Priidu näitus Pärnus

Pühapäeval 2. detsembril kell 16 avatakse Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Priidu Ruhnu fotode näitus. Nüüd on kõigil ruhnlastel, kes Pärnu kandis elavad, võimalus kodusaart fotodel näha ja autorile tänukätt anda.

Jaan

Pealkirjata

Sain täna Märdi käest Richard Kirchhoffi vabariigi ajal tehtud fotode CD. Kirchhoffi tütar käis ka ise tänavu Ruhnus. Vaatasin ja mida aeg edasi, seda suuremale veendumusele jõudsin, et elekter on kuradist. Siinkohal ainult neli näidet.

Kaarel

Tilgub, tilgub

Tilgub, tilgub, kuskil lekib
väiksed tilgad suured plekid.

/Ott Arder/

Kaarel

Ilmast ja lumimarjadest

Ma kirjutan siia vahele hoopis elektrikauget teemat.
Jutt siis niisugune, et käisime kolmapäeval Ave ja Priiduga Kuressaares Saare maavanema vastuvõtul. (oli nagu laulupidu. hea-hea! Priit pistab siia üles kindlasti paar illustratsiooni, kui pühapäevane näitus kell 16 Pärnu Uue Kunstis avatud saab ning sellega piltmeistri kiirem aeg mööda).
Ja siis võib siit Kuressaarest veel sedagi öelda, et ootame Avega lennukit. Teist päeva. Vihmad Ruhnu lennuvälja pehmeks kastnud ja taevas ei ole muud värvibuketti kui valge (mis võib vabalt ka uduhall olla).
Veel tahan ma tänada ajalehetegijaid Oma Saarest kiire reageerimise ja abivalmiduse eest.
Mis muud, ootame edasi. Koju tahaks küll.

-Kadri

Voolukatkestustest teavitamine

Kui käivitub PMR446 repiiter, siis võib ju tööde teostajatele
raadiosaatjad kaasa anda ja nad võivad siis hõigata, kui lühikest
katkestust soovivad teha. Ja siis kui kellelgi parasjagu e-kirja
kirjutamine või kohvivee soojendamine pooleli on, saab vastu hõigata
:)

PS. Soovitan lisada blogile ka traditsiooniline
kommenteerimisvõimalus, kuna olen ise mitmel korral varem mõnel teemal
sõna soovinud võtta, ent uut teemat pole soovinud alustada, kuna soov
oleks olnud lihtsalt lisada mõni väike kommentaar. Sama vanemate
teemadega.

Tervitustega Maakrist,
--
Joosep-Georg Järvemaa

veel voolust

Mõned selgitused veel elektriteema juurde:

Põhimõtteliselt tehakse töid elektrivõrgus sellisel viisil, et lülitatakse remonditav/ehitatav seade välja, tehakse töö ära ja lülitatakse pärast sisse.Nii ehitatakse alajaamu, õhuliine jne. igal pool Eestis , Pärnus, Tartus, Tallinnas ja mujal. Plaaniliste tööde tegemiseks on oma kord, mis näeb ette 7 päeva enne tööde algust elektrikatkestuse teatamise aja ja koha. Selline tegevus on kooskõlas nii kliendilepingutega, mida tarbija sõlmib EE-ga, kui seadustega. Täpsemat infot korra kohta saab EE kodulehelt http://www.energia.ee/index.php?id=1293. Siiani pole me sellist teguviisi täpselt järginud just nimelt sel põhjusel, et kui võtta terveks päevaks Ruhnus vool ära, siis põhjustab see tõenäolisemalt suuremat rahulolematust klientide seas, kui üksikud elektrikatkestused päeva jooksul, millest suur osa  inimesi on informeeritud(olen seda palunud teha elektrijaama töötajatel). Kuna tuulikute ja diiseljaama seadistamine ei ole lõppenud ning tõenäoliselt ca. nädala pärast peame uuesti antud tööga tegelema, siis on üheks võimaluseks sellel ajal tarbijapaigaldis üldse välja lülitada. Ma arvan siiski, et see ei oleks mõistlik just klientide huvides, kuid võib juhtuda, et tööde tegemiseks hädavajalik, lugedes blogist tarbijate pretensioone.
Juhul, kui kellelgi on konkreetseid pretensioone mõne rikkiläinud elektriseadme osas ja leiate, et selles on süüdi pingekõikumised, siis tuleks sellest teada anda elektrijaama meestele Udole või Sulevile, või siis mulle telefonil 5046070. Juhul, kui seadme riknemises on süüdi pingekõikumine, oleme nõus hüvitama kahjud.
Lisaks paneme ennem tööde algust välja info töödest Vitali kaupluse kõrvale teadetetahvlile.
Või küsiks hoopis tarbijate enda käest: Kas on parem, kui teatame pikemalt ette ja võtame tööde ajaks voolu ära (hommikul ca 9 kuni 16-ni) või lepime ajutiste lühikeste elektrikatkestustega, mille täpset aega me ei oska öelda. Korras elektriseadmed muide ei tohiks selliste voolukatkestuste korral rikneda.
Ma ise küll arvan, et kui me selle rohelise energia projekti Ruhnus ükskord korralikult  käima saame, tuleb sellest kasu ka saareelanikele, sest tegemist on ainulaadse lahendusega maailmas ja see peaks huvi saare ja seal toimuva vastu tõstma omajagu. Nii et võiks asjale vaadata ka niipidi.

