Saatuse tahtel ja enda soovil sattusin Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
Kihnu Kultuuriruumi poolt korraldatavale mandri kihnlaste "üläljõstmisele".
Seekord olid seal külalisteks pesuehtsad liivlased. Kõige mu kõrval sai kuulda,
kaunites liivi rahvariietes, kahe daami Edrõmi (eesti keelselt Õie) ja Dagmara,
liivi ansamblist Livlist, esituses ehedas liivi keeles, vana liivi laulu "Puhu tuul
ja tõuka paati ...jne".. Mõned peavad tänaseni ekslikult seda laulu lätlaste omaks.
Reedel jätkus tutvus liivlastega Kihnu Muuseumis Theodor Saare päeval.
Professor Karl Pajusalu Tartu Ülikoolist tutvustas kihnu ja liivi keele sarnasusi.
Rannameres olevaid karisid kutsuvad liivlased samuti nagu kihlased ja suurem osa
Liivi lahe idakaldast, ravadeks. Ruhnus viimasel ajal on rannakarisid millegi pärast
hakatud nimetama rabadeks. Nagu Ringsu raba, Bisa raba, Maria (Marina) raba jt.
Kas karisid nii nimetada on päris õige?
Eesti keeles raba ehk kõrgsoo küll samuti vesine koht aga tunduvalt maisem.
Seal kasvavad juba sammal, kidurad puud ja kuremarjad. Valmib turvas tulevastele
põlvedele.
Kuramaa rannik põline liivlaste asuala. Tänaseks juba enamuselt lätikeelne.
Ruhnule kõige lähem rannik. Seega liivlased ruhnlastele kõige lähemad. Kihnlased
ja saarlased jäävad mõnedkümned kilomeetrid kaugemateks. Kui suured on meie
teadmised liivlastest? Väga kasinad! Veel oleks võimalus liivlastest, nende elust-olust ühte-teist teda saada. Nendega lähemaid suhteid luua.
Piltidel: liivlaste asulad Kuramaa rannal, liivi tähestik, kõlab ehtsas liivi keeles
"Puhu tuul ..".
Endel.