Voolukatkestus

Tänahommikune 20-minutiline elektrikatkestus oli mitu päeva müristanud tormi taustal inimeste jaoks üsna pisiasi.

/pildil Sulev ja pildistab Udo/

Raju

Kõrge, ent võrdlemisi vaikne vesi ühel pool.

Ja samal hetkel teisel pool muuli.

Ning möll Kuunsis.

Veel ideid kingitusteks. 

Külli +372 56929551

Näärikingitus

Väärikas näärikas. Ainult 10 kulli. Kogus piiratud!

Kaarel

Jutustusi kodumaa ajaloost. Sõjaeelsed konstaablid IV

Sõjaeelsete Ruhnu konstaablite teema lõpetuseks väike katkend ühest 1937. aasta reisikirjeldusest. Sirje Simson andis 2012. aastal Ruhnu uue kiriku 100. aastapäevaks välja toreda väikese raamatu "Ruhnu uus kirik 100. 1912-2012. Ajaloo lühiülevaade ja allikapublikatsioone." Väga huvitavad on raamatus (taas)publitseeritud 2 reisikirja, millest teine ilmus ajalehes "Eesti Kirik" 1937. aastal ajalehe sekretäri Hermann Jänese sulest. Reisikirjast saab lugeda:

"Muljeid piiskopi külaskäigust kirikute juubelipäewadele.

Meresõit ja wastuwõtt. Laupäewal, 21. augustil 1937. a. alustasid meresõitu Ruhnu saarele piiskop Rahamägi, rootsi praost Pöhl, Tallinna Jaani koguduse õpetaja Tähewäli, „Eesti Kiriku“ esindajana nende ridade kirjutaja ja peale nende ajakirjanik A.Aspelin ning Wormsi koguduse õde Maria. Sõitsime Pärnust kirikunoorte päewilt weeteede walitsuse mootorpaadil „Ruhnu“ kapten W.Karineeme juhatusel. (---) Elamus enesest on sõit Pärnust Ruhnu suunas. Oli pilwitaw taewas wäljasõidul Pärnu sadamast, ja wäikeses mootorpaadis minna lagedale merele tundus wast mõnele meie seast kartust äratawana. Kuid meresõit kujunes ootamatult kauniks ja wäike meesseltskond eesotsas piiskopiga weetis aega paadilael lauluga ja kõnelustega.

(---) Mootorpaadil tutwuneme ka lähemalt kapten Willem Karineemega. Ta on paljude ametitega koormatud isik, saare walitseja, politseikonstaabel, komendant, postiagentuuri juhataja jne. Ta wiibib wahelduwalt parajasti tüüri juures, kui pajatab mõnda Ruhnu elust mitte küll roosilistes wärwides nagu saart näeb esmakordne külastaja. Kapten Karineem on ametis Ruhnus juba seitsmendat aastat (tegelikult üheksandat – K) ja teab, mis tähendab tunda igawust saarel, mille läbimõõt on waid mõned kilomeetrid ja mis üksikuna asub keset awarat merd. Weel teine saarlane on paadi ametkonnas: Wormsist pärit noor madrus, kes teenib oma aega Ruhnus ühes sealse ajateenija-madrusega, kellega hiljem loodame tutwuneda. Tema wahetab tüüri kapten Karineemega sõidu kestes. (Hilisemas tekstis Wormsist pärit ajateenijast enam kahjuks juttu ei tule – K.)"

Kirjutises on kaks huvitavat seika: esiteks et Ruhnus teenisid aega ka mujalt pärit ajateenijad, arvatavasti siis pärit mujalt rannarootsi asualadelt, teiseks Karineeme käsutuses olev mootorpaat "Ruhnu". Tolle võib julgesti lisada "Ruhnu"-nimeliste laevade hulka, kui juba 7 inimest pardale võttis. 

Nii nagu inimesel oli oma eellaseks ahv või vähemalt midagi karvast, nii on ka tänasel Limo saunal oma eellane - konstaabli ja tuletornivahi paadi paadikuur. Väga tõenäoline, et selles hoitigi algselt toda Veeteede Valitsuse väikest mootorpaati. Kui oli vaja paati veesata või kuuri tõmmata, kutsuti külast ajateenijad kohale ja need sikutasid. Pilt Ajaloomuuseumist, tehtud 1959. aastal. Paadikuur näeb tolleks ajaks juba üsna väsinud välja, katus auklik ja tundub nagu hakkaks kohe sisse vajuma. Kihnu-Ruhnu mängudeks 1965. aastal ehitati samale kohale Limo saun I.

