Sõpradele

Ruhnu sõpradele lähedal ja kaugel, sugulastele (teistele saartele), tuttavatele, kaasamõtlejatele ja muidu külalistele: selle aasta viimane päikesevalgus on homme jälle olemas.

Kaarel

16.-18. detsembril toimus rahvamajas Pireti initsiatiivil esmapilgul väikene viltimisõpituba. Tegelikkuses kulus pildil näha olevate kandekottide viltimiseks kokku tõesti kolm päeva ja ligemale 10 tundi. Viltimine on niivõrd palju kaloreid kulutav töö, et muidu regulaarselt toimunud aeroobika vastu pole keegi seniajani huvi üles näidanud.
Õpitoa juhendajaks oli Lilian Väster.
Aitäh Piretile toimetamise eest.
Projekti rahastas KOP.

Pildilisa võib leida aadressilt:
http://ruhnu.ee/viltimine-rahvamajas/

Piltidelt võime leida ka tänase sünnipäevalapse!


Andre

Kaunist naeru ja ehtsaid hetki.
Palju õnne sünnipäevaks, meie saare Kristel!

Õige suveruhnlase neljarattaline sõber on talveks asetatud
pukkidele, et vedrud vabaneks pingest.

Valmar

Täna

Kaarel

Meenutusi kevadisest suurveest

Kaarel

Teekond Överkirkest Limosse

Kaarel

Vaadates su sirget rühti,
pole sa nii vana ühti!

Palju palju õnne!

Teade

Uue aasta alguses tulevad saarele ohtlike puude langetajad. Kui teil on kinnistul selliseid puid mida oleks vaja maha võtta, aga ise ei julge siis võtke minuga ühendust.

AriiN
telef.53830848

Külakuusk

Priit

Kooli jõulupidu

Täna õhtul oli koolimajas üles seatud käsitöönäitus õpilaste töödest ning värskelt vilditud kottidest.
Esietendus E. Niidu "Näärinakits", kus tegid rolli nii õpilased kui õpetajad. Muusikaliselt kujundas Andre.
Öeldi salmi, saadi pakke, puhuti juttu. Sooviti üksteisele head.












/pildid: Aare/
-Kadri

Keraamika glasuurimine

Täna õhtul, 19. detsembril kell 18:00 glasuurime rahvamajas keraamikat
ja paneme asjad ahju. Kellel on põletatud esemeid ja tahavad glasuurida,
tulgem kohale.

Andre

Teodor ja Linda Ausi fotoarhiiv

Ruhnu saarele jõudis tagasi Teodor ja Linda Ausi fotoarhiiv. Fotode seas on muu hulgas äärmiselt huvitavaid pilte omaaegsete kolhoosnike elust ja olemisest, samuti pilte tolle aja Ruhnu inimestest nagu Meeri, Suti Miki, Juss; tolle aja koolilastest ja õpetajatest jne jne. Pildid on hetkel inimestele vaatamiseks välja pandud Vitali poes. Reiks lubas need aasta algul sisse digida (siis saavad soovijad neid ise paljundada ja välja trükkida), pildid ise saavad üle antud Ruhnu muuseumi fondi.

Tänan Ain Pere lahke abi eest Auside sugulastega kontakti otsimisel ja Teodori ning Linda sugulast Aavet lahke vastuvõtu ja piltide ruhnlastele kinkimise eest.

Kaarel

Kalamehed

Marten.

Tähistame Ruhnu valla 20. juubelit!

Kõik, kes on saarel, on kutsutud 20. detsembril kell 14:00 rahwamajja vastuvõtule.


Andre

Toimub viltimisõpituba!

16. detsembril algusega 17:00
17. detsembril algusega 12:00
18. detsembril algusega 12:00

Kaasa palun võtta:
1) mullikile
2) vana saunalina
3) vana kardinatüll.

Juhendajaks on Lilian Väster ja kohaks rahwamaja.

Piret

Parandus !

 

   Minu eilsesse "sõnavõttu" on sisse pääsenud eksitus.

Rannamuuseumi asemel pidanuks olema Rannarahva Muuseum.

Palun vabandada !

 

Endel.

Rannamuuseumi kiituseks !

