Avatakse näitus Tartus

Kolm linnuharuldust Ruhnus

Ega meiegi Haapsalust kehvemad pole - saarel viibivad kaks Pärnu linnu-uurijat leidsid neil päevil Ruhnus kolm linnuharuldust: siberi-väikelehelinnu, jõgivästriku ja välja-väikelõokese. Neist jõgivästriku leid oli esmane talvine vaatlus Eestis, välja-väikelõokese vaatlus oli koguni läbi ajaloo kaheksas vaatlus Eestis (esmane vaatlus 1998. aastal Matsalus; viimane 17.05.2012 Kihnus).

Kaarel

Harjutame jõulunäidendit

Koolis toimuvad näidendiproovid. Osa tegelasi on küll mere taga ja ootab lennuilma, ent jõulupeoks on etendus kindlasti lavaküps.

-Kadri

Silverile !

Suurlinna tuled on ilusad, ilusad ja pimestavad on nad.
Saarekese õhk on paks, paks ja lämmatav ta.
Pealinna tormine elu, kas iialgi väsid sest sa?
Saarel vaid tormine meri, kuid vaikne ja tontlik on maa.

Linnas tänavaid, maju ja tube on sadu,
aga sinul vaid üks, üks tõeline kodu.
Palju õnne sulle, õnne veel ja veel,
Sest millalgi sa leidma pead, oma kodutee.

Sitt-kust ja jõudu !

Sõbrad Ruhnult.

Detsembri alguse mustrid

Palju õnne Kadri!

Tallinn-Visby-Kopenhagen

Leif saatis Rootsist vabariigi-aegse Tallinn-Kopenhageni liini reklaamplakati, kus aurulaev Ruhno sõitjaid vedas. Ruhno saatusest oli kunagi juttu Ruhnu-nimeliste laevade loos.

Kaarel

Kuidas 1939. aastal Ruhnu sõita sai

1939. aastal külastas Rahvalehe ajakirjanik Evald Voitk Ruhnut ja kirjutas sellest toreda reisikirjelduse. Avaldame sellest katkendi. Piltidel 1937. aasta Eesti reisilaevaliikluse reklaam.

Kaarel

„...On teada, et saarele pääs pole kerge. Laev jääb madala mere tõttu saarest kahe tunni tee kaugusele, milline maa tuleb sõita paadiga. Kuid ega sellepärast veel igakord kaldale ei pääse, sest kogu Ruhnu saarel pole ainustki paadisilda. Viimased nelisada meetrit tuleb sumada läbi merelainete.

Kui raske Ruhnule juurepääsemine ja sealt äratulek on, seda tõendab ka laevade sõiduplaan. Tallinnast Riiga minevale laevale tuleb Ruhnust postipaat kesköö ajal vastu. Seda muidugi siis, kui ilm lubab. Kolme päeva pärast tuleb laev Riiast sama teed tagasi, ja kui nüüd reisija tahab Ruhnust ära tulla, peab ta omal käel paadi palkama, et Tallinna minevale laevale vastu sõita. Ei ole reisija rahakukrus selleks otstarbeks summasid ette nähtud, siis tuleb lihtsalt üheksa päeva Ruhnu saarel istuda, kuni jälle postipaat Tallinnast Riiga minevale laevale vastu tõttab. Muidugi tuleb reisijal siis laevaga teekonda kaasa teha Riiga ja seal kas kolm päeva oodata laeva tagasipöördumist, või sõita raudteel üle Valga pealinna tagasi.

Kui mõne Ruhnu mehe käest küsida, kas palju juhtub reisijatega sääraseid lugusid, et nad laevale ei saa õigel ajal tagasi, siis teeb ruhnulane muigava näo, suured silmad ning lausub: „Ah et palju hiljaksjäämisi? Hiljaksjäämine ei tee mette midagi, aga suurem osa mandri mehi sureb Ruhnu saarele niisama ära.“

Mida enam laev Saaremaa rannast kaugeneb, seda suuremaks muutub seltskond, kes tahab Ruhnule minna. Maid on arvult juba kuus inimest, nende hulgas ka paar naist Ruhnu rahvariides. Muidu on üle laeva parda vajunud öine rahu. Enamik reisijaid on leidnud omale nummerdatud või nummerdamata puhkepaiga – nii kuidas kellegi jõukus. Olgugi et Lätis valitsevat põrgulik palavus, puhub merel jahe tuul üle laevaparda ning Tallinnast tulnud inimesed, kes juba kakskümmend kaheksa tundi reisul olnud, ei taha siin nautida enam öiset mereromantikat.

