29 September 2012
28 September 2012
Täiendav reis pühapäeval
Pühapäeval, 30. septembril toimub täiendav reis:
Algus | Siht | Aeg |
Pärnu | Ruhnu | 15:00 |
Ruhnu | Pärnu | 15:45 |
27 September 2012
24 September 2012
Hüvasti suvi 2012
Suve viimasel nädalavahetusel oli Ruhnus üsna suvine sagimine. Koha sadamas olid leidnud ühemastilised, kahemastilised ja ka hoopis ilma mastideta alused. Limo saunas peatusid 11 lohesurfarit, nende õhukesed lauad võiks samuti meresõidu riistapuudeks nimetada. Seega käis veepiiril päris tihe sebimine ja tugevapoolne tuul oli pigem nagu täitsa okey nähtus.
Õhtuhakul saabuvat sügist kogunesid tervitama lahkesti oodatud külalised pisikesse majakõksi Randojal, kus Külli saabujaid kaminatule soojuses õunkoogiga kostitas. Kooki ja jooki tõid külalisedki kaasa. Juttu, istumist ning isegi jalakeerutamist jagus terveks pimedaks esimeseks sügisõhtuks.
Priit
Õhtuhakul saabuvat sügist kogunesid tervitama lahkesti oodatud külalised pisikesse majakõksi Randojal, kus Külli saabujaid kaminatule soojuses õunkoogiga kostitas. Kooki ja jooki tõid külalisedki kaasa. Juttu, istumist ning isegi jalakeerutamist jagus terveks pimedaks esimeseks sügisõhtuks.
Priit
19 September 2012
16 September 2012
Mälestuseks Timu talu peremehele
Hea Endel,
Sa ikka ütlesid vanu albumeid lapates ilusasti inimeste kohta, keda meiega enam ei ole – Sa ütlesid, et nad on pugenud teisele poole. Täna öösel pugesid Sa ise teisele poole.
Sa olid jutuvestja. Sul oli nii palju lugusid nii paljudest inimestest kodusaartelt Ruhnust ja Kihnust ning igalt kõnnitud teelõigult. Oli see vast uhke film Su mälestuste tagakambris.
Kevadel käisid Sa koolis ja koos Antsuga vaatasid, et Ruhnu kooli lugu oleks õigesti kirjas, sest Sa mäletasid.
Nüüd mäletame meie Sind.
Ja ära muretse, Anne-Vello aitavad Su mesilindudel üle talve elada ja Helga hoiab teie tare edaspidigi meelõhnase.
Puhka rahus, Timu Endel.
Südamlik kaastunne lähedastele.
ruhnlased
Sa ikka ütlesid vanu albumeid lapates ilusasti inimeste kohta, keda meiega enam ei ole – Sa ütlesid, et nad on pugenud teisele poole. Täna öösel pugesid Sa ise teisele poole.
Sa olid jutuvestja. Sul oli nii palju lugusid nii paljudest inimestest kodusaartelt Ruhnust ja Kihnust ning igalt kõnnitud teelõigult. Oli see vast uhke film Su mälestuste tagakambris.
Kevadel käisid Sa koolis ja koos Antsuga vaatasid, et Ruhnu kooli lugu oleks õigesti kirjas, sest Sa mäletasid.
Nüüd mäletame meie Sind.
Ja ära muretse, Anne-Vello aitavad Su mesilindudel üle talve elada ja Helga hoiab teie tare edaspidigi meelõhnase.
Puhka rahus, Timu Endel.
Südamlik kaastunne lähedastele.
ruhnlased
14 September 2012
Meeste retseptid
Mu postkasti potsatas alljärgnev kiri. Kas võtame osa?
Kaarel
Olen Ajakirjade Kirjastuse raamatuosakonna toimetaja Anu Jõesaar. Kirjutan teile fotograaf Lauri Kulpsoo soovitusel.
Nimelt olen praegu koostamas raamatut nimega "Taluperemeeste hoidised". Mõte sai alguse ülemöödunud aastal tehtud raamatust "Taluperenaiste hoidised", kuhu kogusime 7 talu naiste traditsioonilisemaid hoidiseid ja nõuandeid. Raamat sai ilus ja populaarne, saime isegi 3. koha aasta kokaraamatu valimistel.
