29 February 2012
Uudised Ruhnu saare mardikate arvukuse vähendamiseks
Tere,
Oleme projektis lisaks uue kiriku töötlemisele ja tugevdamisele (millega
hetkel tegeleme) pikalt aru pidanud mardikate populatsiooni vähendamise
võimaluste üle kogu saarel. Pakkusin välja sügisel saare elanikele ettevõtte
asutamise, kus EAS´i ja teiste asutuste toetusega võiks hakata hooneid
töötlema. Vastukaja oli minimaalne. Seega see variant langes ära. Nüüd oleme
koos Uwe Noldt´iga leidnud teise võimaluse. Selleks on mardikate massiline
kinnipüüdmine kasutades feromoon-liimpüüniseid. Need püünised on spetsiaalse
majasiku mardikaid juurdemeelitava feromooniga. Hetkel saame paigaldada üle
kogu saare umbes 40 püünist. Need pannakse üles mais ja võetakse maha
oktoobris ja niimoodi 4-5 aastat (ka pärast projekti lõppu). Usume, et läbi
selle tegevuse on võimalik parandada kogu saare olukorda. NB! Need
püünised, mis on hetkel üleval on feromoonita püünised putukate üldiseks
jälgimiseks, mitte massiliseks püüdmiseks!!
Ka selleks tegevuseks on vajalik saareelanikega koostöö, sest neid püüniseid
on vajalik igakuiselt vahetada, pildistada ja vajadusel uuendada. Palun
veelkord panna see informatsiion saare veebilehele ja blogisse ning levitada
seda infot üle saare, et me leiaks koostööpartneri(d) saarel selle tegevuse
elluviimiseks.
Kogu feromoonide hankimise ja saarele toimetamise ning liimpüüniste ostmise
kulud kannab projekt. Me tõesti soovime Ruhnu probleemi lahendada.
Esialgsete plaanide kohaselt oleme koos Uwe Noldt´iga tulema mais neid
feromoone üles panema ja leitud partnereid välja õpetama.
Parimate soovidega ja vastust ootama jäädes,
Kalle Pilt
Projekt FaBBi projektijuht
Puitkonstruktsioonide lektor
kalle.pilt@emu.ee
+ 372 56 606 663
Oleme projektis lisaks uue kiriku töötlemisele ja tugevdamisele (millega
hetkel tegeleme) pikalt aru pidanud mardikate populatsiooni vähendamise
võimaluste üle kogu saarel. Pakkusin välja sügisel saare elanikele ettevõtte
asutamise, kus EAS´i ja teiste asutuste toetusega võiks hakata hooneid
töötlema. Vastukaja oli minimaalne. Seega see variant langes ära. Nüüd oleme
koos Uwe Noldt´iga leidnud teise võimaluse. Selleks on mardikate massiline
kinnipüüdmine kasutades feromoon-liimpüüniseid. Need püünised on spetsiaalse
majasiku mardikaid juurdemeelitava feromooniga. Hetkel saame paigaldada üle
kogu saare umbes 40 püünist. Need pannakse üles mais ja võetakse maha
oktoobris ja niimoodi 4-5 aastat (ka pärast projekti lõppu). Usume, et läbi
selle tegevuse on võimalik parandada kogu saare olukorda. NB! Need
püünised, mis on hetkel üleval on feromoonita püünised putukate üldiseks
jälgimiseks, mitte massiliseks püüdmiseks!!
Ka selleks tegevuseks on vajalik saareelanikega koostöö, sest neid püüniseid
on vajalik igakuiselt vahetada, pildistada ja vajadusel uuendada. Palun
veelkord panna see informatsiion saare veebilehele ja blogisse ning levitada
seda infot üle saare, et me leiaks koostööpartneri(d) saarel selle tegevuse
elluviimiseks.
Kogu feromoonide hankimise ja saarele toimetamise ning liimpüüniste ostmise
kulud kannab projekt. Me tõesti soovime Ruhnu probleemi lahendada.
Esialgsete plaanide kohaselt oleme koos Uwe Noldt´iga tulema mais neid
feromoone üles panema ja leitud partnereid välja õpetama.
Parimate soovidega ja vastust ootama jäädes,
Kalle Pilt
Projekt FaBBi projektijuht
Puitkonstruktsioonide lektor
kalle.pilt@emu.ee
+ 372 56 606 663
Eesti saarte folklooripäevad 2012
Folkloorirahva jaoks hakkab aastaring taas täis saama ning hinge on pugemas ootusärevus uue kohtumise ees. Seekord saame kokku sellises väikeses paigas nagu Manija saar, kus 29. juunist kuni 1. juulini 2012 toimuvad Eesti saarte folklooripäevad.