Priit Miljan
AS Elektriteenused

Tere Ruhnulased,

 

Arvan ,et kogu selle ´´vahelduvvoolu´´ jama peale,mis tuleb ja läheb on ka tuulikumeestel oma kommentaar.Meie tuulikuid juhtiv arvuti riknes tänu voolukõikumistele kohe peale käivitumist ja teisel tuulikul mõned päevad hiljem.Võib arvata,et põhjus on vanas jõujaamas,mis ei suuda piisavalt kiiresti reageerida olukorra muutumisele.Nüüd on arvutid jälle korras ja edaspidi kasutame samuti UPS-i nende toiteks,et ära hoida igasugu kõrvalmõjusid ja olukorra kordumist.Kogu töö saarel on tehtud ikkagi eesmärgiga tulevikus parema elektrivarustuse tagamise nimel.Tegemist on suhteliselt ainulaadse süsteemiga maailmas ja eks iga seade tahab häälestamist ja mõnda aega kontrolli.

Koolis olev UPS oli tõenäoliselt nii vana,et selle akud olid oma elu ära elnudja mida peaks itimees väga hästi teadma teadma.

 

Tervitades,

 

Kaido

voolust veel

UPS'i koolemine oligi (nagu ma ka kirjutasin) irooniline.

Soovitad kõigil kes oma kodu elektroonikast hoolivad UPS muretseda.
Kes selle kinni maksab?? Kui ma kogu oma kodumasinapargi (sh. külmik,
sügavkülmkirst, 3 arvutit, TV, jne, jne, jne) läbi UPSi tahaksin ühendada,
siis mis sellise võimsa UPSi hind võiks tulla?
Võimsuse peaksid Sina, kui elektri-mees kenasti kokku arvutada suutma.
Äkki peaks hoopis Eesti Energia igale külaelenikule oma UPSi ostama??

Lõppkokkuvõttes ei pea mina oma kodutehnika "tervise" huvides hakkama raha
välja käima (kui probleem on ebakvaliteetses teenuses, mis tuleb
likvideerida). Küll aga on EE seadusega kohustatud oma klientidele
kvaliteetset elektrienergiat tagama.

Olemasolevat tuulikusüsteemi oleks tulnud korralikult testida ENNEM, kui kogu
saar sellest sõltuvaks muudeti.

Ära võta isiklikult. Sina pole selles elektrijamas süüdi.
Reigo

Voolukatkestused

Vabndan kogu külarahva ees voolukatkestuste pärast. Ei saa lubada, et ,"enam ei tee". Teen küll. Lähen nädalaks ära Tartu südant ravima ja kui tagasi tulen hakkab jama vooluga uuesti pihta. Plaanis on et 7. või 10.tulevad spetsialistid uuesti kohale ja hakkame tuulikuid käivitama. Täpselt veel ei tea, eks paistab, kuidas ilm on ja kas lennukil on kohti.
Kui midagi hakkab toimuma, annan teada. Ruhnu blogi artikkli Esimene ohver (   http://ruhnlane.blogspot.com/2007/11/esimene-ohver.html  )kohta niipalju ,et Reigo kui" IT" mees peaks teadma, et UPS kui seade kaitseb elektroonikat häirete eest el.võrgus. Kui enam ei tööta tuleb süüdistada tootjat (kui oli uus)  või on UPS i eluiga otsas. Ükski asi ei ole igavene. Katkestuse süüks küll ei tohi ajada. Selleks see seade ehitatud ongi, et kaitsta seadmeid häirete eest. Soovitan kõigil, kes hoolivad oma koduelektroonikast muretseda endale seade nimega UPS.soovitav sisseehitatud ülepinge kaitsmega(küsida müüjalt). Kui kellelgi on küsimusi elektri kvaliteedi või katkestuste kohta helistage: Udo Mägi    5073759 mail: udo.magi@energia.ee  või  Priit Miljan   5046070  (ET Kvaliteedi juht).

