Meie tublisid blogitoimetajaid Priitu ja Ariini ei ole eile-täna-homme saarel. Ja teate, kuidagi midagi oleks justkui puudu. Ei, ma ei pea silmas tänase päeva hõredat sissekannete kogust ruhnu päevikus, aga lihtsalt miskit moodi on tunda, kui keegi, kes muidu igapäevas nii iseenesestmõistetavalt olemas, on ära.
Selline tabamatu mõte.
Ruhnus on iga inimene ikkagi tähtis, nagu Sa, Ariin, mõnikord ütled!
-Kadri