Selle aasta folklooripäevade teema on „Vanad seltskonnatantsud – ehe pärimus ja kogukonna traditsioon”. Iga saare esindusel palume lisaks eeskavale, kaasa tuua ja kohaletulnuile õpetada üks unustatud esivanemate tants (võib olla ka tantsumäng).
Osalustasu on 20 eurot inimese kohta.
Kui kellelgi on huvi, siis võtke ühendust, saan saata täpsustavat infot.
ruhnuandre@hotmail.com
Andre
Selle aasta folklooripäevade teema on „Vanad seltskonnatantsud – ehe pärimus ja kogukonna traditsioon”. Iga saare esindusel palume lisaks eeskavale, kaasa tuua ja kohaletulnuile õpetada üks unustatud esivanemate tants (võib olla ka tantsumäng).
Osalustasu on 20 eurot inimese kohta.
Kui kellelgi on huvi, siis võtke ühendust, saan saata täpsustavat infot.
ruhnuandre@hotmail.com
Andre
26 February 2012
Kaarli veebruariseened (25. veebr. 2012, 14:34 = 12.34 !)
Kas Ruhnule "Eesti Loodus" ei jõuagi ??? Sellest seenest on üks jutt seal: Parmasto, E. 2011. Kooniku sasipuntrad. – Eesti Loodus 62 (nr. 6/7) lk. 46.
Seenevana
Seenevana
25 February 2012
I Maailmasõda, miinitõke Ruhnu all ja Johannes Andersi talust
Juba mitmeid kordi on blogist läbi käinud I Maailmasõda seoses tuletorni saatusega, kui 1.mail (või 31. aprillil) 1915 sakslased dessandi Liivi lahte tegid ja Ruhnu tuletorni purustasid ja mõned (4?) sealset tsaari soldatit ja ohvitseri sõjavangi viisid. Ühe teise loo ettevalmistamisega selgus üks kurb seos veel:
I ilmasõja käigus panid venelased juba 1915. aastaks miinitõkke Kolkast Ruhnu saareni. Hiljem sõja käigus lisandus üks miinitõke veel, siis veidi lõunapoolsele liinile (kuni Gretagrundini). Miinitõkkel uppus ka mitu laeva, võimalik et mõni ka üsna Ruhnu lähedal. Pärast sõda traaliti arvatavasti enamik neist välja, aga küllap mõni pääses lahti (või oli juba veeskamisel lahti pääsenud)ja hulpis niisama ringi kuni kuhugi randa välja jõudis.
Küsisin ükskord Ellen Jägerilt Johannes Andersi saatuse kohta ja Ellen kirjutas mulle nii: "Midsummer 1920 some young people moved a mine from the shore of Pärs udden to Meagjardo. They wanted to make a bonfire. The mine exploded and killed 2 or 3 people. Many were also injured. Looks like Johannes Anders was one who was killed."
Ruhnu koduka ajaloo osast saab lugeda (1920): "Ruhnu poisikeste leitud meremiini plahvatuse tagajärjel on 3 inimest surma saanud, 7 vigastatud ja 3 tuuleveskit purustatud." Tolleaegset ajaleheteadet ei ole mul veel õnnestunud lugeda, kui mandrile satun siis uurin välja.
Kurva lõpetusena saab veel lisada Ruhnu sugupuude uurija Bertil Björkilt saadud andmed Andrsi talu Johannese eludaatumite kohta: sündinud 02.07.1900, surnud 02.07.1920...
Pildil väljavõte sõjaajaloolaste Mati Õuna ja Hanno Ojalo 2011 ilmunud raamatust "Võitlused Läänemerel 1914-1918". Originaal pärit H.Rollmani raamatust "Der Krieg in der Ostsee", Berliin, 1929.
Kaarel
Seened veebruarikuus
Mehed köögis.
Huugavate lampide hubases valguses välkusid noaterad kui terasest kiskjate lõuad.
Külm raud läbistas veripunast liha mis meeste oskuslike käte all tasapisi fileerus.
Helehallis aurus paistsid kollased mugulad mis mullitavas vees kevadiselt lõhnasid.
Kostus hõikeid ja õpetusi, oli napsu ning naeru, sai süüa ja palju.
Roostiku super-köögis tehti esmakordselt ajaloos rooga, millele sai nimeks pandud "Lavasushi".
Mullitava riisi-poti ääre alla kogunenud vesi sisises ähvardavalt, kui pannkook särisedes lae poole lendas.
Sajad mündi suurused kalasoomused sätendasid seintel, kui terav nuga kogre ihus peatus, et seal tuhandete luude vahel enesele teed leida.
Jah, plaanis olid ka "Kogre-pirukad"
Kala hunnikute vahele, justkui eksinud, keedumunad, valendasid võõralt ja libedalt mil roostevaba kahvel nad purustas.
