Sõbrad omakeskis

Kaarel

Kassi maja

Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonda kuuluv väike lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom.
Inimeste ja kasside kooselu sai arheoloogide arvates alguse umbes 10 000 aastat tagasi. Kodukassi metsikuteks eellasteks peetakse eelkõige Kirde-Aafrikas levinud liibüa ookerkassi ja võsa-ookerkassi.
Vana-Egiptuses palsameeriti kasse kui pühi loomi, kassi tapjat karistati rängasti.

Ruhnu saarel on kass tihe nähtus.
Tõenäoliselt on raske leida majapidamist kus kassi ei oleks. Ja isegi kui omal kassi pole, siis varem või hiljem mõni võõras loom ikka su hoovilt läbi hiilib.
Roostiku majas on ka kass. Võtsin ta lauavirna alt, möödunud Kadripäeval esimese lume eest, tuppa varju. Pakkusin talle süüa ning sooja ja niimoodi ta mulle jäi.
Ajapikku on see loom mulle kalliks ja oluliseks kaaslaseks saanud.

Ühel pilvisel pärastlõunal otsustasin, et teen talle midagi toredat.
Ehitasin puust ootepaviljoni, kus ta saab soojas istuda, kuniks aknast tuppa lastakse. Pealegi on külavahel ju sõber-rebane ringi luusimas, kes teab kui sõber ta kiisudega on. Igaljuhul saab ta sinna peitu pugeda, kui jamaks läheb.

See on minujaoks võimalus tänada oma kassi, seltskonna ja naeru eest mida ta aasta jooksul pakkunud on.

Ja kui ta ükskord julgeb sinna sisse astuda, siis on tunne kohe umbe-hää :))


Marten

Klaasvitraaž

12. oktoobril, kolmapäeval teeme rahwamajas klaasvitraaži.
Selleks on vaja kaasa võtta värvilisi klaasitükke. Võivad olla ka kumerad.
Algus kell 19:00 ja juhendab Jüri.

Andre

Suured ja väikesed

Soomaal kanuumatkal käies korjasin paar kohalikku sarapuupähklit - ja ega neid seal rohkem polnudki. Sellega seoses meenus mulle, et Buldersi talu aida alt väljakaevamisi toimetades tuli ka sealt välja väga väikesi, tõenäoliselt sada aastat vanu sarapuupähkleid. Küsisin Endli käest järele: tõepoolest, tänapäevased, suuri pähkleid kandvad sarapuud on toodud nii Kihnust (nt Peeter Rooslaid tõi sarapuuistikud Kihnust) kui osaliselt Abrukast. Ka kasepuu on teadaolevalt toodud Ruhnu hiljem, eelmise sajandi esimeses otsas, kasepuude tol ajal istutatud ridu on säilinud nii Vitali poe ees kui paar-kolm tükki ka mujal külavahel. (Samas - meie talus on säilinud kasepuust tehtud lusikas. Ei saa muidugi välistada et ruhnlastest hülgekütid haarasid oma hülgeretkedel kuskilt sobivat puud lihtsalt kaasa.) Praegu metsades kasvav kask on ehk siis tollel ajal sissetoodud kaskede järelkasv. Ka valget leppa Ruhnus teadaolevalt ei kasva, kuigi on ehk olnud - Erast Parmasto väidab (Estonia Maritima nr 7, "Nature of Ruhnu island", 2005, lk 84): "Praeguseks on see lepaliik (harilik e valge lepp) saarel hävimas ja 2003. a ei leitud mõnel hukkumise äärel oleval puukesel enam ka seent."

Pildil vasakul Buldersi talu noore sarapuu pähklid, paremal Soomaalt korjatud.

Kaarel

Reinule!

Head rõõmsat meelt, muhedat maailma vaatamist ja palju-palju õnne tähtsal päeval!

Meenutades Lennyt

Märt

Mobiiltelefoni?

Kui kellelgi äkki on seismas vana, ent töökorras mobiiltelefon, siis ehk on sel heal inimesel tahmist telefon pühapäevani piirivalvur Taavile laenata.
Täpsemat infot küsida kordonist.

