Ringsu sagin

Sadamas siis, kui tuleb laev, tuleb kaup, tulevad inimesed. 

Õhtukuma ajal Kuunsis

 Kellel huvi midagi samalaadset kogeda, siis võib Hannu ja Triinu poole pöörduda.

Töökad Timu naised

Kaarel

Ekskursioon

Kaarel

Ilm

Samalajal kui kõik maailmas muutub, näib, et sadamas on ikka selline idülliline vaikelu.

Suve suursündmus liikuvas pildis

Mõeldes tagasi Ruhnu-Kihnu mängudele....

https://vimeo.com/180353684

Autor: Kerstin Kivila Timu talust

Suvelaat 2016

Rahvas saabub laadale - Timu tüdrukud kaupa tegema, Heiki oma uue võrriga suvisele pidupäevale.

Helga ja Kerstin ja Ave ja Helve ja Anne. 

Viiulipiigad, marjakokteilid näpus.

Jäätisekokteilid, koogid, pirukad, kodusai, kodumunad, uue põlvkonna disainehted, lai valik kaelarätte, mustikad ja marjajoogid, keraamika, savipärlikeed, graafika ja kaunis kunst, sokid, kindad, kübarad ja siidisallid, napsid ja meepotid, taro-kaardi-ennustus.

 Küllap miskit igale maitsele. 

Kerstini märkmikud-päevaraamatud.

Perepilt.

Laadamuusikud.

Ruhnu sokid. 

Muhulased oma väljapanekuga.

Ruhnu kooli toetuseks võis õngitseda kalu ja leida kingitusi kala kõhust. 

Suvevaated

fotod: Reigo

Tuletorni uus kuub.

Mõnda aega tagasi tekkis külavahel selline uudiste nupuke, et Veeteede Amet plaanib meie tuletorni kollaseks võõbata. Palusin ametnikel järele pärida, et kas sellel jutul on ka tõepõhi all, et kas saab olla võimalik, et punasena mälusse sööbinud kolmjalg Limo metsas, värvitakse järsku "Kitu majaks" ?
Ja kae-perset. Veeteede Ametil on tõsi taga ja nagu pöördumisest selgub, siis ka kiire.

Minu kõrvu isiklikult pole värvivaliku suhtes ühtegi heakskiitvat lauset jõudnud, ning meile kõigile tundub kollane majakatorn väär. Isegi juhul kui ta ei tule täpselt selline nagu pildilt näha, siis igati kohatu ja silmale võõras tuleb ta sellegipoolest.
Võibolla on siin midagi mida me saame siiski ette võtta, et meie armsaks saanud tuletorn, vanas punases kuues ikkagi edasi seisaks ja üle mere valvaks.

Siin mida ametkond ise asjast arvab:


Avalik pöördumine.

Head Ruhnu valla elanikud.
Alustuseks tutvustan teile, mis organisatsioon on Veeteede Amet, ning mille eest me seisame:

Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel. Oma ülesannete täitmisel esindab Veeteede Amet riiki.

Veeteede Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.

Veeteede Ameti ajalugu saab alguse 1918. aastast. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Tuletornide ja Meremärkide Valitsus Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati Tuletornide ja Meremärkide Valitsus.


Ruhnu saarel Haubjerre künkal asuva tuletorni osaline katmine uue värvikihiga, on tähtis osa Veeteede Ametile riigi poolt sätestatud ülesannetest. Värvi valikul saame lähtuda ajaloost ning üldisest meremärkide heast tavast. Niisiis ei saa me siinkohal
tulla vastu kohalikule kogukonnale, ning värvida mere navigatsiooniks ehitatud märgis, antud kogukonnale sobilikku värvi. Peame lähtuma otstarbekusest ja ajaloost.

2007 aasta septembris, hooldusvisiidil Ruhnu saarel, selgus kiibitsemisel, et Ruhnu tuletorni esmane värv oli kollakas-beež.
Sellest tulenevalt on Veeteede Ameti huvides, taastada torni esialgne välimus.
Haubjerre künkal asuv Ruhnu tuletorn ei ole muinsuskaitse tsoonis ega allu ühelegi piirangule ning kuulub Veeteede Ametile
ja selle koodeksitele. Ajaloolise meremärgi säilitamine ja hooldamine on meie suurim prioriteet. Hooldustööde eeldatav tähtaeg on Oktoober 2016. Kohalikud on oodatud abistama/uudistama.

Juhime tähelepanu, et pilt on illustratiivne.

Suured tänud Ruhnlastele.

Peadirektor Andrus Paide.

Marten.

Üllatus õhtu!

Ajal mil hulk Ruhnlasi seitsme maa ja mere taga Brüsselis kapsast sõid ja Eesti asja ajasid, planeeris kohale jäänud käputäis aktiviste, õdusat õhtut klubis.
Riietuda kästi viisakalt, kaasa võtta parimad lauakombed ja hea tuju.
Nii mõnigi "Sherlock", oleks ehk siinkohal juba haisu ninna saanud, et midagi on teoksil, aga sellist üllatust ei osanud oodata.

Nimelt oli meie oma Kairi hakkama saanud kõigile ootamatu tembuga, ning juba päev varem saarele smuugeldanud kuulsa muusiku Indrek. Kalda !

Ennast Limo saunas varjates õnnestus tal sobival hetkel klubi uksest sisse astuda nagu tavaline külamees, viiul peos ja naeratus suul. Kristi oli esimene kes muusiku ära tundis, ning siis ka teised takka järgi.
Emotsioonid olid ülevad ja kui Indrek lõpuks mängima hakkas kadusid aeg ja ruum kuulajate meeltest.
Oli ütlemata mõnus istuda üheskoos elava muusika saatel öise klubi soojaks köetud toas.
Suurimad tänud Indrekule, kes kinkis ruhnlastele unustamatu õhtu muusikaga!
Oled alati tagasi oodatud, meile siia, kaugele meretaha külla.

Kuid sellega ei lõppenud veel üllatused, ühel hetkel, mil härra Kalda oma viiulist lahti lasi ning seltskonda juttu vestma liitus, haaras kõigile ootamatult pilli kätte Mitja.
Kes mängis viiulil maha ühe nõukogude armee aegse pala, mis oli nii kurblik, et isegi Indrekul endal läks meel härdaks, rääkimata ülejäänud külalistest.
Kustkohast ja millal õppis Mitja viiulit käsitsema, viimane aga öelda ei tahtnud.
Igatahes on tõenäoline, et nüüd kuuleme teda veel mängimas, siis kui aeg on paras.

Tea' palju veel Ruhnus on varjatud andega inimesi, kes oskavad välku selgest taevast alla tuua ?

Külalised.

Maalimispäev

Tere kodusaare rahvas!

Mõtlesin täna, et proovin Ruhnut maalida.... siin ta on.
Olge tublid ja rõõmsad edasi....;) Elate ju niiiii mõnusas kohas! 

Monika

21:00

Augusti õhtud on varajased tulema, Runö kella 21.00 sisenemise aegu saab vaadelda üsna hunnituid päikeseloojanguid.

Priit

Jaanituli

Tänavuse Jaanitule märgusõnad on: vihmane, tuuline, rahvarohke, hamburgerid, kirvevise, tünnisaun, saapavise, köievedu, ilma värvateta jalgpall, bänd "Maasipoisid", lillepärgadega Läti neiud (pildile mahtus siiski vaid meie oma imeilus Kristel), ja veel lisaks kõik need muud kogemused, mida igaüks iseendas võbelemas tundis.