Pillerkaar ja pidu

Kunagi esimest korda Ruhnu saabudes, imestasin kohaliku tänavapildi inimtühjuse üle. Kuuldes kui vähe siin asukaid on, jagasin ära, et kui igaüks neist oma tavapäraseid päevatöid teeb, siis polegi linnalikul poes sagimisel võimalust tekkida.
Mõneti on see ülekantav ka tänasesse päeva ja loomulikult viibides vähegi koloriitsemal üritusel , tahaks laiemalt jagada seda positiivsuse ja koostegutsemise küünarnukitunnet.
Nii õelda halli argipäeva pildis tuleks olla ärkvel kell viis hommikul, mil Luise ja Karla ja Ave ja Helvi ja Selma jpt. oma igapäevaseid toiminguid alustavad. Inimesed, kalad, leivad, loomad, heinad, puksiirid, jõujaama mootorid, kurgid ja kanad. Selleks, et elu siin väljaspoolt vaadates lahe ja mõnus oleks, toimetavad ja askeldavad hulk inimesi varastest hommikutundidest hilise õhtuni välja. Ja ei kutsu mingit uudishimulike kampa üleõla piiluma. Oleme siiski ju väga tagasihoidlikud, nagu kõik kindlasti märganud on.

¤ See ei ole vastamine Jaani kirjale, vaid pisuke selgitus väga paljudele pidu ja pillerkaare küsimustele.¤

Priit