Merineitsil kosjas

Meil Jyriga siin Kopenhagenis tekkis poleemika merineitsi suuruse yle . Jyrka meelest pidanuks ta olema suur nagu Kalevipoeg Linda kivil keset merd. Minule oli tema suurusest nähtud fotode järgi jäänud mulje ei suuremast kui ehk istuv Alf. Jyrka oli kuju juba korda paar vaatamas käinud ja oma teoorial põhja alt ära saanud. Kord hilisõhtu (eile) hämaruses vedasime vahelduse mõttes lakkkingad jalga ja kõmpisime vanalinna poole.
Jyri muudkui seletas midagi kohalike jalgrataste erinevusvõimalustest, minu kael aga keeras aina 360* ja silmad ahmisid öise linna detailikesi. Sillad yle kanali, mille kuningas (seejasee) lasi kunagi alamatel kaevata. Päris-päris vanaaegne laevaehitus tööliste linnaosa (seal on Krokodilli tänav), kus maja vähemalt 100 meetrit pikk on. Vanalinna disaini ja kunsti kauplused, Marmor kirik, Amalienborg`i plats (mis on ka kuninganna lossi väljak) pimeduse ja hämaruse piirimail ringi marssivate valvesõduritega, uus ooperimaja teiselpool vett, Taaveti kuju pronks koopia National Museumi ees. Churchilli aed kõrge kaarsilla ja eht inglasliku kivikirikuga. Merineitsi kivil istumas…. No minu meelest oli ta isegi ootamatult suur. Maailmakuulus kuju mille juures võid kohtuda kõikide maade rahvaste esindajatega. Sellel õhtul kohtus ta ainult Jyri ja Priiduga. Aimates meie tulekut, oli vetevana oma vägevust vähendanud ja veetaseme tõmmanud madalaimasse seisu,
nii et kividel kareldes õnnestus meil ennast Merineitsile päris kylje alla sättida ja tema lihtsat ilu käeulatuse kaugusest nautida. Kaunis naisekuju kõmises Jyrka koputuse peale pisut õõnsalt. Selline ta siis oli.

Priit ja Jyri
Kopenhagen