Kuna jaanipäev on kohutava kiirusega lähemale põrutamas, siis oleks aeg juba hakata selleks pidupäevaks ettevalmistusi tegema.
* Kõik need, kellel vedeleb tugevamat puidumaterjali, (palgid, prussid, pakud jms) millega midagi teha ei oska ja mida võib põlema panna, andke sellest mulle teada või viige ise laululava ette, lõkkeaseme kõrvale!
* Lõkkeasemele mitte viia prahti (lehed,peened oksad ja muu risu) - selleks on sadama lõkkeplats.
* Algab "Playback'ile" registreerumine (kogu info minu käest).
* Ja muidugi on käes aeg käivitada õlleankrud.
Marten (56-711-009)
31 May 2010
29 May 2010
Kaptenitepäev lükkub edasi!
Seoses äärmiselt ebameeldiva ilma ja ka vähese rahva hulgaga, toimub üritus järgmisel laupäeval.
Sellegipoolest süüakse täna ära tort mis sai tellitud.
Täna õhtul rahvamajas ühes Eurovisiooni algusega!
Kõik on oodatud!
Marten
Sellegipoolest süüakse täna ära tort mis sai tellitud.
Täna õhtul rahvamajas ühes Eurovisiooni algusega!
Kõik on oodatud!
Marten
Ring on täis saanud.
Umbes-täpselt aasta aega tagasi nihutasin ma poe hoovil kive üksteise vastu, et valmistada kivipõrand.
Kõiksuguste kividega jamamine peab olema mulle geneetiliselt sisse kodeeritud, sest ka mu ema ei jäta ühtki kivi põõsasse vedelema. Ta alati meisterdab neist midagi.
(Olgu tegemist kiviktaimla, kivimüüri, jalgraja või lihtsalt peenraäärsega.)
See oli siis töö algus, mille kulgu ei osanud kuidagi ette näha.
Õige pea järgnesid muud pisitööd siin-seal.
Tuli parandada palju lohakusi ja likvideerida tegematajätmisi.
Mõne aja pärast oli selge, et siit krundilt niipea tegevus otsa ei lõpe.
Pealekauba on tegelasi, kes pidevalt tööd juurde teevad.
Lühidalt võib öelda, et nii kadus see sügis-talvine hall aeg nagu poleks teda olnudki.
Lammutades maja, mille lagi vaid jumala abiga peakohal püsis.
Kraapides põrandalt värvi, olles teadlik, et lõppu ei paistagi.
Koristades pööningut, kus tarvilike asjade seas olid ka "väga tarvilikud".
Saagides, saagides, saagides justkui mootorsaag oleks juba ihuliige.
Jääkülmas puidutöökojas, kus vahetevahel ei saanud kumbki aru, mida ja kuidas tegema peaks.
Tirides palke, kus tundus, et meeleheide on ainuke võimalik liigutus.
Parandades aeda, mille postidesse no lihtsalt ei mahtunud enam naelu.
Ja lugematul hulgal teisi töid, kust ei puudunud nali ega ränk rügamine käsikäes.
Nüüdseks vaadates tagasi on tehtud palju ja pole ka saladus, et töö on kiitnud tegijaid. Kuna aasta on möödas, siis avaldan isiklikult tänu neile, kes rohkemal või vähemal määral oma nõu ja jõuga appi tulid.
Kõigepealt muidugi Luise.
Ilma sinuta poleks siin ilmselt pikka juttu.
Tunnustan kõrgelt su vastupidavust ja trotsi, eriti hetkedel, kus mina ammu alla andsin. Sinu tahe ja soov teha kõike hästi ning põhjalikult on märkimisväärne.
Oskad suurepäraselt ja rohkem kui õiglaselt inimesi tänada osutatud abi eest.
Sinu heausklikkus on vahetevahel ainuke valgus hallis tööpäevas.
Oled fenomenaalselt tubli ja mul pole muud vaja teha, kui seda sinult õppida.
(enda arvates olen ka juba päris tubli )
Kukk, ilma sinu võimsa masinata oleks nii mõnigi aiakäru kumm puruks kulunud.
Oled olnud äärmiselt lahke oma vara laenutamisel teistele.
Reix, ka kõige tõsisema töö juures kaasneb sinuga huumor ja hea tuju.
