Oli teisipäev. Kümnes aprill. Istusime Kaarli juures. Punastel toolidel. Ariin, Kristel, Kaarel, Priit ja Kadri. Alf oli ka. Öösel oli sündinud Alleluujale varss, kelle helesinistest silmadest rääkis terve Ruhnu küla. Kaarlil oli mõte. Seesama ruhnu päeviku mõte. Karbi peale kirjutatud, et kes ja mis ja kuidas võiks. Sõime peremehe tehtud pekileiba seerianumbriga neli. Kuivanud õunapuu lõkkes pildus sädemeid ja sooja. Ja see mõte meeldis. Kohe väga meeldis. Niikuinii sünnib Ruhnus igal hetkel midagi kuskil. Sellest kõigest tasubki kirjutada. Ruhnu päeviku veebikeskkond on koht, kus kirjutatakse sellest, mis toimub mere taga iga päev. Samal ajal, kui Tallinna kesklinnas kasvab järjekordne foori-ummik ikka pikemaks ja pikemaks. Niisamuti sünnib sündmusi meremiilide kaugusel. Sündmusi, mis väärt jagamist.
Sedamoodi mitteümarlaualikult, vaid justnimelt ühiselt õuel istudes kasvasid mõtetest veel mõned ideed ja kujutlusis oli ruhnu päevik valmis. Edasi järgnes teostus.
Ja siin see nüüd on.
Äratundmisi!
-Kadri