Kes seda täpselt mäletab, aga legend on selline…
Kunagi, nii umbes mitusada aastat tagasi, olid toonased ruhnlased leidnud Houbjerre soost vana laeva jäänused .
Oli teine ehitatud ainult puidust.
1900 aastate alguses olevat laeva olnud võimalik vaadelda veel koos laevakiilu- ja kaartega. Elanikud olevat nn. mustast tammest laevakaari kasutanud ka aiapostidena…
1930 – datel mängisid Houbjerre soos laevavraki juures Falgi poisid, kes hiljem need mälu järgi ùles joonistasid ja pärisid informatsiooni selle kohta Rootsi ajaloomuuseumist, Islandi ajaloolastelt jne.
Kõikide joonistuste põhjal järeldati, et see viikingilaev vòis olla oma 25-30 meetrit pikk ja 4,5-5 meetrit lai. Tolleaja ränduritel oli laeva peal olemas kõik eluks vajalik – pere, koduloomad ja linnud, muud tarbeesemed.
Rootslastel on eepos „Gutasaaga”, milles kirjeldati suurt väljarändu Ida poole. Nii u. 1000 aastat tagasi. Sellest ajast algabki Eestis rannarootslast ajajärk. Seal on kirjeldatud ka seda, et paljud väljarännanud ei olnud siinsete kliima- ja muu eluoluga rahul, ning rändasid paremate koduotsingute läbi Liivi lahe mööda Daugavat ja Dnestrit kuni Musta mereni välja.
On vägagi tõenäoline, et nii mõnigi laeva võis pidama jääda siinsele, asustamata saarele…
Loodetormi poolt tekitatud erakordselt kõrge veetasemega (2,5 m) tuli laev (laevad?) otsima tormivarju olemasolevasse väikesesse lahesopi, praeguse tuletorni (Houbjerre) kùnka taha. Kui aga tuul vaibus ja meri taandus jäädi lahesoppi lõksu.
Juttude järgi (esimese vabariigi aegsed ajalehed) oli laeva nimeks „Runö”. Austusest esimeste saabujate järgi hakatigi saart kutsuma Runö`ksVraki on nähtud veel ka 60-date aastatel ruhnurootslaste poolt. ( Neil oli ainult luba kùlastada Tallinnat, kuid Kihnu mehed olid toonud nad salaja kakuamiga Ruhnu, kus nad ööbisid tuletorni juures, ning hommikul, udusest soost läbi minnes olid selle otsa komistanud).
Samuti olevat selle laeva jäänuseid näinud töömehed, kes vedasid telegraafiliini tuletornist kùlasse (nõuka ajal).
Teatakse veel seda, et Meremuuseumi boss Vello Mäss oli seda käinud kiirelt, nii ùhepäeva lennul otsimas, kuid mis sa nii lùhikese ajaga ikka leiad.
Vanad ruhnlased on käsitöödel enesestmõistetavalt kujutanud muinaslaeva motiivi.Ruhnu muuseumis on antud teemal rohkemgi informatsiooni-jooniseid ja muud teavet.
Co Kapstad
(Märt ja Priit)