Samas võib alati kindel olla, et töö on tehtud professionaalsel tasemel.
Andrus, mees, kes järjepidevalt päästis objekti lumevangist ja kelle juhitud pisike kopp, hoidis nii mõnegi labida varre pealt kokku.
Rainer, kui tema ei oleks teinud kiiret ja kõrgtasemelist tööd, oleks me talvel krevetiks külmunud.
Mitja, kelle aastatepikkune kogemus väänas metallist välja imepäraseid detaile, mis sobisid kui rusikas silmaauku.
Arints, kelle skeptiline suhtumine pani nii mõndagi asja uuesti ja paremini tegema.
Maiu, ilma kelleta poleks maja uut kevadist ja kaunist väljanägemist saanud.
Lätlased, no teie pandud katus on kõver nagu sea saba, aitäh, veel tööd.
"Naised", kes päevase talgude raames tegid ära niipalju tööd, mida mina suutnuks nädalaga.
Andres, kelle tühipaljas kohalolek annab juba veendumuse, et kõik on nii nagu peab.
Tema ehitusalane kogemus on päästnud nii mõnestki suurest apsakast.
Priit, tema kogemusi puidutöö alal ei maksa kellelgi kahtluse alla seada, kui tal aega oli tegi korralikult ja tegi täpselt.
Margus, kes nädalakese asendas mind ja pidi hakkama saama kõigega, mis ette tuli.
Juku, kelle detailideni välja timmitud põhjalikkus ei jätnud kahtlusele ruumi. Elekter sai hästi ja kindlalt majja.
Piirikad, ilma kelleta vahiks siiani kõveraid puid, mida langetada ei söenda.
"Töölised" - tulete,teete,lähete! - Väga konkreetne ja efektiivne lähenemine tööle.
Paljud teised, kes tänu väärivad, on selle mu mõtteis ka saanud.
Lõpetuseks veel niipalju, et ma tähistan ka aastapäevapidu... - Seda muidugi kohe, kui jõulupreemia on kätte saadud ;D
(Fotol kaupluse harja hoovipoolne tipp)
Marten.
28 May 2010
Koolireis Lõuna-Eestisse
26 May 2010
Kaptenitepäev saabub
25 May 2010
24 May 2010
Prügimäele ehitatakse maja
Sihtotstarbeline otse loomulikult.
Juba tänaseks on prügimäe ala tugevasti teistmoodi. Järgneva kuu ajaga muutub endine must plekk aga ilmselt tundmatuseni.
-Kadri
Juba tänaseks on prügimäe ala tugevasti teistmoodi. Järgneva kuu ajaga muutub endine must plekk aga ilmselt tundmatuseni.
-Kadri
23 May 2010
21 May 2010
Lisandusi Ruhnu kalastikule
Ilusat kevadet !
Sellest luuletusest inspireerituna peaks sündima õigepea üks lugu, mida võibolla kitarri saatel ka laiemale kuulajaskonnale esitada saab.
RUHNU
Marten. Riisenberg
Tuhanded lained kesk lagedat merd.
Lõpmatud miilid ta krobedat embust.
Kalurit kutsub ning soolakat verd,
et näidata Mehele enese kangust.
Kuid jalad on kindlalt maises liivas,
vaid silmitsi seirab kutsuvat vett.
Kus laineserv napilt vaid jalanõud riivab,
valendav nägu,täis soola ja tõtt.
Tuul mööda randa voolab,
viib Mehel koltund kaabu peast.
Kes pöördub Saare poole,
kui viimne meie endi seast.
Kas kuuled mind, kas kuuled?
Hääl luitelt vastu kõmiseb:
- JAH KUULEN SIND, MA KUULEN !
Mees sulgeb suu ja ümiseb.
Saar kuulates ja vaikselt ootab,
nukker viis ta pinda poeb.
Tuule Mehe juustest kaotab,
kaabu talle rüppe seob.
MA MÕISTAN SIND,SEST TUNDED LÕIN,
SUL NUKRUS PAINAB MEELI.
JA VEIDI VALGUST ANDA VÕIN,
NING NÕU SUL INIMKEELI.
Mees tõstab käed ja valjult hõikab:
Ruhnu! - Kus on sinu pojad?
