1954. aasta jääb Ruhnule meelde sellega, et kolhoosi keskusesse toodi televiisor. Aastalõpu viimastel päevadel kerkis saare kohale T- kujuline antenn ja ruhnlased said jälgida Riia televisioonikeskuse saateid.
Märt
30 April 2009
29 April 2009
28 April 2009
27 April 2009
26 April 2009
25 April 2009
Sadama hüljes
Priit on endale sadamasse uue kodulooma vötnud. Räägitakse, et hüljes pidi täitsa taltsas olema, laupäevaöhtuti saunas käima, päeval koos Sulkaga küla kasse taga ajama, öhtul Sulka piima ära jooma ja siis Sulka pessa magama ronima. Kas see jutt ka tösi on, seda peab Priidu käest järele küsima:) Loodame, et sadamas ikka kala jätkub ja hülgepoeg ei pea suure näljaga külameeste uhkeid paate sööma hakkama.
Rainer
Tõsi, mis tõsi. Rehkendasin sutsu, et lätlastest külaliste osakaalu suurendamiseks võiks uue nipi väljamõelda. Läti keeles kõlab Ruhnu hoopis Ronju ehk hüljes. Nii et peaks toimima küll. Sadama akvatoorium kubiseb kokredest, seega ninaesine on esialgul olemas. Hiljem paistab mis saab.
Kalakoer on alles kutsikas ja vist kodutu, meie oma ilmatüdruk Aime eile hommikul leidis ta.
Priit
21 April 2009
Üle mitme setme aja on taas tunda kevade ja suve hõngu. Ringsu on veel ühe tuliuue aluse saanud, uppumatu, moodsa ja võimsa mootoriga. Kuki igastahes pisukese kadedusega hinges plaanib kah peale värskeima paadi esitlust võimsamat propelleri tõukajat hankida. "Kalastaja" Hanno tegi ülesõidu ja Reiks kui uus omanik proovis kah glissi ja sadamapaika. Mõlemad tundusid sobivat.
Priit
PS! Watermaster (sadamate süvendaja) on kah oma nädal aega sadama muulide vahelt liiva välja pumbanud, PV hiidlaste merelaevastiku esindus saabus, ilmad on alanud nädalal ilusad, kala veel aktiivselt ei liigu. Kormoranid lendavad ja hüljest on kah aegajalt näha.
19 April 2009
Mõtteid
Oleme Tiinaga tänaseks päevaks mõlemad peaaegu aastapäevad Ruhnu ametlikud elanikud, aga tööülesannete tõttu sunnitud olema Tallinnas komandeeringus. Jälgin suure huviga kodusaare käekäiku ja avastasin hiljaaegu uudise, et Ruhnus on ettevalmistamisel “paleepööre”. Olen alati olnud ajaloohuviline ja tänu restauraatori ametile jälgin tänapäeva sündmusi läbi ajalooprisma. Paleepöörded on toimunud teatud viisil, millest populaarsem oli võimulolija mürgitamine. Teisel kohal oli palgamõrtsukas, kes tihti esines ka naise kujul. Tänapäeval on asi lihtsamaks muutunud. Natukene arvutis “ringi sobramist” ja iga inimese kohta leiab mõne“luukere“. Kes astus vabatahtlikult oktoobrilapseks, kes oli pioneerisalga trummar, kes tudengipõlves ühiselamus õlut juues nurka pissis, kes on külastanud pornasaiti ja kes kellegi andmeid otsingumootorist uurinud.... Kui Brüsseli seadusi omakasupüüdlikult või orjalikult järgida (300 aastat peksu mõisatallis ei kao nii kiiresti geenidest), siis ei ole ajaloost tuntud karme meetodeid vaja rakendada ja piisab täiesti ka andmekaitse seadusest.
Tahan teile meelde tuletada ammu teada olevad faktid, et inimest sunnivad tegudele nälg, meeleheide, võimu ja vaimuiha ja Sigmund Freudi järgi ka rahuldamata sugutung. Andke mulle andeks see mõtteavaldus. Personaalselt ei ole see suunatud kellegi pihta vaid on lihtalt üks pähe karanud mõttevälgatus psühholoogia valdkonnast.
Ei taha jääda ainult olukorra passiivseks pealtvaatajaks, vaid pakun välja kaks võimalust.
Väikestes kogukondades (ja Ruhnu on seda kindlasti ), on kasutatud jätkusuutlikkuse tagamiseks nn ”Rotatsiooni meetodit”. Näiteks see, kes täna on raamatukogu juhataja on aasta pärast rahvamaja juhataja ja rahvamaja juhataja liigub edasi postkontori ülemaks ja postkontori ülem edasi vallavanemaks ja vallavanem sadamaülemaks jne jne... Aasta oleks piisav aeg ühel ametikohal. Ei teki veel rutiini ja korruptsiooni ega võimu koondumist ühe grupi kätte. Sellist rollimängu kasutatakse meeskonnatöö treenimisel väga edukalt. Kui tundub, et väärikaid ametikohti on vähe, siis võib ju Setu Kuningriigi eeskujul luua Ruhnu sõjaväe (loe raamatuid, kogu aeg olnud oma sõjavägi). Kohe kindrali koht olemas ja merevägi annaks veel admirali ka juurde.
Teine võimalus on see, mida ajaloos on väga sageli kasutatud - kui uue valitseja kandidaat oli kas alaealine, nõrgamõistuslik või ei jõutud ühtsele kokkuleppele, siis kutsuti valitsema regent e. asevalitseja. Näiteks võiks asuda läbirääkimistesse Urmas Sõõrumaaga või Rein Kilgiga. Mõlemad tegusad inimesed ja head majandusstrateegid, piisavalt hõivatud ka, et saarerahvale tüütavaks muutuda.