Head tuju ja kannatust!
Udo.

Lepime kokku..

.. kuhu me persseläinud kodutehnika tassime, kas 1) jõujaama; 2) lennujaama (sealt prügimäele lühem tee).

Kaarel

Esimene ohver

Niisiis. Seoses viimase elektrikatkestustelaviiniga on selgunud esimene (teadaolev) ohver - Ruhnu põhikooli arvutiklassi UPS (iroonia), mis peale korduvaid voolukõikumisi enam mingeid elumärke ei ilmuta. Piirivalvurid rääkisid hommikul, et eile õhtul läks olukord elektriga nii hulluks, et PV kordon lülitus ümber tagavarageneraatorile. Nelja tunni jooksul toimus 6! elektrikatkestust.

Elektrienergia kvaliteet on Ruhnus alla igasugust arvestust! Inimesed nurisevad ja mutersevad oma (mitte odava) kodutehnika pärast. Siinkohal võiks selge paralleeli tõmmata tänases Meie Maas oleva artikliga, kus Kudjape elanikud nõuavad kvaliteetset elektrivoolu.
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=20904
Tuulegenaraatorite kasutusele võtmine EI PEA, ega tohigi käia ruhnlaste närvide ja rahakoti arvelt! Küsiksin uuesti: kas sellist energiat me tahtsimegi?

Reigo.

Mõtisklusi !

Ühel päeval juhtusin Vikerraadio saatele, kus arutleti kormoranide üle. Saadet kuulates meenus mulle üks väga ammune estraadisaade. Seal Jüri Järvet Eino Baskiniga laulsid: "Indi, indi, individuaalselt tuleb läheneda nii kukele, kui kanale ...jne.". Kormoranide saatest jäi minu kõrvu kumisema see, et seni ei olevat neist veel mingit ohtu ega pahandust, kuni nad ei hakka mandrile tikkuma. Aga saared ja nende elanikud? Kas seniks on nad jumala hooleks jäetud? Vana-Jumalaga lood juba kord sellised, et teda peab kartma aga lootma jääda tuleb ainult iseendale. Kas ei tuleks aegsasti mõtlema hakata, mida kevadel kormoranidega ette võtta Kui järgmisel sügisel selgub, et nende hulk Ringsu ja Sjustaku liivadel on mitmekordistunud, siis jääb ainult tõdeda, järjekordselt on midagi viltu läinud. Ehk tulevikus ametisse asuva saarevahi tööülesannete sisse peaks kirjutama ka kormoranide arvukusel silm peal hoida. Ja kui vaja, siis nende arvukuse piiramiseks abinõusidki rakendama. Seda peab tegema muidugi salaja. Nii, et need ülerohelistunud pealinna fanaatikud haisu ninna ei saaks. Muidu kukub välja midagi sarnast põrsa pügamisega, kisa tõuseb taevani aga karvu pole peotäitki. Kormorane peetakse ka jahilinnuks. Nende liha maitse olevat siiski viletsavõitu. Nendele meeldetuletuseks, kes oma hingeõnnistuse pärast muret tunnevad, piibel keelab kormoranide söömise. Mõtlemist pakuvad veel Ruhnu rebased. Viimasel ajal nende arvukus tundub suurenevat kohe geomeetrilises progressioonis. Jääb ainult pöialt hoida, et mandril aeg-ajalt võimustvõttev marutaud ei jõuaks nendeni. Üle merejää on Ruhnule jõudnud ju igasuguseid üllatusi. Kui ajalugu kordub, siis peaks rebaste hulka hakkama vähendama kärntõbi. Varemgi on see nende arvukust oluliselt kärpinud. Teada ka, et see haigus on maias teistele loomadele, ka inimesele külge hakkama. Kuid ei ole hullu, ei ole mõtet lasta oma tujul langeda. Iseenda sügamisega saab igaüks hakkama ja kui perearstil piisavas koguses kärnarohtu varutud, võib kindlalt tulevikule vastu minna.

Endel

Infoühiskonna hädad

Aeg-ajalt blogisse lipsav tavaliselt ingliskeelne jama on tingitud asjaolust, et blogi seadistused võimaldavad inimestel otse läbi kõrvaloleva meiliaadressi otse teksti üles panna. Ei tahaks asja muuta, nii mõningased kõrvalnähud tuleb lihtsalt välja kannatada.

Kaarel

Kas sellist energiat me tahtsimegi??