Meri lamab sinaks kuuvalguses siiski niivõrd vaiksena, et suur laev vaevalt ta loksumisele kaasa elab. Need, kes laevalaele jäänud, võivad veenduda, et me sõidame otse kuusirbile otsa. Kuu on nagu suus latern laevaninas, mis veab valendava tee meie ees, mida mööda laev siis sõidabki. Jõuame juba varsti nii kaugele, et Kuressaare rannalambid enam ei küüni oma valgusega silmapiirile, ning laevamehed määravad meie matka kompassi tarkuse järele. Tõuseb natuke tuultki ja suur laevakere õõtsub kergelt. Oleme väljaspool territoriaalvett, Liivi lahe pinnal. Paar reisijat on visalt ööst ja külmast hoolimata päikesepaiste jaoks tarvitatavaid lamamistoole kinni hoidnud ja norskavad seal palituisse ja vaipadesse mässituina. Nüüd hüppavad nad kiiresti üles, sest kell on üle kesköö ning ruhnulaste paat peaks juba lähenema.

Tõuseme kaaslastega kaptenisillale. Kui mitte arvestada kuu ahtakest valgust, on meri pime. Korraga vilguvad eemal uued tuled. Üks paremal, kaugel. Teine vasemal, üsna lähedal.

„Umbes veerand tunni pärast nad saabuvad,“ hüüab valveohvitser läbi toru alla masinaruumi.

Ikka selgemini vilgub tuli vasakul – see on Ruhnu majakas. Kaugele jääb aga hüvakul asuv Kuramaa tuli ning veel vaid ähmaselt pilutab Domesnäsi tuletorn oma silma.

Sõidame edasi kuu valendavat joont mööda.

Tüürimees hakkab kaptenisillalt signaallambiga vilgutama, et märku anda ruhnulaste kusagilt lähenevale postipaadile. Meri on aga tühi, ainult lainete hauad mustavad ja kohisevad laialt. Nüüd ometi peaks lähenema tolle salapärase saare paat, sest vilkuv majakas hakkab jääma juba seljataha. Ümbruses pole aga midagi-kedagi märgata, sest laev läheb kaugelt saarest mööda, mispärast on raske kohtamispaika paadiga kindlaks määrata.

Ronime kaptenisillalt alla laevaninna ja piilume sealt mustavat merd. Ootusärevus on haaranud ka meid – sõidaksime nagu merel, kust oodata iga hetk piraatide esilekerkimist.

Tuletorn hakkab jääma juba üsna seljataha, kellaosuti on jõudnud juba kahe peale. Kapten päeval oli küll arvanud, et me kohtame ruhnulasi südaööl.

Vaatame silmad valusaks, kui korraga märkame pimedate lainete varjus mingisugust musta eset, mis kuuvalguses kiiruga läheneb laevale. „Ruhnulased!“ kuuldub komandosillalt nüüd ja samal hetkel hakkab ka paadininast tuluke vilkuma. Nemadki signaliseerivad oma saabumisest. Varsti on nad üsna laevanina ees. Osavad sellid – nagu kanna pealt pööravad nad oma sõiduki otse laeva ees ümber ja põikavad suure laeva reisijate hüüete saatel allatuult laeva kõrvale. Hüüdjad olid olnud surmkindlad paadi ümberminekus, kuid osavad ruhnulased polnud tollest lainest oma paati saanud rohekm kui kolm tilka vett.

Laeva ühetasaselt tuksuv raudsüda jääb korraga seisma. Silmapilk haagitakse paat laeva külge ja nöörredel ulatatakse alla.

Alt meresügavikust kostab mootoriplagina sekks karedaid võõrkeelseid hüüdeid. Siis vaikivad mõlemad – laev ja mootor. Paadi ninamees ronib üles laeva. Reisijad, kes seni olid seisnud üsna reelingu ääres, tõmbuvad natuke tagasi, kuna too ennekuulmatut keelt kõnelev tõmmu ja habemetüükais mees sisendas pisut nagu õudust. Selle mulje tõrjumiseks ei teinud mees omalt poolt midagi – tuli laevale, vaatas ringi ja vaikis. Alt paadist kostab sama võõrkeelne kõne ja kolm musta varju askeldab seal pakkide kallal, mis nööriga alla lastakse. Laeva tulnud mees saab endale postikoti õlale ja nüüd laskub ta nöörredelil osavalt kui orav alla paati. Kui viimane pakk on langenud lainetel tantsivasse paati, hüüab postikotimees: „Miks need reisijad alla ei tule?“

See ainuke eestikeelne lause oli määratud meile, kes tahtsime sõita Ruhnule. Muidu need kakssada kahekasakümmend ruhnulast kõnelevad omavahel mingit rootsipärast murrakut, mida vaevalt keegi teine peale nende eneste mõistab.