Kaarel

Silver sai aasta lähemale..

..ajale, mil saab juba tapeedist loosungitega Kadriorgu protestima minna, et miks see pension küll nii väike on !? Mõned aastad veel selga murda ausa tööga ning siis ongi, naksti !
Kuid ennem kui neid tasuta saadud rahasid juba mõttes paigutama hakkad, uutele proteesidele ja elu edendavatele sinistele tablettidele, siis vaata juba nooruses, ei läinud sul kõik asjad nii nagu päris plaanitud.
Nagu ikka, sitt-kust ja jõudu sünnipäevalaps.

Pilt Ruhnu noorte peost endises liimusaunas, vasakul hoolitsev vend Heikki paremal südamesõber Taavi.

Külapoisid.

Natuke keeleuuendust ei teeks paha

Mõni aeg tagasi oli Saaremaal kõva kisa ja kära seoses kolme valla ühinemisega, et kas nimi "Saaremaa vald" kõlbab või ei kõlba. Et kas saarlane, kes elab Saaremaal ja on Laimjala valla vm valla elanik on siis kehvem mees kes elab Saaremaal ja on ka ühtlasi Saaremaa valla mees. Et siis Saaremaal elav ja Saaremaa vallas elav kodanik on kaks korda kõvem saarlane kui muidu Saaremaa mees.

(Tegelikkuses me teame, milles kakluse põhjus: loodetavasti lähitulevikus toimuv liitumine Saaremaal toimuks arusaadavalt "Saaremaa valla" nime alla, liitumine toimunuks siis vähemalt nimeliselt, kui mitte sisuliselt "emavalla" ja "ülejäänute" vahel.)

Siinkohal tuleb aga meenutada, et naabersaare Saaremaa mehed on poolkogemata kaaperdanud või omandanud üldse "saarlase" mõiste. Vaatame ÕS-i: sõna "saarlane" tähendab kas "saare-elanikku", ehk siis saarlast, kihnlast, ruhnlast jne, või siis "Saaremaa elanikku". Mida väljakujunenud tavakeeles tähendab "saarlane"? Loomulikult Saaremaa meest, mitte hiidlast, ruhnlast, kihnlast jne. Siit - tavakeeles puudubki mõiste saarlaste ehk saare-elanike kohta. Ehk kuidas nimetada kõiki Eesti saarte elanikke ühe nimega? Pole. Nimetus "saare-elanik" on eesti keeles kohmakas ja ei vasta keeletraditsioonile. (Meenub sõna "koopa-elanik" või "prügimäe-elanik" vms. Igal juhul midagi jubedat.)

Siit ettepanek - taastada nimetus "saarlane" kõigi Eesti saartel elavatel inimeste jaoks. Mida teha? Naabersaare nimest "Saaremaa" ei pääse me üle ega ümber, ka neil on õigus oma nimele. Aga miks mitte "saarel" (III vältes) - saarlane, kihnel - kihnlane, ruhnel - ruhnlane, prangel – pranglilane, muhulane – muhkel, piirissaarlane - piirel jne. Mitmuses siis saarlid, kihnlid, ruhnlid, pranglid jne.

Praegu kõlab asi nii, näide 1: "Kihnu saarele tulid Kihnu-Ruhnu mängudeks kokku saarlased nii Kihnust kui Ruhnust. Ka pealtvaatajaid oli palju, saarlaste seas oli nii saarlasi, hiidlasi, pranglilasi ja vilsandlasi. Pealtvaatajate seas oli ka mõni saarlane Vormsist ja Muhust. Oli tore saarlaste pidu." Kas pole segane?

Kas ei kõlaks paremini, näide 2: "Kihnu saarele tulid Kihnu-Ruhnu mängudeks kokku nii kihnlid kui ruhnlid. Ka pealtvaatajaid oli palju, saarlaste seas oli nii saarleid, hiidleid, prangleid ja vilsleid. Pealtvaatajate seas oli ka mõni vormsel ja muhkel. Oli tore saarlaste pidu." Kas ei kõla toredasti?

