Täna see juhtuski, vanale voodilinale rootsipunasega maalitud start Kuunsi mändide vahel märkis ära alguse. Sama voodilina teinepool Ringsu sadamas kuulutas raja lõppu. Kuunsi seltskond oli tõesti maru. Leidus kõvu tegijaid, koduperenaisi, titaistmel sõitjaid, koolilapsi. Yks emme oli pisipõnni isegi kõhus kaasa võtnud! Segamini šeffed, šefed ja kohalikud.
Kohe avapaugu järgi läks kimamine lahti, andis aga autoga eest ära sõita (Kadri tagapingilt kiljatamas: nad tulevad, nad tulevad jälle. NII PÄRIS!). Vitaali poest alates saime ikka vahe vahele sõidetud. Sadamassegi oli juba ergutajaid kogunenud, teiste seas Heiki Mihkel Pählike vembumehest Raulito sõbraga ja eridisainitud rattalaadsega. Passisid põõsa tagant esimesi, et siis au ja glori enestele ära napsata (show must go on stiili peab eriti ergutama, hästi panite). Kohale jõudnute soovil õnnestus ka kordusena täielikku versiooni naerda, kus rattalaadsega täisvungil merre veenduti.
Päris võistlejaid aga saabus järjest juurde, Heiki V.P. tutvustamas ka uuemaid tuuli finishiliini yletamises (velomees tagurpidi joostes ratast järel vedamas). Kuna ka viimaseid tuleb ergutada, oli auhinnafondis ankrumehe T-särk. Selle sai enesele eriline pärl- emme, kel pisipõnn kõhus kaasas! Enne võidumehe tordi ära söömist oli ju loomulikult ikka võidumehe särkidega äramärkimine nii meestele, kui naistele, kui lastele. Blogivägi peab ikka kõiki osalejaid oma väga kalliteks sõpradeks, suur tänu teile kõigile. Paneks selle koha peal punkti, sest koos piltidega tuleb liiga pikk artikkel. Ja pildid panen ka hiljem, muidu ei jõuagi rahvamaja yritusele. Ajatabelid panen juba eraldi rippuma.
Priit