Ojadena voolav majonees, haaras endasse keedetud lõhe ning muna, ja pöörles laiskade keeristena savikausis.
Tehti ka täidetud pannkooke.
Peakokk Indrek, kogre spetsialist Raul,lõheteadur-vanem-kokk Jüri ja idee-generaator-variaator-radiaator Marten, toimetasid kihavas Roostiku köögis kuni hiliste õhtutundideni välja.
Tulemused näitasid, et köök pole meestele võõras, vaja vaid tsipa motivatsiooni ;)
Pildid lajatas lagedale Jüri tutt-uus fotokas.
Marten.
Külm raud läbistas veripunast liha mis meeste oskuslike käte all tasapisi fileerus.
Helehallis aurus paistsid kollased mugulad mis mullitavas vees kevadiselt lõhnasid.
Kostus hõikeid ja õpetusi, oli napsu ning naeru, sai süüa ja palju.
Roostiku super-köögis tehti esmakordselt ajaloos rooga, millele sai nimeks pandud "Lavasushi".
Mullitava riisi-poti ääre alla kogunenud vesi sisises ähvardavalt, kui pannkook särisedes lae poole lendas.
Sajad mündi suurused kalasoomused sätendasid seintel, kui terav nuga kogre ihus peatus, et seal tuhandete luude vahel enesele teed leida.
Jah, plaanis olid ka "Kogre-pirukad"
Kala hunnikute vahele, justkui eksinud, keedumunad, valendasid võõralt ja libedalt mil roostevaba kahvel nad purustas.
Ojadena voolav majonees, haaras endasse keedetud lõhe ning muna, ja pöörles laiskade keeristena savikausis.
Tehti ka täidetud pannkooke.
Peakokk Indrek, kogre spetsialist Raul,lõheteadur-vanem-kokk Jüri ja idee-generaator-variaator-radiaator Marten, toimetasid kihavas Roostiku köögis kuni hiliste õhtutundideni välja.
Tulemused näitasid, et köök pole meestele võõras, vaja vaid tsipa motivatsiooni ;)
Pildid lajatas lagedale Jüri tutt-uus fotokas.
Marten.
24 February 2012
Eesti Vabariik 94
Hommik oli võrdlemisi valgeks ärganud kella poole kaheksa ajal ning tänase päeva vaikuses kostus jääkrõbedalt teelt saabuvate autorataste hääli juba kaugusest. Tuldi koolimaja juurde lipuheiskamisele ja hümnile.
Kaetud kohvilaual olid kala ja kook, Jüri meisterdatud soolane suupiste ja hommikul Roostiku tares volditud lavasushi.
Samal ajal, kui suured vaatasid rahvamajas "Nukitsameest", ehitasid lapsed tänase päeva puhuks piduliku lumemehe. -Kadri
/Pildid: Jüri, Kadri/
Kaetud kohvilaual olid kala ja kook, Jüri meisterdatud soolane suupiste ja hommikul Roostiku tares volditud lavasushi.
Samal ajal, kui suured vaatasid rahvamajas "Nukitsameest", ehitasid lapsed tänase päeva puhuks piduliku lumemehe. -Kadri
/Pildid: Jüri, Kadri/
Kolm värvi!?
Head ruhnlased!
Müts maha, kes Te vabariigi aastapäeval kella poole kaheksast suudate rivis olla, et lipp heisata. Kahtlen, et ise enne poja lubatud ärkamisaega ehk kolmveerand üheksat garaaži jõuan, et sealt sinimustvalge välja tuua ja kohasesse hoidjasse pista.
Olen igapäevane blogi jälgija ja tõden jätkuvalt, et olles saarel näinud nii sinist esmaspäeva, musta äikesepilve kui valget Pillet ja Mallet, ei ole need sugugi mitte ainsad värvid, mida Teie väike kogukond endast kiirata suudab. Kui Eesti lipp oleks minu teha, siis tuleks selleks panna vastavalt kehtivale mõõtkavale ristkülik 7 ruhnlasega ühtpidi ja 11ga teistpidi (olgugi, et Teid vast niipalju polegi… :-)). Kuni nädala pärast saart jälle üle saab vaadata – head vabariigi sünnipäeva sinna
edelanurka!!
Toomas, nn suveruhnlane
Müts maha, kes Te vabariigi aastapäeval kella poole kaheksast suudate rivis olla, et lipp heisata. Kahtlen, et ise enne poja lubatud ärkamisaega ehk kolmveerand üheksat garaaži jõuan, et sealt sinimustvalge välja tuua ja kohasesse hoidjasse pista.