"Roheline energia" on oma nime igati ära teeninud. Kõige rohelisem on ju siis, kui elektrit üldse mitte kasutada. Just seda üritatakse Ruhnus praegu propageerida. "Pole elektrit - pole arvet" võiks kõlada Eesti Energia optimistlik kommentaar praeguse olukorra kohta Ruhnus, kus pidevad mitmeminutised elektrikatkestused on saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Mõlemad äsja paigaldatud tuulegeneraatorid on tehnilise rikke tõttu rivist väljas. Kui kauaks.. ei tea. Tuldi ja pandi kola püsti ja nüüd kohalikud elektrimehed vaadaku ise mis edasi saab. See pole normaalne. Uut süsteemi ei tohiks ennem tööle rakendada, kui seda on piisavalt testitud ja seejuures veendutud, et see ka laitmatult toimib. Ruhnus käib aga asi hoopis seda rada, et katsetatakse külainimeste tehnika (arvutid, külmikud, telerid, jne) peal kuidas "roheline" energia(puudus) neile mõjub.

Reigo
...loodab, et jõuab selle kirja enne järgmist pimendust ära saata.

2 tundi ja 45 minutit:

... lahutas blogi sissekandest ja Eesti ajakirjanduse lipulaeva Postimehe teadaandest Ruhnu raadiovõrgu loomise kohta:

http://www.postimees.ee/050606/esileht/siseuudised/204218.php

Kaarel

Ruhnu TV

Võtad sõrme, tuleb terve käsi ja naistega teinekord veel miskit. Ruhnu raadio tegemise käigus selgus, et ilma Ruhnu TV-ta pole asi ikka see õige, ka tehnoloogilised lahendused tulid kah justkui iseenesest. Siinkohal Priidu esimene katke Ruhnu TVst.

Kaarel
Väino Poeg kadripäeval

Sibul otsib Sellerit

Reiksi eestvedamisel toimub Ruhnu saare üleüldine raadivõrguga katmine. St et saare keskele pannakse antenn ja saatja mis saare tervikuna ära katab, sh sadama, kõik ostavad endale väikesed raadiosaatjad ja saavad üksteisega vabalt ja ilma rahata Ruhnu piires suhelda. Seetarvis oleks vaja aga üksteist identifitseerivaid (hüüd)nimesid, nagu näiteks juba kinnistunud nimede nagu Kallike, Väino Poeg, Tädi Anni, Ahjualune jt kõrvale ka teisi, et sõjaseisukorras või muul hetkel hädas vaenlane, ka mõni vaenuline sheffe ei saaks asjast aru. Sestap ülesanne Väino Pojale kui Kõigetargemale Nimepanijale: uueks aastaks olgu kõigil nimed olla. Igaühel muidugi õigus endale.

Kaarel

Tänase õhtu pärlid:

"Ära Vitali kaevu tagurda!" (Kuunsis)
"Sõidame nii kaua kuni bensiin otsa saab." (kiriku taga metsas)
Mineraalvee ja merevee vahe on selles, et merevesi sisaldab kulda ja mineraalvesi mitte.
"Ela teiste elu, siis jääd ise varju."
"Me käisime nädal aega tagant akna kaudu." (Reet)

Reeda uues kodus esimeste külalistena. Täna õhtul.

-Kadri

Kadrikarnevalist

Maskid maha! Kristel esitas unikaalse sopran-aaria Margarita osas. Elvi oli üleni Ruhnu naine. Anne tegi Mufaldat ja Ave tunnete pildilt ära kõige kahvatuma näo järgi (muidugi on see näomask ja riietus "enne und"). "Issi on jänes!" võis Emma Lauk kodus enne karnevali kilgata. Sest nii oligi. Emma ise oli võlur, kes oskas mustast punase võluda. Heiki -Väino Poeg-... kõige kavalamate lokkidega (vt videot kopi-peist meetodil).
Reet demonstreeris kübarat, mis kreemist ja seelikut, mis glasuurist. Reet oli justkui mõnest muinasjutust. Joosepi jalgpallitrikid ei jätnud kahtlust - Beckham. Mathias oli Priit ja Priit oli Mathias. Ariin oli šeffe (2 f-ga!). Oli lapsi, kelle mõistatamisel kõik võimalused võimalikuks jäid.
Mängud ja võistlused olid rahvalikud. Muusika folklik. Auhinnad peenralt korjatud.
Pirukad isetehtud.
Ja koolifilm "Ruhnu kooli saladus" õhtu lõpus oli rosin.

-Kadri

nädalavahetusetervitused!