Käsk on antud – pole midagi parata, tuleb laskuda koos kaasreisijatega koduseks saanud laevalaelt võõrasse paati.

Ainult Tori hobusekasvatuse mees puudub veel. Laeva personaali kiire otsimise tagajärjel saadakse seegi magamast kätte ja ilma et mees, kelle pea veel und täis, midagi mõelda saaks, leiab ta end all loksuvast paadist. Nüüd algab meie retk lusikataolise sõiduriistaga, mis hüppab lainelt lainele Riia lahe supikausis adasi sinna poole, kus vilgub Ruhnu tuletorn.

Esimesed kümme minutit valitseb paadis täieline vaikus. Igaüks püüab üle saada esimestest muljetest olla äikese paadiga keset sügavaid laineid. Pealegi on ju veel öö. Aegamisi rahunevad kõik. Seatekse selg vastu tuult ja püütakse juttugi alata. Paadinina lõikab laineid ja vett pritsib suures kaares üle paadi. Hobusekasvataja hakkab hoolt kandma oma mugavuste eest. Kergitab ennast istmel ja hakkab käsikaudu oma vihmamantlit kobama. Üks ruhnulastest pistab taskulambi põlema ja näitab valgust. Mantel leitakse ja hobusekasvataja naerab: „Lasksin selja läbi liguneda, esiotsa ei julgenud ju liigutada.“

Ruhnulased ei osutanud meile vähimatki tähelepanu, neil oli tegemist paadiga. Sõitsime peagu vaikides.

Aegamisi lähenes hommik. Läbi halli valguse sinetas rannariba.

Juba võis eraldada esimesi kivimürakaid. Ruhnulased muutusid korraga erksaiks, tõusid püsti, vehkisid kätega ja seletasid midagi omas keeles. Vist kivide ja rahnude üle, sest sissesõit olevat hädaohutu.

Kolksatades jooksis paat vastu rannakive. Ja see oli esimene üllatus. Meie teada pidime ju saarele läbi vee jalgsi sumama. Nüüd aga libises paat mürinal kividevahelisse meresopikesse.

Vaadeldes mürakaid rannakive, tuleb mõte, et laevasilla ehitamine siia ei võikski olla mõni-teab-kui kohutav töö – kive on külluses, metsa ka omast käest võtta. Süvendaja siia saata ja Ruhnu mehed paariks nädalaks tööle, ning ongi valmis.

Kaks Ruhnu naist ja nende sugulased Vormsist, kes siia külla sõitnud, hakkasid metsade poole astuma. Meie, ülejäänud, istusime maha, et pidada aru...“

Helgale!

Palju õnnetoovaid soove sünnipäevaks!

¤¤¤

Priit

Rahvamajas on täikale toodud riided ja muu nodi alles laudade peal. 
Kes tahab vaatama minna, küsige Andre käest ja teeme ukse lahti.

Andre

Esimene kaarsild

AriiN

Lipp lipi peal, lapp lapi peal, koos nõela pistega

Kaarel

Esimesed täika pildid

Riidekraami ei pakitud täna kokku. Võimalik käia veel lähipäevil vaatamas ja soetamas.

Õnnitlused !

Pisike müsteerium igas päevas, hoiab vanaduse eemal.
Kuni ajani mil oled nii hall ja põdur, et terve elu tundub müsteerium.

Palju õnne Sulle Juku !
S:  Sõbrad.

Uued ehitised

Priit

Meluõhtu

Udo lemmikud  "Seelikukütid"



Blacky esines oma tuntud headuses: "Ära piina mind..."



Tina Turner "The Best" ei leppinud vähemaga, kui vaid parimaga.



Heli Lääts klassikalises glamuuris

 "Postimehe" rahval olid käed-jalad tegemist täis

 


"Sajab akna taga laia valget lund..." Maarja-Liis Ilusa esitluses.

Niiõelda "lavalaudele" andsid oma esinemisega au ja kuulsust lisaks ka Anne Veski, Kare Kauks ja Alla Borissovna Pugatšova!

Meestepäevale pühendatud õhtu Ruhnu rahvamajas on absoluutselt kõrghetkeline avaüritus kohalikus seltsielus.

Priit

10. novembri õhtul

Eile õhtul rahvamajas meestele pühendatud ja kõigile mõeldud kohvikuõhtul muuhulgas riimiti luule-laulusõnu. Valik loomepuhangust on siin. (Algtekst on Justamendi "Õhtulaul sinule ja minule").

