on mõned ajad ka Tartus ja Tallinnas raamatupoodidest saada olnd. On ilus jah, väärib kiitust ja tegijate tänamist.
Ajaraamatu nimelisi üllitisi on Eestis väga vähe välja antud, ise olen varem lugend vaid Carl Körberi "Mailma aiaramatut" (1880). Kaante vahel on Ruhnu ajaloost ehk Chroniclest küll palju vähem juttu, kui suuremas osas teistes Ruhnut käsitlevais raamatuis. Aga ehk on Kaarel, Priit ja Kadri õigel teel ja hakkavad iga 5 (10? 3?) aasta järel välja andma uut trükki, ja nendelt võrdlemisel näha olevatest muutustest ongi ajalugu ausalt näha ja käes. Ka kõigi, nagunii saarel käivate Eesti presidentide pildid kogunevad nõnda kokku.
Selle õilsa töö tegijatele on uute trükkide jaoks kolm soovitust. Esiteks, praegu on fotodel üle 2/3 püsielanikest; ei võtaks palju ruumi ka see 1/3 piltide peale panna. Praegu jäi mõni hea tuttav nägu nägemata. Teiseks: praeguse kahe tehniliselt hädisevõituse (üks tume ja kohanimedeta, teine liiga väike) kaardi asemele võiks panna ühe ja teaberikkama. Kolmandaks: kroonikast tahaks ikka teada saada, kui palju päritolult päris- elik rootsiruhnlasi saarel praegu on või käib ja kui palju maid neile kuulub. Või on osa maadest näiteks brasiillastele edasi müüdud? - Et Ruhnu loodust veel rohkem näha oleks tahtnud, on vist mu professionaalne piiratus.
Väga ilus ja südamlik on see Ruhnu pildiraamat.
Seenevana
Ajaraamatu nimelisi üllitisi on Eestis väga vähe välja antud, ise olen varem lugend vaid Carl Körberi "Mailma aiaramatut" (1880). Kaante vahel on Ruhnu ajaloost ehk Chroniclest küll palju vähem juttu, kui suuremas osas teistes Ruhnut käsitlevais raamatuis. Aga ehk on Kaarel, Priit ja Kadri õigel teel ja hakkavad iga 5 (10? 3?) aasta järel välja andma uut trükki, ja nendelt võrdlemisel näha olevatest muutustest ongi ajalugu ausalt näha ja käes. Ka kõigi, nagunii saarel käivate Eesti presidentide pildid kogunevad nõnda kokku.
Selle õilsa töö tegijatele on uute trükkide jaoks kolm soovitust. Esiteks, praegu on fotodel üle 2/3 püsielanikest; ei võtaks palju ruumi ka see 1/3 piltide peale panna. Praegu jäi mõni hea tuttav nägu nägemata. Teiseks: praeguse kahe tehniliselt hädisevõituse (üks tume ja kohanimedeta, teine liiga väike) kaardi asemele võiks panna ühe ja teaberikkama. Kolmandaks: kroonikast tahaks ikka teada saada, kui palju päritolult päris- elik rootsiruhnlasi saarel praegu on või käib ja kui palju maid neile kuulub. Või on osa maadest näiteks brasiillastele edasi müüdud? - Et Ruhnu loodust veel rohkem näha oleks tahtnud, on vist mu professionaalne piiratus.
Väga ilus ja südamlik on see Ruhnu pildiraamat.
Seenevana