 

   Kuu sellest, kui Saku Suurhallis mööda Mardilaata

ringi tuiates jäi pihku, enam brožüürike kui raamatuke

             "Randlusest ja randlastest".

Rannamuuseumi hoole ja armastuse, higi ja vaevaga

ilmavalgust näinud. Kokku kakskümmend neli lehekülge.

Otsast otsani rannaalast tarkust täis.

  Juba esikaanelt saab teada:

...Eesti rannajoone pikkus on  3 794  km.

...Eesti vetes on ca  1 500  saart.

...Eestis on ka  1 200  järve ja veehoidlat.

   Suurim Eestis püütud kala on 2,9 m pikkune tuur.

    jne.

  Tagakaanelt leiab randlaste uskumisi, ütlemisi, tarkuseteri.

Mõned neist:

 - kalaõnne puhul ei kiidelda, ka võõras ei tohtinud kaluri

suurt saaki kiita, et mitte tema kalaõnne ära sõnuda.

 - Tuul ja torm on mere püha, vaga ilm toob kalaiha (Emmaste).

 - Meri annab, meri võtab, meri mehegi matab (Viru-Nigula).

 - Paadi tõrvamise kohta öeldi "Tõrva ja triiviga võib ka vanast

paadist uue teha".

 

  Meie võrratu ja aegumatu GORI.

(Humorist - karikaturist Vello Aguri 1894 - 1944).

Temal pidi neist tarkustest teadus olema. Ega muidu ei võrdleks

ta ühel oma pilapildil naissugu rannamehe paadiga. Mida vanemaks,

seda enam mõlemad kõpitsemist ja pintseldamist vajavad.

 

  Endel.

Klaasikillumäng

Kõigepealt oli muusika. Kosmikud. Siis jõudis Tiina ja astus sisse Andre. Tiina voolis kolm savinõud, Andre alustas savi ja pakutrüki ühistööst ning meisterdas nõtke klaaslille. Saabus Caspar ja monteeris kokku nägusa klaasvitraaž-purjeka. Tasakesi tuli Karli. Lisandus Piret – vormis tassi, vormis ingli. Astus ligi Juku, õige pea ka Maarit. Autohääl juhatas sisse Priidu ja Udo: „Tere õhtust, kõik see rahvas!“. Priit ladus täiusliku klaaskompositsiooni ning Udo sõrmitses savist savikruusi. Jõudis Jüri ja konstrueeris 3D klaasikuuse. Tuli Eeva ning tohterdas juba küpsetatud elevantsi kõrva.
Nii need savi- ning tinutustööd valmisid.
Pärast sai sooja veega käed puhtaks pesta, sest rahvamajas on nüüd soe vesi.

-Kadri

Mosaiik marust

Kuigi pildiklõps annab täna edasi vaid kübekese.

-Kadri

Kuidas sul läheb?

Kui teil on siin saarel keegi, kes on armas või oluline, ja te pole jõudnud temalt veel täna küsida, kuidas tal läheb, siis siin nad ütlevad.

Ants P (pärast üleeilset lotomängu): Minul läheb keskpäraselt.
Kristel (tunnist saabudes): Väga hästi läheb.
Aksel (tuliseid süsi segades): Kehvemini minna ei saa.
Elvi (šnitslit taldrikule seades): Keskelt läbi.
Karl August (vahetunnis): Hästi.

Iti (koos Karliga): Hästi.
Juku (jõudnud jõulunäidendi proovi): Mul? Mul läheb hästi.

Tiina (vallamaja trepil): Tänan, endiselt elus.

Jüri (muigega, reipalt): Enam-vähem. Töiselt.

Peeter (keset pärastlõunat): Tasapisi.
Ants V: Minul või? Koristan maja.
Luise : Mul läheb hästi.

Marten (tund enne pitsa võtmist ahjust): Väga hästi.

Mitja (omanimelisel kohal, innustunult): Tulin täna Pärnust. Olin eile arsti juures. Ja 100% läks arsti juures käik hästi. See oli nii mõnus päev. . .

Priit (paljutähenduslikult): Tänan küsimast. Nii palju ideid, loomingulisust.
Udo (laternaposti valgel, hetk enne poodi): Enam-vähem hästi.

Linda (värvilisi ümbrikke müües): Ei ole hullu.
Andre (lihtsalt): Ei ole viga.


-Kadri