Nii tekkiski mõte, et prooviks ka taluperemeeste retseptidest raamatu kokku panna.
Nüüd otsin, kas leiaks ka rannarahva seast taluperemehi, kes mingil moel hoidistavad. Hoidiste alla läheb kõik, mis on kuidagi kaane või korgi all, sh kala säilitamine igasugusel kujul
Kas oleksite nõus ehk ise selles raamatus osalema või teate kedagi teist soovitada?
Osalus eeldab, et pakute omalt poolt välja 6-10 retsepti, mis mehi võiks huvitada. Kui olete Lauriga koos juba pildistanud, siis enam-vähem on teil ettekujutus, kuidas see töö käib - tegijast endast pilt ja retseptide põhjal samuti.
Oleme juba otsast alustanud, meil on külastatud-pildistatud koduveinimeister Võrtsjärve äärsest talust ja mõned talunikud on kokkuleppimise järgus.
Üldiselt on see üks tore projekt ja osalejatele kindlasti ka hea reklaam :).
Vastust ootama jäädes
Anu Jõesaar
5101749
Kolm Krooni
Selline uhke brikk Rootsi lipuga oli ankrus Ruhnu külje all. Maale purjetati luubil ja sõideti ka mootorpaadiga.
Foto Jaanilt
12 September 2012
Pähklikonkurss
Sügise saabudes hakkavad pähklipoisid valmis saama. Sel sügisel toimub saare kõige suurema pähkli konkurss. Võta ühelt puult nt 5 kõige suuremat pähklit ja too Mitja kätte. Mitja mõõdab ära.
Kaarel
09 September 2012
08 September 2012
Palju õnne, Jüri!
Jaksu, jõudu ja jätkuvat lustlikku meelt igal ametipostil - koolis, põllul, saekaatris, kiirabiauto, bussi ja traktori roolis!
Soovime sulle ohtralt õnne sünnipäevaks!
Soovime sulle ohtralt õnne sünnipäevaks!
04 September 2012
Septembrikuu tervitus
Täna on siis see päev, kui meie alustasime Liust 20 aastat tagasi merereisi, et Ruhnust veidi õunu ja pohli korjata (Ruhnu omad on ju palju paremad kui mandri omad!!!). Plaanisime jääda nädalavahetuseks, aga läks nagu läks..... Meie kakuamipaat läks tormiga kai ääres pooleks (see juhtus 6.09.1992) ja tänu sellele veetsime ilusa sügisese nädala Ruhnus, ära saime Kurdi (soomlase) paadiga 10. sept. Sellel merereisil osales inimesi Timu talust, Põllult, Tungilt, Antsult ja veel mõned mujalt. Igatahes on, mida meenutada...
Helga Pärnust
01 September 2012
Ruhnu koolist
Tormiline suvi on möödas ja käes sügis, mis vaikselt ja kindlalt kõik oma õigele kohale loksutab. Pika puhkuse välja teeninud koolipingid vajavad nüüd jälle nühkimist, nii siin kui sealpool merd.
Ruhnu Põhikool, Ruhnu laste kasvamise pesa, hoiab truult oma lippu püsti, andes saareelule lootuse, rõõmu ja vaimu.
Sellest on möödunud mitmeid sügiseid ja langenud palju lehti, aga kunagi astusin ka mina esimest korda kooli poole, seljas pidulikud riided ning uus ranits, et võtta vastu ilusate piltidega, Anna ja Aadama seiklustest pungil, päris oma aabits. Just nii nagu paljud teised Ruhnu lapsed, kes praegu siin teisel pool merd ennast otsivad ja tõestavad.
Kõigil meil on omad isiklikud ja erilised mälestused, kuid ka ühised ja kallid mälestused, mis meid ka maailma eri paigus viibides alati ühendama jäävad. Kooli lõhn ja kriuksuvad uksed. Trügimine kraanikausi järjekorras vahetult enne söögivahetundi. Koolikell, mida pidime kordamööda tunni algades ja lõppedes helistama. Ruudumäng korvpalliväljakul. Sinised matid. Jõuluetendused. Kõhedust tekitav pööning. "Kasuta malli!" Ja nii edasi ja nii edasi.