 

teretere

 

loen ikka aegajalt saare blogi ja elan te lõbusatele tegemistele kaasa.

hea on teada, et Eestis on veel paiku, kus tõesti elatakse, mitte ei ku-

jutata endale järjest ilusamate asjade seltsis ette, et ollakse elus.

tore ja üllatav oli lugeda, et saare kultuuriseltsil on nii lühikese tegutsemise

jooksul juba märgatavaid tulemusi ja toetussummasid ette näidata. selleski

osas võiks kõik Eesti (pisemad) külad-vallad eeskuju võtta.

millal Priidu fotonäitus Tartu Rahvaülikooli jõuab? ootan seda huviga. samuti

ootan põnevusega Ruhnu Raadio uusi uudiseid.

 

loodan, et mu lahusolek teie imelisest saarest ei kesta enam kaua, olen

temasse armunud esimesest külaskäigust (1997. a), viimati käisin Ruhnul

mullu:  http://www.postimees.ee/050606/esileht/siseuudised/204218.php

 

olen alati valmis saare tegemistele ja arengule

kaasa aitama

 

sulneid

sügis-

õhtuid

 

Lauri Kulpsoo

vabakutseline

fotograaf, endine

geograaf Tartust

Meie Elen

Keskkonnaministeerium korraldas sügisel üleriigilise osooniteemalise joonistusvõistluse "Osoonikiht kaitseb sind, mind ja kogu elu maal".
Septembris vaatasid Ruhnu õpilased filmi Osooni Ozzy´st. Järgnevates kunstiõpetuse tundides joonistasid pilte osooni teemal.
Õpetaja Anne saatis valminud tööd ministeeriumisse.
Täna oli postkontoris pakk. Ruhnu kooli 4.klassi Elenile.Keskkonnaministeeriumist.
Elen Mägi oma joonistusega "UV-kiirguse kukkumine" pälvis ühe kaheksast eripreemiast vabariiklikul joonistusvõistlusel.
Hea on rõõmu tunda!

-Kadri

Ruhnu rahvariided

Rahva seas on vahepeal tekkinud mõte taaselustada vanade ruhnlaste kantud riideid. Kuna rahvariided on need riided mida rahvas kannab, on ju tänased rahvariided teksad, pusad, ülikonnad ja mistahes muu masstoodang. Harva kohtame tänapäeval riietuse puhul käsitööelemente. Tänase rahvariietusega sobiks ehk hästi kokku vanade ruhnlaste vestid, mida saab kanda nii ülikonna, teksade jm riietusega. Muuseumist leidsime mõned näidised, millede järgi on võimalik vanu mustreid ja värve taaselustada. Kellel on või kes teab muid värvilahendusi, anna teada. Mida mitmekesisem valik tuleb, seda parem tulemus. Must vest on meeste, värvilised naiste omad.

Kaarel

Rahvakoosoleku järel...

...oli paar sooja sõnavõttu, mille peale Väino Poja uus auto sai esmakordselt tõelisi Ruhnu tähti näha.

Priit

Muinaslaev Houbjerre soos

Viikingid… Viikingilaev… Viikingite laev Ruhnus ?!
Kes seda täpselt mäletab, aga legend on selline…

Kunagi, nii umbes mitusada aastat tagasi, olid toonased ruhnlased leidnud Houbjerre soost vana laeva jäänused .
Oli teine ehitatud ainult puidust.
1900 aastate alguses olevat laeva olnud võimalik vaadelda veel koos laevakiilu- ja kaartega. Elanikud olevat nn. mustast tammest laevakaari kasutanud ka aiapostidena…
1930 – datel mängisid Houbjerre soos laevavraki juures Falgi poisid, kes hiljem need mälu järgi ùles joonistasid ja pärisid informatsiooni selle kohta Rootsi ajaloomuuseumist, Islandi ajaloolastelt jne.
Kõikide joonistuste põhjal järeldati, et see viikingilaev vòis olla oma 25-30 meetrit pikk ja 4,5-5 meetrit lai. Tolleaja ränduritel oli laeva peal olemas kõik eluks vajalik – pere, koduloomad ja linnud, muud tarbeesemed.
Rootslastel on eepos „Gutasaaga”, milles kirjeldati suurt väljarändu Ida poole. Nii u. 1000 aastat tagasi. Sellest ajast algabki Eestis rannarootslast ajajärk. Seal on kirjeldatud ka seda, et paljud väljarännanud ei olnud siinsete kliima- ja muu eluoluga rahul, ning rändasid paremate koduotsingute läbi Liivi lahe mööda Daugavat ja Dnestrit kuni Musta mereni välja.
On vägagi tõenäoline, et nii mõnigi laeva võis pidama jääda siinsele, asustamata saarele…
Loodetormi poolt tekitatud erakordselt kõrge veetasemega (2,5 m) tuli laev (laevad?) otsima tormivarju olemasolevasse väikesesse lahesopi, praeguse tuletorni (Houbjerre) kùnka taha. Kui aga tuul vaibus ja meri taandus jäädi lahesoppi lõksu. Juttude järgi (esimese vabariigi aegsed ajalehed) oli laeva nimeks „Runö”. Austusest esimeste saabujate järgi hakatigi saart kutsuma Runö`ks
Vraki on nähtud veel ka 60-date aastatel ruhnurootslaste poolt. ( Neil oli ainult luba kùlastada Tallinnat, kuid Kihnu mehed olid toonud nad salaja kakuamiga Ruhnu, kus nad ööbisid tuletorni juures, ning hommikul, udusest soost läbi minnes olid selle otsa komistanud).
Samuti olevat selle laeva jäänuseid näinud töömehed, kes vedasid telegraafiliini tuletornist kùlasse (nõuka ajal).
Teatakse veel seda, et Meremuuseumi boss Vello Mäss oli seda käinud kiirelt, nii ùhepäeva lennul otsimas, kuid mis sa nii lùhikese ajaga ikka leiad. Vanad ruhnlased on käsitöödel enesestmõistetavalt kujutanud muinaslaeva motiivi.
Ruhnu muuseumis on antud teemal rohkemgi informatsiooni-jooniseid ja muud teavet.