Tohuvapohu
Vaikselt nagu…
aeglaselt käib kell.
Suvi veel on kaugel,
ilm kui unenäos.

Kaksteist tumma inglit,
on mu kapi peal.
Sinna tahab veel üks,
tal kohta pole seal.

Päike paistab õhtutaevas,
olles suur ja soe.
Üks neiukene märkab laevas
...
Autorid: Helga, Anne, Vello, Mitja

***

Vaikselt nagu pisar laugel
aeglaselt käib tuul.
Kallas on veel kaugel,
ilm kui sosin suul.

Aknast paistab õhtutaevas,
ehakuma suur ja soe.
Üks madrus tasu märkab vaevas
ja õnn tal kiirelt rinda poeb.

Väiksed kalakesed laintes
suurtest näevad und.
Ilmaruum on äkki vaikne,
puudub marutormi tund.

Autorid: Kristel, Andres, Marten

***
Vikerkaar

Vaikselt nagu merelaine
aeglaselt käib aeg me ümber.
Meie unistus veel on kaugel,
ilm kui tuul.

Kaksteist tumma kivist inglit,
on mu ihu peal.
Sinna mahuks veel üks,
tal ruumi pole seal.

Päike paistab õhtutaevas,
ketas suur ja soe.
Üks süda märkab hinge
ja sinna kiirelt poeb.

Väiksed lapsed
suurtest näevad und.
Kõik on äkki vaikne,
puudub lõunatund.

Kõik on ammu läinud
üksi olen ma.
Kapist ronin välja,
sõbra juurde jooksen, jah!

Siis vaikselt nagu ühte
meid kahte jälgib vikerkaar.
Me istume koos rannal
ja homme läheb kõik heax.

Autorid: Martin, Viktor, Tiina, Luise, Martis

***
Mõttetus

Vaikselt nagu puhub midagi
aeglaselt käib kellaaeg.
Võrgulobi on veel kaugel,
ilm kui selline on hea.

Kaksteist tumma inglinäoga soomusselga seal,
on mu punutise peal.
Sinna lisaks tuleb veel üks,
tal rahu, õnne, armastust pole seal.

Valusa, ent magusana paistab õhtutaevas,
päike lebab horisondil, nõnda suur ja soe.
Üks merel uitav vahulaine märkab näki selga seal
ja peitu kiirelt poeb.

Väiksed lärmavad koerapojad
suurtest näevad und.
Tuba nii on vaikne,
puudub rahu tund.

Kõik on ammu koju läinud
oh, nii üksi olen ma.
Krapsan püsti, ronin välja,
sinu juurde jooksen , jah!

Siis vaikselt nagu…
meid tõpraid jälgib terve ilm.
Me istume koos, aga öelda pole midagi
ja nii see jutt läeb kõik mõtteta, sisuta.

Autorid: Jüri, Nils, Priit, Liis, Külli

***
Õhtulaul meile

Vaikselt nagu vees
aeglaselt käib kell
Ruhnu veel on kaugel,
ilm kui pärapõrgus.

Kaksteist tumma ruhnlast
on mu paadi peal.
Sinna ronib veel üks,
tal ruumi pole seal.

Päike paistab õhtutaevas,
pannkook suur ja soe.
Üks vares märkab kaarnat
ja peitu kiirelt poeb.

Väiksed kalad
suurtest näevad und.
Kõik on äkki vaikne,
puudub söögivahetund.

Kõik on ammu läinud
üksi olen ma.
Laua alt ronin välja,
poe juurde jooksen, jah!

Siis vaikselt nagu rahvamajas
meid Kadri jälgib pingsalt.
Me istume koos kuuekesi
ja hästi läeb kõik meil.

Autorid: Maiu, Udo, Heiki, Janek, Piret, Aare

Mardisandid mardilaupäeval

Käisime kooliga taas vana kombe kohaselt marti jooksmas. Pugesime uksest sisse, tantsisime õue peal, esinesime teel olnud autojuhile, laulsime vana tuttavat rahvalikku, viisime õnne.

Ja olgu tänulikult öeldud, et Ruhnu rahvas on üks väga lahke rahvas mardikesi kostitama.

-Kadri

Laupäeval kell seitse olete oodatud rahvamajja meeleolukat õhtut veetma.

