Eestis kätte umbes 30 tükki aastas. Pildi tegi Reigo.

Kaarel

14 April 2007

Tuulegenekas Sjustakas!


Tänasel hommikupäikesel oli võimalus heita esmakordne pilk Sjustaka tuulepargi tulevikuenergiat tootasuutvat asjandusele ehk teisi sõnu tuulegeneraatorile. Peab kohe lausuma kiitvaid sõnu projekti elluviijale, kes oli erakordse tähelepanuga suhtunud meie saare elanike soovitustesse: ei tohi olla kaugele nähtav visuaalne rämps ja hiigeltiivikute pöörlemisest tekkiv vibratsioon ei tohi meie kalavarudele negatiivset iivet põhjustada! Seega saime enesele ainumõeldava mudeli: kõrgus ca. üks meeter ja pisike mitte pöörlev kolmelabaline tiivik, mida vastavalt omal soovile võib ju mõned korrad sõrmega ringi kruttida. Rohelist energiat saab küllaga kohale jalutamisest. Nagu õeldakse - hundid söönud ja lambad kah terved.
Priit

Hülgepoju Sjustakas, leidjaks Ave


Kui kavatsed minna tuulegeneraatoreid püstitama siis võid kindlasti mõne veel grüünema peale komistada. Nii Avega juhtuski. Asjaliku huumorimeelega läks ta eile õhtul üht meievahelist vana nalja teoks tegema kui üks kivi ootamatult talle peale haugatas. Polndki kivi, oli hoopis hülgepoeg! Mingi nõksuga suutis ta pehmekarvalist kalakoera niikaua kaldal hoida, kuni paparatsid kohale lendasid ja oma pildistamiskire rahuldatud said.
Priit

Ruhnu koolimaja salapärased lood


Just sellesarnast pealkirja kannab tänavu aastane hit film. Käsikiri on valminud osatäitjate, so. koolilaste, eneste ühistööna. Lapsed lasevad oma talendil särada ja on täis tegutsemis tahet. Tänase päiksepaistelise võttepäeva teema oli näiteks Britney (laura) ja Cindy (eva) hukk ja kadumine. Sai vast omajagu nalja nende kadumis effektide tekitamistega. Ega tehnika (fotoaparaat ja läpakas) taha ka asi eriti toppama ei jää, pigem on suurtel inimestel aina mingeid omi tegemisi. Esilinastuse täpsem kuupäev on lahtine (ruhnlaste juures normaalne), kuid kindlasti enne kooli lõppu. Fotol on jäädvustunud Cindy.
Priit

Näitering Ruhnus

Poolteist kuud on Ruhnus koos käinud näitering. Ariin ja Kristel ja Kadri ja Priit ja Märt. Stsenaarium on kirjutatud. Lugemisproovid käivad. Kord rahvamajas, kord hubasemalt kellegi kodukambris. Õhtuti kaks korda nädalas.
Siht on selge, eesmärk on ilus. Ja lugu on armas. Aga siinkohal jääb teema avalikustamata, sest osalised hoiavad seda veel salajas. Niipalju siiski, et esietendus on plaanitud 1. juunile.

-Kadri

Ilmus Ruhnu kooli koolileht

Viimased uudised Ruhnu Põhikoolist kõnelevad väljaantud koolilehest.
Väljaandest, mille koostajaks 5. klass, toimetajaiks kooli õpilased, küljendajaks Alo Mölder ja suunajaks, juhtijaks eesti keele õpetaja Monica.
Lisaks omaloomingule (jutud, luuletused, koomiksid ja muud mõtete poetamised) on lehes ka lühiintervjuud, ülevaated toimunud sündmustest, pilakuulutused (stiilis: "Otsin suveks tööle sääsepüüdjat.") ja sünnipäevaliste õnnitlused.
Päriselt mõnus servast servani lugemine väikestele ja suurele!

-Kadri

Alguse lugu


Oli teisipäev. Kümnes aprill. Istusime Kaarli juures. Punastel toolidel. Ariin, Kristel, Kaarel, Priit ja Kadri. Alf oli ka. Öösel oli sündinud Alleluujale varss, kelle helesinistest silmadest rääkis terve Ruhnu küla. Kaarlil oli mõte. Seesama ruhnu päeviku mõte. Karbi peale kirjutatud, et kes ja mis ja kuidas võiks. Sõime peremehe tehtud pekileiba seerianumbriga neli. Kuivanud õunapuu lõkkes pildus sädemeid ja sooja. Ja see mõte meeldis. Kohe väga meeldis. Niikuinii sünnib Ruhnus igal hetkel midagi kuskil. Sellest kõigest tasubki kirjutada. Ruhnu päeviku veebikeskkond on koht, kus kirjutatakse sellest, mis toimub mere taga iga päev. Samal ajal, kui Tallinna kesklinnas kasvab järjekordne foori-ummik ikka pikemaks ja pikemaks. Niisamuti sünnib sündmusi meremiilide kaugusel. Sündmusi, mis väärt jagamist.
Sedamoodi mitteümarlaualikult, vaid justnimelt ühiselt õuel istudes kasvasid mõtetest veel mõned ideed ja kujutlusis oli ruhnu päevik valmis. Edasi järgnes teostus.
Ja siin see nüüd on.

Äratundmisi!

-Kadri