Nagu Priit juba vihjas - oli vaba päev.
Sai siis linna purjetatud. Kuressaarde. Neljapäevase ühepäevareisi privileeg.
Oli sõitjaid. Kes läks linna liha ostma, kes juuksurisse, kes panka ja teistesse peentesse kohtadesse.
Linnas kõnni sa siis poeriiulite vahel - astub näiteks Aive vastu. Või eksi kingapoodi - Ariinil täpselt sama trajektoor. Korduvalt kusjuures. Ja teispool peatänavat mõõdab sammu Einar, kes on juba käinud pangas ja poes ja võib-olla veel kuskil. Kui siis end kohvikulaua taha istutada, on päris kindlasti sama paiga valinud veel mõni ruhnlane. Nii ongi. Väga lahe tegelikult!
Laeva peal toimub tõeline vennastumine.
"Rebane lendab!" kumavad hõiked Ruhnu poole triivides. Tõepoolest - Andrus Rebane oma paraplaaniga. Täpina taevas.
Ja siis siseneb Aegna kodusadama koridori. Vastutulijad ootavad kai peal omasid (ja kaupa). Maiu&Udo on, Kristjan oma vennaga, Luise saabub, Vitali, Andres punase rolleri ja triibulise särgiga jõuab täpselt enne trapi langetumist, Priit täidab töökohustusi. Hea tunne kuidagi. Tuttav ja arusaadav. Ning see, et Einar oma autot (teate küll seda punast kastiga Datsunit) harjavarrega käima püüab urgitseda (mis loomulikult õnnestub), kuulub lihtsalt terve pildi tõelisuse juurde. Ruhnu värk.
Sellest, mismoodi õhtu jätkus, juba edaspidi...
-Kadri