Olen igapäevane blogi jälgija ja tõden jätkuvalt, et olles saarel näinud nii sinist esmaspäeva, musta äikesepilve kui valget Pillet ja Mallet, ei ole need sugugi mitte ainsad värvid, mida Teie väike kogukond endast kiirata suudab. Kui Eesti lipp oleks minu teha, siis tuleks selleks panna vastavalt kehtivale mõõtkavale ristkülik 7 ruhnlasega ühtpidi ja 11ga teistpidi (olgugi, et Teid vast niipalju polegi… :-)). Kuni nädala pärast saart jälle üle saab vaadata – head vabariigi sünnipäeva sinna
edelanurka!!
Toomas, nn suveruhnlane
23 February 2012
Kevad tuli enne ja tuleb ka sellel aastal
http://tere.kevad.edu.ee/?aasta=2011&taust=6&valik=osalejad&fail=gkaart2
Kristel
õps
Kristel
õps
22 February 2012
Millal kevad tuleb?
Mullu võttis üle 8000 eestlase (peam. kooliõpilased) osa iga-aastasest kevade tuleku kaardistamisest - millal rändlinnud tulevad, lillikesed õide puhkevad. Iga päev lisandus liigi-kaartidele ikka uusi Eesti punkte.
Eesti valge laik oli Ruhnu (2011). Kas nii jääbki?
Vaata:
Vaata:
Kuigi ilmateadet jälgides tundub see ehk uskumatu, aga jälle on käes aeg hakata kevadet ootama! Tere, Kevad! projektiga liitumine on avatud ja esimese kahe tunniga on kirjas juba 16 gruppi 276 lapsega. Kõik lapsed koos oma õpetajatega on oodatud ühinema! Registreerimine aadressil: http://tere.kevad.edu.ee/
Südamlike tervitustega,
Seenevana E.
--------------
Erast Parmasto
Südamlike tervitustega,
Seenevana E.
--------------
Erast Parmasto
EMU, Seeneosakond.
181 Riia t., 51014 Tartu
***
eparmasto@yahoo.com
Erast.Parmasto@emu.ee
Erast.Parmasto@ut.ee
181 Riia t., 51014 Tartu
***
eparmasto@yahoo.com
Erast.Parmasto@emu.ee
Erast.Parmasto@ut.ee
21 February 2012
Suusaliug ja vastlasõit
19 February 2012
Kas see teada ?
...Mõni tühine tõik vahel tõstab olevaks terve selle perioodi
ja selle sisu. Nii oli tollal Tartu Ülikoolis mõlema õiguse professor
Heinrich Hein. See mees oli 1634 - 1640 vahel rajanud ühe
societas`e, ühingu, Antilia või Dextrae amoris (?) (õigemini Antilia
Baltica, sest antiiliaid oli mitu tollal), mis pidi asutama kolleegiumi
(vennaskonna) Ruhnu saarele. Siin pidi elatama evangeelselt,
kristlikult eemaldunult maailmast ja ometi hoolitsetama, et õige
kristlus Venemaa kaudu, idast läände leviks Indiassegi. ...
Uku Masing "Pessimismi põhjendus". lk.86'
Endel.
16 February 2012
Kalale !
Käimas on loodusnähtus, mille tulemusel pressib tugeva merejää kihi alt välja vett, jää pinnale. Pikki mõrasid asetsevad tumedad augud, millest välja purskuv vesi tekitab miniatuurseid järvesid jää peale.
Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Seal on kalakesed kergeks saagiks röövlindudele ja rebastele ning muidugi, meile !
Tänu säärasele kummalisele fenomenile, on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marja noppimine.
Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus, saada endale või kasvõi kassile, üks soolane suutäis !
Kott kaasa ja kalu korjama !
Eduka päeva lõpuks, tähistasin oma eksistentsi monumendiga, mis nagu pildilt näha, sai neli korda kõrgem kui meie tuulikud.
(pildil olev jäätorn sai laotud juba nädal tagasi, kuid vahepealne heitlik ilmastik lammutas sellest poole,(taevapoole jääva osa) momendil lõpetan ehitise taastamist).
Marten
Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Seal on kalakesed kergeks saagiks röövlindudele ja rebastele ning muidugi, meile !
Tänu säärasele kummalisele fenomenile, on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marja noppimine.
Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus, saada endale või kasvõi kassile, üks soolane suutäis !
Kott kaasa ja kalu korjama !
Eduka päeva lõpuks, tähistasin oma eksistentsi monumendiga, mis nagu pildilt näha, sai neli korda kõrgem kui meie tuulikud.
(pildil olev jäätorn sai laotud juba nädal tagasi, kuid vahepealne heitlik ilmastik lammutas sellest poole,(taevapoole jääva osa) momendil lõpetan ehitise taastamist).
Marten
Subscribe to:
Posts (Atom)