Retk algas hommikul kell 10 Buldersist. Viis Liivaaugu tagant metsast soo serva pidi, Haubjerre mäe alt ja mäe nõlva mööda otse aardeni! Ei, viikingilaeva me ei leidnud(ega otsinudki), ent geopeituse varanduse leidis Kaarel küll üles. Olgu öeldud, et koordinaate kobamata, lihtsalt pildi järgi. ****Viimatine sissekanne aarde logiraamatusse enne meid oli tehtud selle aasta 14.juulil.
Edasi mööda metsa Diupkiarre ja Keloskiarre järvede paigani. Enam mitte küll järvede mõõtu vesialad oma punapruuni veega pakkusid endiselt ujumisvõimalust. Mööda metsi, vahepeal teed rüübates ja metsatüübi vaheldumist märgates, tulime välja Austerkeldi all. Limo rand ja Limo luited. Veel metsa ja tuttavaid pohlamarjalisi radu. Märgid šeffedest ja teistest eksinutest korjasime kahte prügikotti.
Nagu ikka tuleb pärast vihma alati päike, nii meiegi 9-10-kilomeetrisel rännul.
Päris punkt üritusele oli grillitud lambaribi Buldersi talu hoovil. 100% pühapäev!
-Kadri
Sebin siia väheke lõppu, et saar ei hakkagi veel lõppema. Kolmandat aastat elan siin, ja ikka veel täiesti uued rajad, (mis rajad), uued maastikud koguni. Seffed, matkasellid, huvituristid, omnibusslased, lennuga või laevaga- linnamugavused ja kõpskingad Ruhnu tulles peast välja. Siin tuleb jalgadele valu anda, kui soovite kogu pakutavat maastikulist eripära ära kaeda. Käpuli või pysti mööda järske kynkaid ronida, et geoaardeni jõuda. Sumbata soos, et soojärve taga termosest teed juua. Mööda tormislangenud põlispuud mereranda *********turniminegi ei ole just tavapärane mereääre matk. Ja pagana päralt, ärge jätke omi langenuid kaaslasi metsa alla ja randa vedelema. Kaks *********kotitäit sefejäänuseid (õlletopsid, kilekotid jms) sai kokku korjatud nii metsast kui rannast.
Priit