Co Kapstad
(Märt ja Priit)

Esilinastub animafilm "Põhja konn" - kaasstsenarist Elvis Kollom

24. novembril esilinastub animafilmide festivalil Tallinnas Riho Undi film "Põhja Konn"(14 min.). Filmi stsenaristideks on Riho Unt ja Elvis Kollom. Loodame filmi peatselt ka Ruhnus näha.

Jaan

Kadripäev

Rootsi keele õppijatele!

Seoses jõulunäidendi prooviga jääb sel neljapäeval rootsi keel ära. Järgmine tund teisipäeval.

-Kadri

Õnnitlused

Töö kiire ja korralik. Üleeile õhtul saime kätte tehnilised vahendid ja täna on juba esimesed intervjuud blogis üleval. Nüüd peab raadio-onusid lausa kartma hakkama, kui kõik arvamused helikeeles netieetrisse jõuavad.

Jaan

Täna Alo juures

Ruhnu raadio

Nagu eelnevast kuulda, alustas tööd RUHNU RAADIO. Idee tekkis mingi aeg tagasi Limo saunas mingil ürituse käigus, kus selgus, et ruhnlased ei saa ju ometi kihnlastest kehvemad olla. Kaastööd palume saata toimetusele .wav formaadis. Ei jõua hetkel rohkem kirjutada, vaja Priiduga minna ruhnlaste vanu veste pildistama. Aitäh Alole abi eest tehniliste küsimuste lahendamisel!

Kaarel

Ruhnu raadio: intervjuu Priiduga

Ruhnu Kultuuri- ja Haridusselts pidas koosolekut

19. novembri õhtul sai kokku Ruhnu Kultuuri- ja Haridusseltsi rahvas.Omaalgatuslik sõltumatu kodanikuühendus loodi 2007.a. 15. Märtsil ja kanti registrisse 29.mail.
Seltsi eesmärkideks on:
- hoida ja edendada kultuuri- ja hariduselu Ruhnus
- liita saare kogukonda läbi koostöö ja ühisosa leidmise.

Tegevusvormideks on:
- kultuuriprojektide läbiviimine
- koolitustegevus
- kultuuri- ja spordisündmuste korraldamine