Läksin linnakooli enne 9. klassi lõpetamist, sest kui tuli tung minna, siis tuli minna ja selle vastu ei saanud. Millegi lõpp oli uue algus. Alles Pärnus sain aru, mis Ruhnus õppimine on tegelikult minus kui inimeses muutnud ja kui erilisest ning teistsugusest kohast me pärit oleme. Et oli ja on, mille üle uhkust tunda. See pani omakorda rohkem pingutama ning tõestama, et väike maakool ei tähenda väheseid teadmisi ja silmaringi, mida usutavasti nii mõnigi linlane eeldab, vaid korralikke teadmisi (sest kui sul on ikka 2 inimest klassis, siis katsu sa spikerdada või magada), iseseisvust, oskust hoida kokku, oskust hinnata ja tunda loodust ning oskust armastada oma kodu, mis kaugel mere taga.
Gümnaasiumi esimesel aastal küsitlesin uurimistöö tarbeks Ruhnu kooli õpilasi alates 1994. aastast, milles sain kinnitust sellele, olen vaid üks paljudest õpilastest, kes peab Ruhnu kooli ideaalseks hüppelauaks suurde kiustatusi täis ja karmi maailma, kuhu varem või hiljem kõik lapsed astuma peavad. Kes vaid ise õppida tahab, ei jää siit saadud pagasiga kunagi jänni. Ja seda eelkõige tänu õpetajatele, tõsi küll, läbi aegade päris värvikatele, kuid ennekõike suurepärastele ja alati hingega asja juures olevatele õpetajatele!
Vinget algavat kooliaastat, Ruhnu kool!!
Eeva Lauk
Ruhnu Põhikool, Ruhnu laste kasvamise pesa, hoiab truult oma lippu püsti, andes saareelule lootuse, rõõmu ja vaimu.
Sellest on möödunud mitmeid sügiseid ja langenud palju lehti, aga kunagi astusin ka mina esimest korda kooli poole, seljas pidulikud riided ning uus ranits, et võtta vastu ilusate piltidega, Anna ja Aadama seiklustest pungil, päris oma aabits. Just nii nagu paljud teised Ruhnu lapsed, kes praegu siin teisel pool merd ennast otsivad ja tõestavad.
Kõigil meil on omad isiklikud ja erilised mälestused, kuid ka ühised ja kallid mälestused, mis meid ka maailma eri paigus viibides alati ühendama jäävad. Kooli lõhn ja kriuksuvad uksed. Trügimine kraanikausi järjekorras vahetult enne söögivahetundi. Koolikell, mida pidime kordamööda tunni algades ja lõppedes helistama. Ruudumäng korvpalliväljakul. Sinised matid. Jõuluetendused. Kõhedust tekitav pööning. "Kasuta malli!" Ja nii edasi ja nii edasi.
Läksin linnakooli enne 9. klassi lõpetamist, sest kui tuli tung minna, siis tuli minna ja selle vastu ei saanud. Millegi lõpp oli uue algus. Alles Pärnus sain aru, mis Ruhnus õppimine on tegelikult minus kui inimeses muutnud ja kui erilisest ning teistsugusest kohast me pärit oleme. Et oli ja on, mille üle uhkust tunda. See pani omakorda rohkem pingutama ning tõestama, et väike maakool ei tähenda väheseid teadmisi ja silmaringi, mida usutavasti nii mõnigi linlane eeldab, vaid korralikke teadmisi (sest kui sul on ikka 2 inimest klassis, siis katsu sa spikerdada või magada), iseseisvust, oskust hoida kokku, oskust hinnata ja tunda loodust ning oskust armastada oma kodu, mis kaugel mere taga.
Gümnaasiumi esimesel aastal küsitlesin uurimistöö tarbeks Ruhnu kooli õpilasi alates 1994. aastast, milles sain kinnitust sellele, olen vaid üks paljudest õpilastest, kes peab Ruhnu kooli ideaalseks hüppelauaks suurde kiustatusi täis ja karmi maailma, kuhu varem või hiljem kõik lapsed astuma peavad. Kes vaid ise õppida tahab, ei jää siit saadud pagasiga kunagi jänni. Ja seda eelkõige tänu õpetajatele, tõsi küll, läbi aegade päris värvikatele, kuid ennekõike suurepärastele ja alati hingega asja juures olevatele õpetajatele!
Vinget algavat kooliaastat, Ruhnu kool!!
Eeva Lauk
Subscribe to:
Posts (Atom)