Kaarel,

ruhnel

Jutustusi kodumaa ajaloost. Ruhnu konstaablite elusaatusest

Asjaosaliste kohta kohta kirjutab entsyklopeedia.ee: "Arseni Brakmann (10. XI 1891 Võiste, Tahkuranna vald – 16. II 1940 Põhjameri), kaugsõidukapten, Johann Brakmanni vend. Sündis 13-lapselises peres 10. lapsena.

Lõpetas 1907 Tahkuranna õigeusu 3-klassilise kihelkonnakooli, sõitis 1909–12 merd kaugsõidu kaubalaevades, 1913 K. Martinsoni purjelaeval Jupiter kaptenina. Õppis 1912–15 talviti Heinaste merekoolis ja suviti sõitis merd. Sooritas 1915 Heinaste merekoolis kaugsõidutüürimehe eksami. Võeti 1. X 1915 ajateenistusse ja suunati Peterburi II Balti mereväeekipaaži rivi, navigatsiooni- ja miiniasjanduse kursustele. Oli 1. IV–9. XII 1916 praktikal miiniristlejal Burnõi. Tegi 6. II 1917 Kroonlinnas lipnikueksamid, ülendati 1917 aprillis mitšmaniks. Osales 1917 kevadel miinivõrkude panemisel Põhja- ja Riia lahes, oli miiniveeskja Võterga vahiülem. Lahkus 15. IV 1918 Vene laevastikust. Astus 18. XI 1918 vabatahtlikult Kaitseliitu ning sai volitused Heinaste sadamas,Häädemeeste ja Tahkuranna vallas asuvate riigivarade arvelevõtmiseks. 3. detsembrist suurtükilaeva Lembit vahiülem, seejärel Mereväe Ekipaažis roodukomandör. Määrati 1919 veebruaris rannapatareide osakonna ülema abiks, juunist merekindluste osakonna ülema abiks ja samaaegselt adjutandiks. Oli 1920 korduvalt komandeeritud Hiiu- ja Saaremaale sealsetesse rannapatareidesse maha jäänud suurtükkide ja nende osade äratoomist korraldama. Määrati 1. VII 1920 Aegna komandantuuri rannapatarei nr 3 nooremohvitseriks. Oli 1921 veebruarist Mereväe Ekipaaži õppekomando ohvitser, augustis viidi üle Peipsi laevastiku divisjoni suurtükilaeva Ahti vanemohvitseriks, täitis 1922 komandöri ülesandeid.

Oktoobris 1922 vabastati tegevteenistusest ja määrati Ruhnu saare komandandiks. Lisaks sellele täitis ka tuletorni ülevaataja, politseikonstaabli, piirivalve ja tolli esindaja, metsaülevaataja ülesandeid, saades hüüdnime Ruhnu kuningas.

Vabastati 20. VI 1928 neist ametitest. Jätkas sõite välislipu all sõitvatel kaubalaevadel tüürimehena. Hukkus 16. II 1940 Põhjamerel 24 miili Šotimaa rannikust sakslaste allveelaeva U14 poolt torpedeeritud Rootsi aurikul Liana, mis oli teel söelaadungiga Blythist Halmstadi.

Autasustatud Vabadussõja mälestusmedaliga.

Villem Karineem (kuni 1. VI 1936 Vilhelm Granfeldt; 3. V 1895 Vainopea küla, Vihula vald, Virumaa – 24. XII 1982 Norrköping,Rootsi), Eesti mereväelane.

Lõpetas Aaspere kihelkonnakooli ja Narva Peeter Suure merekooli.

