Ruhnu kirikutest ja projektist FaBBi
Oli 2007. aasta, kui tulime Ruhnu saarele kirikuid vaatama. Eesti Maaülikooli maaehituse osakonda oli jõudnud murelik jutt Ruhnu kirikute seisukorrast ja seetõttu otsustasime oma silmaga need üle vaadata ja mõelda, kas ja mida saab ette võtta. Saime koguduse vaimulikult selleks loa ja nii see algas. Kahjustused tundusid vaadeldes tõesti ulatuslikud ning seetõttu tehti kivikiriku torni puitkonstruktsioonidele esmased tugevusuuringud. Lisaks viidi läbi mõlemas kirikus erinevatel aegadel Euroopas tuntud ja hinnatud teadlaste poolt mardika- ja seenkahjustuste uuringud. Kogu selle tegevuse esimene etapp lõppes sellega, et neli organisatsiooni – Eesti Vabaõhumuuseum, Gotlandi Ülikool, Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus ja Eesti Maaülikool – kirjutasid koos projekti Euroopa Liidu Interreg IVA Kesk-Läänemere saarte alamprogrammi. Projekti pealkirjaks sai "Fungi and Beetles in Buildings on Islands of Baltic Sea" (akronüüm FaBBi) ehk siis eesti keeles „Puidu seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte ja rannikuala hoonetes“. Kuna kogu projekti algne idee tulenes Ruhnult, siis üheks suuremahuliseks plaanitavaks tegevuseks sai Ruhnu kirikute töötlus ja kriitilises seisus konstruktsiooniosade tugevdamine. Pärast pikka ootamist saabus vastus meie taotlusele – projekt oli heaks kiidetud. See tähendas seda, et hakkasime tegutsema ja organiseerima esimesi kohtumisi kõigi partnerite ning välisekspertide vahel. Ühelt poolt kuuluvad Ruhnu kirikud Eesti kultuurivaramu hulka ning nende säilimine on tähtis, kuid teisalt saame aru, et need kirikud on ka väga suure tähendusega kohalikele elanikele ning Ruhnu Püha Magdaleena koguduse liikmetele - ka nende inimeste mõtted sellel teemal olid meile olulised. Just seetõttu otsustas projekti tuumik korraldada 17. veebruaril seminari, mis puudutas Ruhnu kirikute kavandatavat töötlust. Seminar viidi läbi Kuressaares linnuses ja sinna olid oodatud nii ruhnlased, koguduse liikmed, Muinsuskaitseameti töötajad kui muud huvilised. Seminari ettekannetes anti ülevaade puitu kahjustavatest mardikatest, räägiti lähemalt erinevatest töötlusvõimalustest ning põhjalikumalt tutvustati niisket termotöötlust, kuna see on üks kõige keskkonnasõbralikumaid töötlusmeetodeid mardikakahjustuste puhul. Ettekannete järel oli kõigil võimalus küsimusi esitada. Tekkis diskussioon, öeldi välja erinevaid mõtteid ning tehti kriitikat.
Kuna ruhnurootslased plaanivad 2012. aasta suvel tähistada 100 aasta möödumist uue kiriku esimesest pühitsemisest, siis oli algselt plaan jõuda kirikute töötluseni 2011. aasta suvel. Siiski jõudsime arutelude käigus peale seminari järeldusele, et parem on võtta rohkem aega uuringuteks ning kogu protsessi planeerimiseks ja teha töötlus 2012. aasta suvel. Projekti käekäiguga saab igaüks end kursis hoida kodulehe kaudu http://www.fabbiproject.eu.
Otsime koostööpartnerit
Lisaks Ruhnu kirikute töötlusele tehakse projekti FaBBi käigus nii saartel kui rannikualadel seen- ja mardikakahjustuste ülevaatused ning monitooring. Nii ülevaatuseid kui monitooringut viiakse läbi Ruhnu kirikutes ja Muinsuskaitseameti soovil ka Korsi talu hoonetes. Sellega seoses otsime ruhnlaste seast inimest, kes tunneb kohalikke hooneid ning on huvitatud monitooringu teostamisest. Projekti käigus saab see inimene koolituse ja hakkab loodetavasti ka tulevikus Ruhnu saarel hooneid üle vaatama ja teisi aitama. Täpsemalt projekti kodulehel http://fabbiproject.eu/est/pakkumiskutsed/le-vaadatavate-hoonete-ja-monitooringut-teostavate-isikute-leidmine/
Kristel Pau
FaBBi koordinaator
Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA
Kristel.pau@fabbiproject.eu