Runö lõpetas oma esimese hooaja Ruhnu liinidel

8.11.2012


Sel kevadel riigi tellimusel valminud uhiuus kiirlaev Runö lõpetas 31. oktoobril oma esimese hooaja Ruhnu saare teenindamisel Pärnu ja Roomassaare sadamatest.
Hooaja jooksul maikuu lõpust oktoobri lõpuni tegi Väinamere Liinid Ruhnu-Pärnu-Ruhnu liinil 146 väljumist ja Ruhnu-Roomassaare-Ruhnu liinil 102 väljumist. Ilmastiku tõttu edasilükatud väljumisi oli hooaja jooksul veidi üle kümne. Pärnu-Ruhnu liinil müüdi ühesuunapileteid kokku 2972, neist 638 piletit ehk 21% ostsid Ruhnu elanikud. Ruhnlaste ostetud piletite osakaal kõigub kuude lõikes oluliselt, alates 13 protsendist juulis kuni 73 protsendini oktoobris. Roomassaare-Ruhnu liinil müüdud piletite arv oli 1470, nendest 547 ehk 37% ostsid ruhnlased. Samas on liinidel reisivate püsielanike arv kuude lõikes tegelikult sarnane, ruhnlaste osakaalu muutus on tingitud sellest, et üldine reisijate arv kolmel suvekuul on palju suurem. Ruhnu elanike huvid on mõlemal suunal üpris võrdsed, külastajad eelistavad aga sõita Pärnust.
Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin märkis, et juuni-august on reisimise tipphooaeg ja nädalavahetused Pärnu suunalt said täis broneeritud juba hooaja alguses. „Päringuid, millele tuli reiside täituvuse kahjuks eitavalt vastata, oli palju. See tähendab, et tippajal on nõudlus võimalustest oluliselt suurem. Ruhnu sõitmist tuleb pikalt planeerida, välkotsuse peale sõitmine ei ole reaalne,“ lausus ta.

Hiiuväin lisas, et laevameeskond on uue aluse sõiduomadustega rahule jäänud. „Kogu teenusespektrit laiemalt vaadates on veel üksikasju, mida laeva tellijal on vaja Runö juures täiendada. Sealhulgas on vaja viia alus vastavusse ohtlike veoste ja sõidukite vedamiseks vajalike nõuetega. Omalt poolt soovime täiendada piletimüügisüsteemi, et viia piletimüük veebi. Siis on kohe näha ka reiside täituvus. E-piletite ettemüük vähendab ka probleemi, et pikalt tippajaks ette täis broneeritud reisile ei tulegi lõpuks kõik soovijad kohale ja kohad jäävad kasutamata, kuigi samal ajal oleks olnud hulgaliselt soovijaid,“ rääkis Hiiuväin.

Talvekorterisse jääb Runö Hiiumaale Suursadamasse. Uus hooaeg peab plaanide kohaselt algama maikuus 2013, seni peab ühendust saarega lennuk.

Rändlinnud varblased

 

Saarel lendab praegu ringi 30-35 põldvarblast, Ruhnus haruldased rändajad. Ööseks ja päevaseks puhkuseks otsivad endale harjumuspärase ulualuse - kuldnoka pesakasti. Ühes magab korraga mitu tükki.

Kaarel

Uma Pekk 2012

Uma Peki Ruhnu tootesarja on lisandunud suitsutatud kärssninade kärssninad.

Kaarel

Ruhnu elektripaketid

Nagu teada, ootab meid varsti ees endale sobiva elektripaketi valimine. Veebiportaale ja vastavaid lehti on terve rodu - erinevad teenusepakkujad pakuvad erinavaid pakette hulgaliselt. Jääb aga mulje, et meiesugustele väiksekestele, kus traadi vedamine Lätti või mandrile suht keerukas, polegi nagu midagi pakkuda. Siinkohal tuleb blogi toimetus appi ja pakub välja alljärgnevad ruhnlasele mõeldud elektripaketid.

1) Esimesed paketid on mõeldud rahakale ja suuremat sissetulekut omavale ruhnlasele:

Udu Kindel (elekter tuleb diiselgeneraatorist)

Udu Muutuv (elekter tuleb tuulegeneraatoritest)

Udu Kombineeritud (elekter tuleb mõlemast, sõltub kus Udu parasjagu viibib)

2) Järgmised paketid on mõeldud keskmise või hooajalise sissetulekuga ruhnlasele:

Udu Kõikuv (sobib rohkem paljude kodumasinate omanikele)

Udu Vilkuv (sobib enam rohkete valgustusallikate omanikele)

3) Viimane pakett on mõeldud väikese või üldse ilma sissetulekuta ruhnlasele:

Udu Pime (elektrit saab ainult päeval)

Udu Kottpime (elektrit ei saa üldse)

Hinnapakkumist küsida: Udu

Vahendas: Kaarel