Selts on korraldanud ja rahastanud fondide abiga 3 teatrietendust, 2 koorikontserti, Tõnis Mäe kontserdi, rattaralli, kaptenipäeva. Kõik etendused ja kontserdid on olnud ruhnlastele tasuta. Ühenduse esindajad on osalenud fondide koolitusseminaridel Pärnus ja Tallinnas. Korraldatud on projektikoolituse õppepäev ja vestlusring Rapla psühholoogidega. Eestis ringleb Priidu Ruhnu-teemaline fotonäitus, mida on eksponeeritud juba Rapla Rütmani galeriis, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis ja Eesti Vabariigi Riigikogus. Näitus rändab veel Pärnu Uue Kunsti Muuseumisse, Kohila Koolituskeskusesse, Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli, Haljala Kultuurikeskusesse, Tartu Rahvaülikooli ja Kuressaare galeriisse. Järgmisel suvel eksponeeritakse fotonäitust Ruhnus. Seltsi kaudu on saadud sponsorabina rahvamajale uued toolid ja diktofon "Ruhnu raadio" käivitamiseks. Fotode töötlemiseks on ostetud arvuti.Kohaliku omaalgatuse programmist ja Eesti Kultuurkapitalist eraldati seltsile 30000 kr. Ruhnu laululava remondiks ja 37000 kr. kahe kõrgkuumusahju ostmiseks, et hakata tegelema keraamika- ja klaasipõletusega.Viimasel koosolekul otsustati:
1.Allkirjastada vallavalitsusega leping Randoja paadikuuri rendilevõtuks, et see taastada kultuuri- ja hariduskeskusena (sündmused ja käsitöökoolitus).
2.Remontida laululava (raha 30000 kr. eraldatud)
3.Projekt "Ruhnu saar riigilipuehtesse" Eesti lipupäevaks 4. juuniks.
4.Projekt "Värvime ära Ruhnu majad"
5.Luua etendus "Ruhnu elulood", mida etendatakse 2008.a. suvel.
6.Anda välja postkaardikogu "Vana Ruhnu".
7.Alustada fotoraamatu "Tänane Ruhnu" koostamist.
8.Taaskorraldada 2008.a. septembris "Ruhnu-kihnu mängud", milleks on ka fondid eraldanud
25000 kr.
9.Alustada projekti "Ruhnlased ajaloolistesse vestidesse", et kõik Ruhnu naised-mehed-lapsed saaksid eelolevaks suveks endile Ruhnu vestid. Hinna alandamiseks taotletakse raha fondidest.
10.Pidasime plaani ka kiviaedade taastamisest
15.Kavandamisel on "fotodessant" Ruhnu.
Oleme loonud kontaktid mitmete fondide ja samuti ka maakondliku Leader-programmiga.
Ruhnu Kultuuri- ja Haridusseltsi kuuluvad:Ariin Kollom (juhatuse esimees), Priit Kapsta, Urmo Uueni, Ave Viirma, Kadri Tukk, Kaarel Lauk, Kristel Lauk, Jaan Urvet, Anne Tõnisson.

Kõik seltsi liikmed teevad seltsitööd tasuta.Selt on avatud kõigile soovijaile, elate te siis Ruhnul või kusagil mujal. Kes tahavad Ruhnu Kultuuri- ja Haridusseltsiga liituda, võtku ühendust Ariiniga.Meie koosolekud on avalikud ning kõigi mõtted ja ettepanekud on teretulnud.

Jaan

Tuule kellad

Mis te arvate, mis kellaaeg võiks olla?





Priit

Koolipäevast

Pildid tänasest kunstiõpetusest, kus külalisõpetajaks oli Märjamaa Kunsti- ja Muusikakooli õpetaja Anne Muinaste.

-Kadri

Kohalik energiamees Udo Mägi. Mitjaga. Eile pärastlõunal Sjustakas.

-Kadri

Ekskursioon

See oli nüüd küll liiga hea, nagu ütleb mu nabrinna.
Laupäevane bussiekskursioon Ruhnus. Eile niisiis. Kooli juures pakiti kooliõpilased, koduloomad ja kõik teised huvitunud punasesse bussi ja sõit läks Sjustakasse. Miks, sellest juba Priit kirjutas.
Äge reis, nagu ütleb üks mu sõber.

-Kadri

Roheline energia

Viimastel päevadel on tuulepargi kandis teistmoodi liikumist märgata. Tiivikute labad joonistavad õhku omi ringe, mehed masti all uurivad näidikute numbreid, kylarahvas seisab Sjustaka väljal, ninad pysti ja kuulatab, kuidas õhust läbilõhki rohelist energiat tuleb.
Tuulepark ei ole veel avatud, on proovi ja kontrolliaeg. Mõnus väljasõit tuulikute käivitamispäeval on kohale meelitanud nii umbes pooled saare elanikud.

Priit

Kohtume õhtul!

Täna õhtul kell 20 rahvamajas TUULIKUPIDU.
/Jutt Sjustaka tuuletegijatest tuleb siia ka. Mõne aja pärast./

Kristjanilt Roomast

Seenevana Erasti juttu oli küll tore lugeda, tuletas endalegi vanu aegu meelde. Sellega seoses tuleb meelde tore juhus sellest ajast, kui Luugi Liivi oli praeguse
Vitaliku poe direktor, just enne Saaremaa alla minekut: poes olid jubedad sabad ja
siis Liivi pani sildi üles, mis järjekorras keegi kaupa sai: esimesed olid saarele
sissekirjutatud Ruhnu elanikud, siis saarele mitte sisse kirjutatud tegelikud Ruhnu
elanikud, siis Ruhnu sissekirjutatud aga saarel ainult suvel elavad, ja nii veel
pikalt edasi, kuni viimase kategooriani, kes Liivi lihtsas ja karmis tõlgenduses olid
“lätlased ja muud”, vot selline lugu oli, ehk keegi veel mäletab.
Terviseid kõigile, ei ole unustanud ja ikka igatsen teie ja saare järele.
Kristjan

Velsson müüb autot

Mõned päevad tagasi sain Vello Jansonilt meili, tahab teine autot maha müüa. Panen siia üles, äkki kellelgi on huvi. Kaarel

Trastu, kusimus jargmine: kas saare peal vajab keegi Opel Corsat 1999a 1,7 diisel 150000 km. Vordlemisi korras, sa oled minu autoga ise soitnud. Hind umbes 15000eeki. asjaga on vordlemisi kiire. Vellu.

