Niisiis: millal ehitati esimene tuletorn/tulepaak Pärsile? Luige ja Vali&Roio väitel aastal 1646. Aleksejev väidab: "On andmeid, et juba aastal 1621 ...", viitamata seejuures algallikale. Kuna Aleksejevi edaspidinegi tekst on segasest segasem, võib 1646. aasta lugeda õigeks vist küll. Vikipeedia artikkel "Ruhnu tuletorn" väidab tuletorni olemasolu juba 1643. aastal, kust see aastaarv võetud on, ei tea öelda. Esimene tulepaak ja tuletorn Pärsis võisid välja näha sellised (pildid Märdi käest):
2. Küsimus: millal ehitati tuletorn Haubjerre mäele? Vali&Roio peavad tõenäoliseks aastat 1860, kuna arhiiviandmed varasemat aega ei toeta ("1856. aastal toimunud Läänemere tuletornide ülevaatuse raportis tehakse laevasõiduohutuse parandamiseks Liivi lahes ettepanek otsida Ruhnu tuletornile uut kohta saare keskel asuval liivakünkal või ehitada teine tuletorn saare idarannikule ja uuendada vana tuletorn ka läänekaldal.") Kui tuletorn oleks Haubjerrel olnud varasemal ajal, ei oleks sellist ettepanekut nimetatud dokumendis kuidagi saanud teha. Luige võtab aluseks Nagajevi Balti mere atlase ja eeldab tuletorni olemasolu Haubjerrel juba aastal 1757. Siinkohal teeb Luige aga arusaamatu järelduse: viidates küll Mellini Liivimaa atlases kirjeldatud tuletorni asukohale Pärsis, ei pööra ta tähelepanu atlase ilmumise ajale - aastale 1798. St kahe atlase ilmumise vahe on 41 aastat, kusjuures hilisem neist väidab tuletorni olevat Pärsis! Korduvalt trükis ilmunud Liivimaa atlase Ruhnu kaart ei sisalda eraldi ilmumise aastaarvu, mistõttu on tõenäoline Luige lihtne tähelepanematus. Ei ole küll Nagajevi kaarti näinud, aga Luige eksitusse viinud nimi Ouberg ei saa seega kuidagi Haubjerret tähendada. Tõenäoline on vastupidine: tuletorni ülekolimisega Pärsist tänasele Haubjerrele liikus venekeelne Ouberg rootsikeelse ruhnlase jaoks koos tuletorniga uude kohta, ja Ouberg (tuletorni nimi) muutus kohalikus keeles Haubjerreks (Haubjerre nimekujusid on mitu, vt erinevaid kaarte jne). Oubergi nimi võis eeldatavalt umbkeelse Nagajevi jaoks tekkida nõnda: saksakeelse Mellini Liivimaa atlases on tuletorni nimeks märgitud saksa Feuerbake (www.annaabi.com sõnaraamat: feuer - tulehakatis, bake - märkpoi, kokku tuleb tuletorn küll (feuerbake vastet ei andnud)), kusjuures rootsi backe tähendab ka mäge/küngast, nii nagu ka saksa berg. Seega võis Nagajevi jaoks (ja ei tea kui läbi mitme inimese) kohalik tuletorni nimetus muutuda Oubergiks, tähendades algselt tuletorni, Nagajevi jaoks muutudes aga kohanimeks.
Aleksejevi järgi on tuletorni Haubjerrele ehitamine hoopis huvitav: "Teada on, et 1757. a. ehitati saare lääneossa, Hochbergi (Houbjere) künkale puittuletorn, kuid aja jooksulehitis lagunes ning aastal 1820 püstitati Ruhnu saare loodetippu, keset metsa kaheksatahuline, 24 m kõrgune punaseks värvitud puitsõrestiktorn. 1852. a. leiti, et vana puittorn on kiiremas korras vaja välja vahetada sellise tuletorni vastu, mis valgustaks tervet ringhorisonti. Uue tuletorni asupaigaks valiti kõrge metsaga liivaluide, kuid ehitamist ei alustatud kuigi kiiresti. Alles 1857. a. viidi läbi põhjalikud ehituskoha uuringud. ---. 1859. a. lõpetati uue puittuletorni ehitus Hochbergi (Houbjere) künkal. Uus tuletorn alustas tööd 1860. a. ---." Seega on Aleksejevi järgi tuletorni asukoht muutunud 3 korda, mis ei ole parimagi tahtmise korral tõenäoline ega usutav.
Mis sest loost arvata? Luige väitel oli tuletorn 1820. aastal Haubjerrel, nagu näitavat 2. järgu kapten Spafarjevi "Soome ja Riia lahe tuletornide ja meremärkide kirjeldus". Seega tuleb antud allikat veelkord kontrollida: kui Luige viide peab paika, on 1820. aasta usutav, kui ei, tuleb tõeks tunnistada Vali&Roio seisukoht tuletorni ülekolimisest Haubjerrele 1860. aastaks.
Lõpetuseks: segadus Ruhnu tuletorni ajaloo ümber võiks olla igal juhul oluliselt väiksem või kui hästi läheb, siis üldse olemata. Praegu annavad järjest uued trükist tulevad raamatud ilmselgelt ekslikku infot (nt Peetsalu "Eesti majakamaailm", 2006; "Eesti väikesaared", 2009; väidavad tuletorni ehitamist Haubjerrele 1757.a). Seetõttu on väga oluline antud küsimuses selgus saada. Teha võiks seda kindlasti mingis riigipoolses usaldatavas trükisõnas, nt Muinsuskaitseameti, Eest Meremuuseumi või kellegi teise poolt.
Kaarel