Mobiliseeriti 1. V 1916 Balti laevastiku 2. ekipaaži, oktoobrist suunatud õppelaevale Okean.  Pärast Kroonlinna lipnike kursuse lõpetamist ülendati 20. II 1917 lipnikuks. Seejärel teenis vahilaeval Namjot vahiohvitserina, millel osales ka lahingutegevuses lennukite ja allveelaevade rünnakute vastu. Ülendati 30. VIII 1917 mitšmaniks. 1918 lahkus Balti laevastikust. 21. XI 1918 asus teenistusse suurtükilaeva Lembit vahiohvitserina. 1918 jaanuaris viidi üle hävitajale Vambola rooduülemaks. Osales 16.–23. III 1919 meresdessantpataljoni koosseisus lahingutes Lõunarindel Orava all. Osales 16.–26. V 1919 „O“ (Meeme) dessantsalgaga Ingerimaa operatsioonis, juulis dessantides Daugava jõel. Sama aasta oktoobrist teenis Merejõudude rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse Kihelkonna ja Salmistu rajooni ülemana, detsembrist Piirivalve Valitsuses ja 7. piiriküti pataljonis Jägala-Jõesuu ja Kunda rajooni ülemana. Ülendati 24. VII 1920 leitnandiks. Alates 30. XI 1922 suurtükilaeva Lembit vanemohvitser, 19. I 1923 suurtükilaeva Meeme komandör.

Kolonel Jakob Prei (Kaitsevägede staabi juurde kuuluva topo-hüdrograafia osakonna ülem; keskel) ja leitnant Karineem (vasakult teine) Ruhnu saarel mõõtmisi toimetamas (1930).

Alates 16. VI 1923 Merejõudude staabi alluvuses erinevatel ametikohtadel. Määrati 1. II 1925 abilaeva Kompass komandöriks. Augustis tunnistati riviteenistuseks kõlbmatuks seoses kopsuhaigusega.

Ülendati 1. V 1926 vanemleitnandiks. Teenis 1926 erinevatel ametikohtadel Merejõudude side- ja abilaevade osakonnas, Mereväe ekipaažis ja 1927–28 Merejõudude relvurohvitserina.

Arvati reservi 1. X 1928. Samast päevast oli Veeteede Valitsuse Ruhnu tuletorni ülevaataja ametis, vahetades väljaArseni Brakmanni. Seoses tuletorni arvamisega Merejõudude alla 1930 muutus alluvussuhe. 1. XI 1930 oli Mereside riigiteenistuja, kellele allusid Ruhnu saarel tuletorn, mereside, postiagentuur, tollipunkt, politsei, metsamajandus ja sadam. Teda kutsuti „Ruhnu kuningaks”. Vabastati teenistusest 1. IX 1940. Teise maailmasõjaajal Omakaitse Viru malevas. Emigreerus 1944 Rootsi, elas Norrköpingis.

Maetud Norrköpingi Matteuse kalmistule.

Vapruse eest Vabadussõjas pälvis II liigi 3. järgu Vabadusristi.

Kaarel

Limos

Vagur vesi.

Tormijärgne kaldaserv.

Palju õnne, Kadri! Ikka kohe väga palju õnne sünnipäeva puhul ja edaspidiseks ka!

Jutustusi kodumaa ajaloost. Ruhnu konstaabel ja tuletorni ülem Villem Karineem

Tundub et teema läheb huvitavamaks kui alguses tundus, järgmises postituses sõjaeelsete tuletorni ülemate tegemistest ja elukäikudest lähemalt. Leif saatis oma pildipangast väga huvitavaid pilte, need allpool.

Villem Karineemest alguses lühidalt: peale Arseni Brakmanni vallandamist 1928. aastal määrati Ruhnu tuletorni ülemaks, saare konstaabliks ja milleks kõigeks veel Villem Granfeldt, peale nimede eestistamise lainet 1935. aastal Villem Karineem. Tundub et oli ontlikum ja korralikum tegelane kui Arseni, va lakkekrants. Ametis oli kuni 1940. aastani. Ka pilte temast rohkem säilinud, ju oli ka aeg parem ja fotoaparaatidega mehi rohkem liikvel. (Isegi Ruhnu kirikuõpetajal Johan Lindströmil, ametis 1937-1939, oli oma fotoaparaat. Osa tema tehtud piltidest on nt Rannarootsi muuseumis.)

Villem Karineem Ruhnu tüdrukutega 1933. Pilt: Ruhnu muuseum.

Ajateenijate-madruste rivis vasakult teine on Leifi isa, Karineem muidugi esiplaanis. Pildid: Leif.

