Nõukogude aja intensiivse põllumajanduse ja ulatusliku maaparanduse tagajärjel lihtsustus Eestis traditsiooniline mosaiikne maastikustruktuur: loodi põllulaamad, kust eemaldati väärtuslikud maastikuelemendid, nagu elupaikadena olulised kiviaiad, väikesed metsatukad ja muud. Sel kombel hävitati paljudele põllumajandusmaastike liikidele sobivad elupaigad ning kahanes maastike esteetiline väärtus.
Üks oluline maastikuelement, mis loob elupaiku eri liikidele, on kiviaed. Kiviaiad pakuvad kasvukohta mitut liiki taimedele, sealhulgas kaitsealustele. Seal leiavad kasvukoha nii taimed (näiteks kivi-imar, ida-kiviürt), samblikud kui ka samblad. Ühtlasi on kiviaiad elupaigaks imetajatele (lagrits), roomajatele (arusisalik), kahepaiksetele (kõre ehk juttselg-kärnkonn, rohekärnkonn) ja putukatele. Linnud, ennekõike eri liiki põõsalinnud, võivad puude ja põõsastega kiviaedadest leida sobiva pesitsus-, toitumis- või varjumiskoha.
Piltidel on vast-valminud Liise taluõue kiviaed.
Kuivanud puu ja raud on mõlemad surnud, selle vahega, et raud pole kunagi elanudki.
Niisiis jäid naelad seekord karpi, ning puu näitab ise, mida ta suudab.
Aia latte hoiab üleval lõhestatud postide vahele punutud kuusevitsad.
Postid on laotud kiviaia sisse, maa peale, - mis peaks tagama pikema eluea.
Ilus kohe, kui Ruhnu on ilus.
Pildid tulistas Juku võitmatu Canon.
Marten