Sellel nädalal

On jälle nädalalõpp. Mitmeid kordi olen mõelnud, et peaks nädala kokkuvõtte tegema. Et mis oli nagu eriti mark antud nädalas. Käesolevat nädalat iseloomustab kindlasti tugev NNW tuul, mis murdis puid, uputas paadi, vedas ühe katuse kaasa ja puhus sadamast vee minema (õnneks see vedel ollus valgub ühendatud anumate põhimõttel ikka ja jälle tagasi). Minu silmad polnud sadamakontori tuulemõõtjas veel sellist numbrit näinud. 29,1 m/s on kindlasti silmaga fikseeritud tuulemõõtja näitude absoluutne tipp. Lisatud pildil on lihtsalt nende tormipäevade tavapärane tuulekiirus. Ja see puu ei kukkunud üldsegi tee peale. Pika köie ja traktori abiga tõmmati ta hoopis elektriliinide pealt ära (selliseid puid oli lausa kolm), Udo langetas ja mehed koristasid.
Kaua oodatud papa ja mamma Kala on lõpuks ometi liikuma hakanud, nadivõitu on ainult tema ringlemisskeem. Mitte igakord ei juhtu nad viibima selles X märgiga tähistatud paigas, kus juhtumisi ka võrk sisse on visatud. No ikka juhtub, mere värk. Pilti ei hakka juurde lisamagi, nad on ju most wanted skaalal ikka ja jälle äravahetamiseni sarnaste näojoontega.
Amalie saabus sadamasse, seekord järjekordsele prügimäe likvideerimisüritusele. Tuleb tunnistada, et asi käis ehtameerikalikul süsteemil ja meestel polnud aega isegi värskelt suitsutatud lesta ampsama tulla. Mõned pealtvaatajad lihtsalt nautisid üle pika aja saabunud tuuletut ilma ja provotseerisid töötegijaid pisukest puhkepausi võtma. Ei läinud õnneks.
See tume pilt ei ole mitte morning star, vaid lahkuv Amalie. Jooksin kaamera järgi, et jäädvustada tõepoolest vaatamisväärset vaatepilti, kus laev oli servast servani ilusaid valgeid kolmemeetriseid kotte täis laotud, igas killuke Ruhnu koledat prügimäe sodi. Kaks minutit läkski vaid (filmimehed teavad ju, et kahe minutiga võib imeasju korda saata), kuid hiljaks jäin. Laevamehed juhtusid ka vist ameeriklased olema ja panid peale viimast kotti kohe minema.
Amaliega saabus ka kaks autot nagu allpool postitusest võis välja lugeda. Üks oli vana tuttav töörügaja Opel, teine tulitundmatu Wrangler. Kahju, et Kadri pilti ei näidanud, mul enesel polnud kaamerat kaasas ja peale sadamast lahkumist (ehki sai meelitatud ja palutud) ta teistkorda sadamasse ei sõitnud. Egas midagi, praam läks minema. Pole tal kuhugi pääsu, varem või hiljem keegi ta ikka ära shoodib.
Homme on valimised. Rekordiline arv kandidaate on end valimiseks välja pakkunud. Valimiste tulemused ületavad kindlasti uudiste künnise ning on loodetavasti ka erakordselt üllatavad. Tulemused loetakse vallamajas kell 21.00 kokku, uurige ja helistage siis veidi hiljem.
Loomulikult on saanud veel igasugust inside nalja ja tragöödiatki ehk, aga selle maitsmiseks tuleb ikka ise Ruhnu tulla.

Priit