Tegelikult on veel kolmaski võimalus. Kui lugeda, et alles hiljuti oli teema üleval, mis puudutas rahvamaja juhataja kohalt kangutamist, siis võiks luua ainulaadse pretsedendi, kus Ruhnu saare kõik ametimehed-naised esitaksid üheaegselt lahkumisavaldused ja teostaksid sellisel moel omaalgatuse korras haldusreformi. Sellega oleks pinged maha võetud ja kõik koguneksid küla keskele kokku, et üksteist kallistada ja siis sõbralikult edasi elada.
Mati Raal
Tahan teile meelde tuletada ammu teada olevad faktid, et inimest sunnivad tegudele nälg, meeleheide, võimu ja vaimuiha ja Sigmund Freudi järgi ka rahuldamata sugutung. Andke mulle andeks see mõtteavaldus. Personaalselt ei ole see suunatud kellegi pihta vaid on lihtalt üks pähe karanud mõttevälgatus psühholoogia valdkonnast.
Ei taha jääda ainult olukorra passiivseks pealtvaatajaks, vaid pakun välja kaks võimalust.
Väikestes kogukondades (ja Ruhnu on seda kindlasti ), on kasutatud jätkusuutlikkuse tagamiseks nn ”Rotatsiooni meetodit”. Näiteks see, kes täna on raamatukogu juhataja on aasta pärast rahvamaja juhataja ja rahvamaja juhataja liigub edasi postkontori ülemaks ja postkontori ülem edasi vallavanemaks ja vallavanem sadamaülemaks jne jne... Aasta oleks piisav aeg ühel ametikohal. Ei teki veel rutiini ja korruptsiooni ega võimu koondumist ühe grupi kätte. Sellist rollimängu kasutatakse meeskonnatöö treenimisel väga edukalt. Kui tundub, et väärikaid ametikohti on vähe, siis võib ju Setu Kuningriigi eeskujul luua Ruhnu sõjaväe (loe raamatuid, kogu aeg olnud oma sõjavägi). Kohe kindrali koht olemas ja merevägi annaks veel admirali ka juurde.
Teine võimalus on see, mida ajaloos on väga sageli kasutatud - kui uue valitseja kandidaat oli kas alaealine, nõrgamõistuslik või ei jõutud ühtsele kokkuleppele, siis kutsuti valitsema regent e. asevalitseja. Näiteks võiks asuda läbirääkimistesse Urmas Sõõrumaaga või Rein Kilgiga. Mõlemad tegusad inimesed ja head majandusstrateegid, piisavalt hõivatud ka, et saarerahvale tüütavaks muutuda.
Tegelikult on veel kolmaski võimalus. Kui lugeda, et alles hiljuti oli teema üleval, mis puudutas rahvamaja juhataja kohalt kangutamist, siis võiks luua ainulaadse pretsedendi, kus Ruhnu saare kõik ametimehed-naised esitaksid üheaegselt lahkumisavaldused ja teostaksid sellisel moel omaalgatuse korras haldusreformi. Sellega oleks pinged maha võetud ja kõik koguneksid küla keskele kokku, et üksteist kallistada ja siis sõbralikult edasi elada.
Mati Raal
18 April 2009
14 April 2009
Ühel niisugusel päeval
Mees tegi tööd. Ja naine tegi tööd. Mõned lapsedki tegid tööd. Mõni kiikus, kõige pisem magas. Saekaater muudkui surises. Ja kasemahl muudkui tilkus.
Kivid rannal olid puutudes päikesesoojad. Kivide taga oli meri. Meri ise oli niisama sinine kui suvel. Merel jalutasid luiged.
Nii oligi ühel niisugusel päeval. Päeval, mil me täpselt kaks aastat tagasi 14. aprillil sellesse samasse blogisse esimesed lood kirjutasime. Njah, nüüd vahel läheb mööda mitu tegusat ja toimekat päeva, ilma et päevikusse ühtegi kirjaühikut tekiks. Aga ju oli siis tegemisi parajasti palju või arvuti ei hakanud tööle või kukkus fotokas kaevu või lihtsalt tahtsid ise hoida ja endale jätta selle tunde, sündmuse, seiga, milles viibisid. Enamasti on muidugi mõnus jagada ja näidata, et millal ja mis ja miks. Aga vahel ka lihtsalt ei olegi uudiseid.
Hea lugeja, ära pahanda! Tegelikult on meil ikka kangesti hea meel, et loed, kuidas meie elu on. Ja kui blogijad tõesti kevadtööde kõrvalt oma mullaste sõrmedega siinsetest tegemistest mõni päev jutustanud ei ole, siis tule meile külla ja vaata ise, kuidas meil läheb :)
Head soovides,
Kadri
12 April 2009
11 April 2009
Täna õhtul rahvamajas
7.45 lennuväli
10 April 2009
Merivarblane
Merivarblane on kala, kellel puuduvad soomused ja kõhuuimed on välja arenenud imiplaadikesteks. Tark raamat ütleb, et toiduks kasutatakse ainult isakalu. Emaste mari töödeldakse soolalahusega, värvitakse mustaks ja müüakse kaaviari nime all. Kala nahk on vintske ja paks ning enne toiduks valmistamist tuleks see eemaldada. Kala liha on valge ja maitsev ning paljude arvates on konserveeritud või supiks valmistatud merivarblane delikatess. Nagu ikka heal lapsel mitu nime -hiidlased kutsuvad teda oom..niks, saarlased pu..ukalaks. Vot selline kala siis sattus täna võrku:)
Rainer
09 April 2009
08 April 2009
Tänapäeva muinaslugu
Subscribe to:
Posts (Atom)