Sadamast läks teele laev,
ühes nutt ning häbi,vaev.
Kõik mured selle pardal,
saatjaks tühjus merekaldal.
Tuul puhub purje,vihiseb,
laev tundmatusse libiseb.
Päike taevaski ei sära,
kõik mehed läksid saarelt ära.
Kas tõesti igapäev nüüd puhkus,
Saarelt läinud vimm ja nuhtlus.
Naised jäänud omapead
ja tulevik vaid tõotab head.
Kuid loodusel on teised plaanid,
Tõsised ja siirad plaanid
Näidata miks kogu aja,
Läheb naistel mehi vaja.
Irja,nähes kurja vaeva
võtab metsa käsisaega
Helju hädad seinast-seina
ratta korviga veab heina
Mari nagu kuusekäbi
kukkus lauda lakast läbi
Silvil pihus naelad haamer,
no lihtsalt kummaline kaader.
Vilvel suured jamad majas,
ja kanakuut remonti vajab.
Siiri pea kui tühi leht,
üksinda on mõelda kehv.
Tiina nagu jänes hüppab
kes küll lume ära lükkaks
Eva ümber korstna tallab,
üles saaks, a kuidas alla?
Linda olukord ka näru,
kaup lennukilt on aiakärus.
Samas kõrval Luise hoopis,
Tassib kraami seljakotis.
Reedal muru üle-pea
kes küll niidaks? -ta ei tea
Piret justkui multifilmis
kaevab trassi,pisar silmis.
Võiks arvata, et ega pole
siiani kõik teab mis kole.
pisitööd jääks tegemata,
ehk mõni raamat lugemata.
Kuid oodake ja kuulake,
kui siiani veel suudate.
Me ükski mees ei salga,
et jama alles algab.
Ann kõhuli ja keset hoovi,
kaevust juua saada soovib.
Kadril kurjus majja ilmund,
torud puruks-lõhki külmund.
Aive külavahel uitab,
otsib meest kes lihtsalt aitaks.
Maiu kuuris vaeva näeb,
kirves valepidi käes.
Kristel keset koduhoovi,
paati parandada proovib.
Sirje katus sajab läbi,
pole kuskil abikäsi.
Selmal küünid tühjad seest,
pole meest kes heina teeks.
Ariina tiik täis triiki soppa,
vaja meest kes juhiks koppa.
Aimel muruniiduk pees,
kus on see kes korda teeks?
Elvil kõigest kibe-kahju,
kütta vaja kümme ahju.
Anne soendab härmas luid,
kas keegi tooks veel veidi puid?
Imbil üldse puhkus hukas,
meesteta on asi mokas.
Mis saaks kui tõesti juhtuks nii,
et ühtki meest ei elaks siin.
Kas poleks aeg siis tõdeda,
et aitame teil vedada.
kohustuste rasket mäge,
lisades teil jõudu,väge.
Kuid siiski peame aduma,
ning hambad ristis tõdema.
Et olete meil tugevad,
humoorikad ja vägevad.
Teieta siin saarel siiski,
vaevalt üldse liiguks miski.
Palun ärge andke alla,
naisteta on raske olla.
Ja lõpuks me ei eitagi,
et suudate kõikke meietagi.
Marten.Riisenberg
Terve vald oli kokku aetud.
Mehed tänasid naisi olemasolu eest.
Valitses ääretu südamlikkus.
Ja jalgagi sai keerutada.
Märt