Kaarel

Jutustusi kodumaa ajaloost. Ruhnu konstaabel Arseni Brakmann

Muu teemaga tegeledes komistasin ühele ajalehe "Kaja" 1928. aasta nupukesele Ruhnu tuletornivahist ja konstaablist ning tema kurvast saatusest. Etnograaf Ferdinand Leinbock kirjutas 1924. aastal oma reisikirjelduses Brakmannist nõnda: "Ruhnu komandant ja tuletorni ülem, peale selle veel politseinik, metsavaht, tolli- ja piiripolitsei ametnik j.n.e. Eestlane, perekonnamees, u. 30 a. vana, end. meriväe ohvitser. Elab Ruhnus 1921 a. alates, kus hästi kodunenud ja ruhnulastega heas vahekorras. Temalt teateid ühiskondliku korra, pidude, söökide jm kohta."

Leinbocki pilt Brakmannist Keloskiarre ääres 1924. ERM.

Kaarel

Rannaniit!

Keskpaiga Jüri käis rannaniidus loomi vaatamas. Oli nähtud jõehobuseid.

Sünnipäev on Helgal!

 

Hommikul, kui avad akna,
tervitab Sind tuulehoog.
Sa võid kindel olla, see
on ülemere-õnnesoov!

Palju õnne sünnipäevaks!

1. advent

Tähistasime esimest adventi. 

Rahvamaja juurde toodud kuusel süüdati tulukesed. 

Kõnelesid vallavanem ja Kairi. 

Tuulte eest tuppa minnes laulsime jõululaule. 

Algas jõulude ootamise aeg. 

"Ruhnu laulutäht"

Esimene sedamoodi laulukonkurss Ruhnus.

Esinejaid 18. Laval käisid kõik õpilased ja arvestatav hulk suuri inimesi. 

Laulunumbrid erikõlalised. Saatepillid mitmesugused. 

Mitte lihtsalt võistlus, vaid ikka kontsert.

Iti "Krokodill Gena lauluga" pälvis peapreemia.

Kaisa oli publikulemmik.
Täiskasvanute seas Priit. 

Sel ajal, kui žürii vaidles tulemusi selgeks, tundsid lauljad ning publik end otsuse ootel üsna mugavalt. 

Igaüks oli milleski kõige parem. Diplom ja hinnaline auhind ja aplaus - üle saare tunnustus!

Suur tänu õp Kristile tohutu töö eest. Suur tänu kõigile, kes tänases rambivalguses end ületasid. Aitäh žüriile objektiivse hinnangu eest. 

Oli ilus nõnda Ruhnumaal G. Grapsi sünniaastapäeva tähistada. (Muuhulgas kõlas ka Grapsi legendaarne "Valgus").

Madisel on sünnipäev!

Aegajalt võib külavahel näha üht lõbusat poissi, kes elabki õhust ja armastusest, ei oma ta ühtegi tiitlit.
Kui siis ainult juurika-mardikas Madis.
Palju õnne noormehele!

Kostabi näitus Tallinnas

Peale mõningast otsimist leidsime ka ühe värvilise litograafia.

Foto: Jüri õunamobla

Brüsselis käigu piltide vaatamine!

 Marju Lauristin: "Ja nüüd saab sõna Kristel Lauk Ruhnust."

 Kristel Lauk: "Et kõikidele ruhnlastele teadmiseks, siis pühapäeval kell 18.00 toimub rahvamajas Brüsseli reisi piltide vaatamine. Tänan!"

Ruhnu pildid Brüsselis

Belgia pealinnas Brüsselis Eesti alalises saatkonnas on ülespandud Ruhnu laiformaatpiltide näitus "Hetked Ruhnus". Avamisele saabus tosinkond ruhnukaid, teist samapalju lõunaeestlasi ja saatkonna töötajad. Näitus jääb Europealinna kuni jõuludeni.

Foto: Jüri

Uued jõud

Nii kui vallavalitsus ja -volikogu saarelt lahkus ja Brüsselisse sõitis, vahetus ka poevõim. 

Poevolikogus on ohjad haaranud naised. Porgandimahla jätkub ja jutt jookseb.

Reitingu-uuringud näitavad siiski, et küllap on tänastel valitsejannadel ühiskondlikke ja kodukondlikke kohustusi parajalt palju ja see võimukord kauaks kestma ei jää.