Sannikovi maa

Tuul - kuni 15 m/s.
Laine kõrgus - nagu linnaliinibuss ja järjest musttuhat tükki.
Kell 17 stardib reisilaev Aegna Pärnust Ruhnu. Peal paras pardatäis inimesi. Külalised, EÜE-lased, mõni oma rahvas.
See sõit kujunes aga pikaks. Mõni tund pärast väljumist hakkas saabuma kõnesid laevalt, ja piinatud-vaevatud häältega helistajad edastasid ühtsama mõtet: millal juba...( ...siit Kihnu alt minema pääseme,...need lained lõppevad,...Ruhnu paistma hakkab,...kas kalu Kihnust Ruhnuni ikka peab nii palju toitma). Ühe sõnaga- merel on torm! Et leevendada pardalolijate piinu, võtab kapten kiiruse poole peale maha ("Nii rasket sõitu pole veel olnud," ütleb tekimadrus). Kolmest sõidutunnist saab neli ja pool. Ja ongi nii, et Ruhnu sõit on vahel kui Sannikovi maa avastamine.
Ent piinatud-raputatud-loksutatud-kaameid&näost rohelisi reisijaid võtab padusajuses Ringsu sadamas vastu rõõmus rahvas. Muuhulgas ka positiivne ...

*...blogivägi.