Hääl liivaluitelt vastu kaikub:
MEHED! - TEIE, TE MU POJAD!
Kas iga vend on Sinu verd ?
- EI, IGA MEES POLE NÄINUD MERD!
Kuid igaüks kes koidul virgub?
- IGAÜKS POLE MINUST SIRGUNUD!
Kas see kes Ruhnut koduks peab?
- KÜLL VAENLANE KA TULLA TEAB!
Kuid mees kes puhkab Sinu mullas ?
- OLI RAHU TALLE KALLEIM KULLAST ?
Vihm tasahilju sabinal,
ja tuul mis liiva püüab.
Lööb vastu kuube rabinal,
Mees viimast korda hüüab:
Kes see meist on murest prii?
Keda Sa siis lapseks pead?
- KUID SEDA MÕISTAB ALATI,
SEE KES HINGES KOHTA TEAB.
RUHNU
Marten. Riisenberg
Tuhanded lained kesk lagedat merd.
Lõpmatud miilid ta krobedat embust.
Kalurit kutsub ning soolakat verd,
et näidata Mehele enese kangust.
Kuid jalad on kindlalt maises liivas,
vaid silmitsi seirab kutsuvat vett.
Kus laineserv napilt vaid jalanõud riivab,
valendav nägu,täis soola ja tõtt.
Tuul mööda randa voolab,
viib Mehel koltund kaabu peast.
Kes pöördub Saare poole,
kui viimne meie endi seast.
Kas kuuled mind, kas kuuled?
Hääl luitelt vastu kõmiseb:
- JAH KUULEN SIND, MA KUULEN !
Mees sulgeb suu ja ümiseb.
Saar kuulates ja vaikselt ootab,
nukker viis ta pinda poeb.
Tuule Mehe juustest kaotab,
kaabu talle rüppe seob.
MA MÕISTAN SIND,SEST TUNDED LÕIN,
SUL NUKRUS PAINAB MEELI.
JA VEIDI VALGUST ANDA VÕIN,
NING NÕU SUL INIMKEELI.
Mees tõstab käed ja valjult hõikab:
Ruhnu! - Kus on sinu pojad?
Hääl liivaluitelt vastu kaikub:
MEHED! - TEIE, TE MU POJAD!
Kas iga vend on Sinu verd ?
- EI, IGA MEES POLE NÄINUD MERD!
Kuid igaüks kes koidul virgub?
- IGAÜKS POLE MINUST SIRGUNUD!
Kas see kes Ruhnut koduks peab?
- KÜLL VAENLANE KA TULLA TEAB!
Kuid mees kes puhkab Sinu mullas ?
- OLI RAHU TALLE KALLEIM KULLAST ?
Vihm tasahilju sabinal,
ja tuul mis liiva püüab.
Lööb vastu kuube rabinal,
Mees viimast korda hüüab:
Kes see meist on murest prii?
Keda Sa siis lapseks pead?
- KUID SEDA MÕISTAB ALATI,
SEE KES HINGES KOHTA TEAB.
20 May 2010
19 May 2010
15 May 2010
Kaptenitepäeva lipp
Vbl, et lipp sel päeval pole just sama (ehk läks merele tööle), kuid võrgulobi nagu ta on, rügab ta nii või teisiti Kaptenitepäeva hüvanguks. Seega 29.05. 2010 saame Ringsus kokku.
Priit
Priit
Talgupäev rannal
Sel aastal oli koristajate vägi võimas. Ligi kolmkümmend inimest kammis rannajoont ühest ja teisest servast. Lisaks oma inimestele ka mehed Merkost.
Ühestki hinnalisest leiust pärast sadamas laua ääres juttu ei tulnud. Prügi nagu igal aastal, ent sel aastal jää tõttu isegi vähem.
Pikk pai talgulistele!
-Kadri
13 May 2010
Rannakoristus
Pakume tööd!
Üks kuulus mees ütles kunagi: "Ruhnus on alati nii, et töö käib vilega koos."
Huvi korral helistage 56-711-009
[Tähelepanu, pilt on illustratiivne!]
Marten
Huvi korral helistage 56-711-009
[Tähelepanu, pilt on illustratiivne!]
Marten
Subscribe to:
Posts (Atom)