On suvi ja kummaline kuu taevas...

 

Öö hoiab piire viib rändama,

päev on siinsamas, on lähedal.

Kiiresti kadus kingitud aeg.

Hetked on meeles, aga täpselt ei tea,

mida ja millises keeles rääkisin ma.

Kas sa tulid selle saare,

nende soojade õhtute jaoks?

Selle nähtamatu ja tumma kutse,

nende kohtumiste jaoks?

Olen siin ja on õhtu ja on pime,

olen tasa ja kuulatan tuult...

Kui sa muidu ei saa tule unes,

nendest piiridest üle, teisel pool.

 

Kõigile - kelle rajad on saare peal risti.

Ave