Kolmapäeval tõsteti merest välja Ringsu sadama pöörupoi ja sellega võib lugeda Ruhnu mereristelushooaja ka puht tehniliselt lõpetatuks. Ilusat talvepuhkust kõikidele kaatritele ja jahtidele, kohtumiseni kevadel.

Priit

Vana aja asjad

Vanal tumehallil ajal oli mul kombeks kontorites vedelevaid pentsikuid papreid ära virutada. Nüüd kodus oma kultuurikihte läbi kaevates leidsin ühe niisikese asja kunagise piraatkoopia. Allpool ainult väljavõtteid sellest:
   Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu Presiidiumi istungi protokoll 12. jaanuarist 1981.a. nr. 1. Tallinnas
   Päevakorrapunkt nr. 3
   Ruhnu saare majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamist käsitlevate Eesti NSV Ministrite Nõukogu otsuste täitmise käigu kohta
   1. Märkida, et Eesti NSV Ministrite Nõukogu 2. märtsi 1979.a. korraldusega nr. 90-k ja 7. jaanuaril 1980.a. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juhtkonna poolt Pärnu Rajooni Täitevkomiteele, [ja veel üks joru asutuste nimesid] antud ülesannete täitmine sadamapunkti töökorda seadmiseks, telefonside parandamiseks ja lennuvälja maandumisradade rekonstrueerimiseks Ruhnu saarel kulgeb äärmiselt aeglaselt.  [Loe: kavandatust polnd tehtud midagi.]
   2. Eesti Kalurikolhooside Liidul läbi viia Ruhnu sadama rekonstrueerimistööd 1981. aasta jooksul.
   Punktis 3 oli juttu sellest, et uue lennuvälja ehitamine maksab üle 1,5 miljoni rubla. - Tulema pidi see Breisgjardo põldudele. Soovitasin tookord kellelegi, et antagu igale Ruhnu inimesele 40 tuhat rubla pihku (mis tollal oli nii umbes töötaja 20 aasta palk) - ja mingit lennuvälja vaja polegi.
   Punktis 4 kästi igasugustel asutustel läbi vaadata "Eesti Maaehitusprojekti" poolt koostatud Ruhnu saare planeerimise projekt. Minu nähtud eksemplaril oli ülemuse resolutsioon: mõtlemiseks, ettepanekute tegemiseks. Mõeldigi, palju mõteldi. Ettepanekutest ei tea midagit.
   Sellestsinasest projektist olen välja kirjutanud, et Ruhnul oli 1980. aastal 43 alatist elanikku, 3 kooliõpilast, 15 kasutuseta elamut, ja et soovitati välja ehitada rannaäärne turismirada Kuunsist üle Pärsi Holmani. Vastaval skeemil viis see läbi NSVL sõjaväelaste pesapaiga, mille olemasolust polnud Tallinnas töötavatel projekteerijatel aimugi.
   Olid ajad.
Seenevana Erast

---

Never miss a thing. Make Yahoo your homepage.

Go kväll!

Det är mycket brå att läsa svenska! Jag började om tretton år sedan och tykker om språket!
Lycka till!

Jaan

Populaarne rootsi keel

Teisipäeval oli esimene rootsi keele tund. Kohal 8 õppijat. Reet jagab asja. Kaarlil ja Priidulgi olid õpikud kaasas.
Väga mõnus kodutund! Täna õhtul tund nr 2.

-Kadri

Kuhu minna

Alates homsest saab rahvamajas lauatennist mängida. Kell seitse õhtul on uksed lahti.
Head sportimist!



AriiN

SALOON COFFEE

Eile õhtul helises telefon.
Halloo!!!
Tere Kallike, kus oled!
Tulin just lennukilt ja nüüd toimetan kodus.
Mis ise?
Olen Saloon Caffees, tule siia, pole sind õeke ammu näinud.
Läksin siis.











Salooni ainuke tantsija oli väike Iti, meie puhastasime võrke ja kogu saak oli kümme Merikuradit ja viis panni täit Tinti.

AriiN

Hommikupildid

Vesine ja märg, ent siiski esimene valge maa. Täna hommikul.

-Kadri