Alõtšakook

Ühel kaunil sügisesel pärastlõunal jalutasin lambist oma tagahoovi põõsastikus. Ragistasin vööni vaarikates ja püüdsin asjadest mitte suuremaid järeldusi teha.
Tahtest olenemata kõrgusid kahel pool pealage viljapuud, mis inimkäe hoolitsusest ammu puutumata, olid hingepõhjani metsistunud.
Nukker oli vaadata ilusaid puid, mis viljatud kui tooli jalad.
Järsku tabasid mu (asjalikud) silmad kuldseid ümmargusi alõtšamarju.
Nad täitsid rohelise puuvõra nagu taeva tähtedega, ning maapind oli justkui münte täis pillutud. Surusin silmad vidukile, naeratasin ning astusin edasi - tuju juba palju parem.
Päevad hiljem kolistasin läbi vaarikate samasse kohta tagasi ning võtsin, mis võtta oli.
Otsustasin teha kooki, sest midagi peab ju küpsetama, ja purki panemine pole valik ning üldse on purgis olla kehv. Mu valik oli kindel.
Osalt ka sellepärast, et õunakook võib p***e minna.

Selline ta tuli. Maitselt nii hapu, et lõi sokkidel kannad lõhki, aga koos magusa teega, üks super maitseelamus jahedasse sügisõhtusse.
Head isu :)

Marten.

Kolmapäeval, enne glasuurimist arutame Rahwamajas 2012. aasta Kihnu-Ruhnu mängudega seonduvat. Algusega 19:00.
Kõik, oodatud.

Andre

Reps

Ja tõesti liigub üks kavalpea taas mööda küla. Jookseb õhtuti avatud ustest sisse ja välja ning vaatab sulle pikalt, pikalt silma. Kannatlikult. Väikese õhtusöögi eest tänab ta sind saba liputamisega.
Märt

Nii, kolmanda korraga sain õige kuupäeva!

Andre

Paadiomanik

Kodanik Keskpaik, A. oma uue paadiga esimesel mereretkel.

Kaarel

Suuna suunast.

  Tuule suund ei ole veel küll Nord,

kuid käes on minu kord,

olla heal meelel, et Ruhnu avalehel ilmainfos

on jälle ORDNUNG.

   Au selle kordaseadjale.

   Head puhumist ükskõik millisest suunast või kaarest.

 

Endel.

Hapukalapidu Vormsil

Vormsilased korraldavad 8.oktoobril rannarootslaste stiilis nädalavahetus peo. Ruhnlasedki on külla palutud.

Elektrikatkestused

Laupäeval ja pühapäeval toimub jõujaamas uute diislite esmane katsetamine, seoses sellega võib esineda lühiajalisi voolu katkestusi.Ette vabandades ebamugavuste pärast.

Udo

Ruhnu ohvrikivi

Nagu viimasel ajal lehest lugeda saab, on Muhus Pärase külas ära virutatud Tammemäe hiie ohvrikivi (pildil vasakul, Saarte Hääl). Ka vanad ruhnlased polnud papist poisid - neilgi oli kivitahumisriistad olemas ja ohverdamishimu suur. Ruhnu ohvrikivi asub Buldersi talu õues (pildil paremal), ohvriande võib tuua ööpäevaringselt.

Kaarel

Filmi teaserit saab vaadata siit - http://www.youtube.com/watch?v=pW7L52vyKZA

Rohkem infot lähiajal.

Andre

My name is Rein, Rebase-Rein

Külavahel käib uus saadik metsarahva seast - Rebase-Rein. Andruse sugulane. Kellel kossid või miskit muud ukse tagant kadunud, palume pöörduda Reinu poole. Kuuldavasti on juba probleeme tekkinud.

Kaarel

Kolmapäevane keraamikaõhtu

Andrel oli savi ja seda ta jagas.
Vooliti kasse ja tasse, topse, vaase ning teisi nõgusaid keraamilisi taieseid. Ahi oli köetud ning muusika mängis ka. Õhtu oli õdus.-Kadri

Antsule!

Tujuküllast sünnipäeva Tagaverele! Õnne, tervist ja nalja ka järgmiseks aastaringiks!

Keraamikaring

Järgmine keraamikaring toimub 28. septembril, kell 19:00.
Savi eest küsitakse 1 euro.

Andre

Antenni otsas

Kaarel

Külaline

Kaarel

Prügi riigimetsas

Riigimetsa sadamapoolses otsas asub nõuka ajal ehitatud onnike, mis tänaseks on lootusetult lagunenud ja kõikide silma riivab. RMK võiks natuke huvi tunda ja platsi puhtaks teha.

Kaarel

Sügis - värvid ja figuurid

Seatapp Buldersi talus

Kaarel