Jutustusi kodumaa ajaloost. Tuletorn.

Järgmise Ruhnu ajaraamatu ettevalmistamisel põrkasin pealtnäha lihtsa, kuid tõsise küsimusega: millal ehitati tuletorn Pärsi neemele ja millal ta sealt Haubjerrele koliti. Võtame siis targad raamatud ette ja vaatame. Võtsin ette 3 üllitist, mis ka kõik algupäraseid andmeallikaid kasutasid (enamik teisi tsiteerivad neid). Armas Luige "Eesti tuletornid", 1974, kordustrükk 1982; Igor Aleksejevi raamat Eesti tuletornidest, 2000; ja Märdi käest sain käsikirjalise Muinsuskaitseameti aruande Pärsi tuletorni varemete inspekteerimisest (2007), mis sisaldas ka Jaan Vali ja Maili Roio poolt koostatud tuletornide ehituse ajaloolist ülevaadet. Praeguse metalltuletorni ehitamine 1875-1877 on piisavalt hästi dokumenteeritud ja selles osas on eri autorid ühel meelel.

Pärsi tuletorni (tulepaagi) ehitamine:

Luige kirjutab: "---. Ruhnlaste elu halvenes, kui admiral Gyllenhjelm 1626. aastal läänistas saare koos sealse talurahva ning kõige neile kuuluvaga eluaegseks kasutamiseks Isaak Bohnile ja ta naisele. Bohn kohustus viivitamatult alustama kindluse ja tuletorni ehitustöid ja hoolitsema selle eest, et ruhnlasist kasvaks häid meremehi ja lootse. Kuid Bohnist ei saanud ei kindluse ega tuletorni ehitajat, sest ruhnlased osutasid talle visa vastupanu, mis pärast paarkümmend aastat kestnud ägedat võitlust lõppes ruhnlaste võiduga: Bohn lahkus Ruhnust. Kindluse ehitamise kavatsusest nähtavasti loobuti, ka tuletorn ehitati märksa hiljem - 1646. aastal."

Aleksejev kirjutab: "On andmeid, et juba aastal 1621 ehitas valitsev Rootsi kuningas Gustav Adolf siia väikese kindluse, mille üks torn täitis tuletorni ülesannet. Ruhnu tuletorni ametlikuks asutamisaastaks loetakse siiski aastat 1646."

Vali ja Roio: "1621. aastal vallutasid rootslased varem Kuramaa hertsogile kuulunud Ruhnu. 1623. aastal läänistas kuningas Gustav Adolf saare Rootsi admiraliteedile sooviga, et saarele ehitataks väike kindlus ja tuletorn. Kas kindlust ja tuletorni ka tegelikult ehitama hakati ei ole teada. ---. Kirjalikud andmed esimese tuletorni olemasolu kohta Ruhnu saare läänerannikul Pärsi neemel pärinevad 1646. aastast (Thunmam 2000).---."

Tuletorni ehitamise lugu Haubjerrele on aga veel huvitavam:

Luige: "---. Mellini "Liivimaa atlases" Ruhnu saare kaardil on esimene Ruhnu tuletorn näidatud saare madalal läänerannikul, kus oli ruhnlaste purjelaevade ankrukoht ja talveks laevade maaletõmbamise slip. 1757. aastal väljaantud merelaevastiku 1. järgu kapteni A.Nagajevi "Balti mere atlases" on aga märgitud Ruhnu saare juures: "Runö. Majak. Ouberg", mis vihjab sellele, et tuletorn asub juba saare idakülje luitelisel seljandikul, merepinnast 28 meetrit kõrgemal Haubjerre mäel. ---. 1820. aastal oli Ruhnus 8-tahuline 79 jala kõrgune puittuletorn praegusel asukohal, nagu seda näitab 2. järgu kapteni L.Spafarjevi "Soome ja Riia lahe tuletornide ja meremärkide kirjeldus". Tuletorni elamu ehitati 1851. aastal. Järk-järgult rajati ka teised hooned.---."

Aleksejev: "Teada on, et 1757. a. ehitati saare lääneossa, Hochbergi (Houbjere) künkale puittuletorn, kuid aja jooksulehitis lagunes ning aastal 1820 püstitati Ruhnu saare loodetippu, keset metsa kaheksatahuline, 24 m kõrgune punaseks värvitud puitsõrestiktorn. 1852. a. leiti, et vana puittorn on kiiremas korras vaja välja vahetada sellise tuletorni vastu, mis valgustaks tervet ringhorisonti. Uue tuletorni asupaigaks valiti kõrge metsaga liivaluide, kuid ehitamist ei alustatud kuigi kiiresti. Alles 1857. a. viidi läbi põhjalikud ehituskoha uuringud. ---. 1859. a. lõpetati uue puittuletorni ehitus Hochbergi (Houbjere) künkal. Uus tuletorn alustas tööd 1860. a. ---."

Vali ja Roio: "1856. aastal toimunud Läänemere tuletornide ülevaatuse raportis tehakse laevasõiduohutuse parandamiseks Liivi lahes ettepanek otsida Ruhnu tuletornile uut kohta saare keskel asuval liivakünkal või ehitada teine tuletorn saare idarannikule ja uuendada vana tuletorn ka läänekaldal. (Märkusena on lisatud: A.Luige (1982) kohaselt on merelaevastiku kapteni A.Nagajevi "Balti mere atlases", mia anti välja 1757. aastal, Ruhnu saare juures märgitud "Runö. Majak. Ouberg", mis tema järgi vihjab sellele, et tuletorn asus juba saare idakülje luitelisel seljandikul. Kahjuks ei olnud meil võimalik seda väidet kontrollida. Kõik hilisemad arhiiviandmed viitavad siiski tuletorni ümberkolimist Haubjerrele 1860. aastaks.)"

Mõtted ja kommentaarid 3 eri versiooni kohta järgmises postituses. Meenus ka vana ütlus: Kui sul on üks kell, siis sa tead mis kell on, kui sul on kaks kella, siis sa enam ei tea.

Kaarel