Võrreldes teise kahetiivaliste seltsi alamseltsi - kärbselistega -, on sääselised kohmakad lendajad. Nad lendavad küllaltki madalalt, eelistades aktiivseks tegutsemiseks niisket ja mitte väga kuuma ilma. Sääskede tavaline lennukaugus on kuni 3-4 kilomeetrit, samas võivad nad edasi liikuda passiivselt: tuule või transpordivahenditega.
Sääsed on nuhtluseks miljonitele inimestele ja kariloomadele Eestis,Euroopas ja mujal maailmas.
2010 aasta sügisel töötas Rootsi ülikooli Uppsala bioloogia osakonna noor-teadurite grupp välja lahenduse, kuidas piirata
viimastel niisketel aastatel üha kasvavat sääskede arvukust.
Uppsala ülikool Rootsis on üle maailma tunnustatud õppeasutus mis on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna,äri ja teaduse arengule. Nüüd on nad andnud tugeva vastulöögi meie suveperioodi suurima/piseima vaenlase vastu.
Projekti nimeks on "Mort Nematocera" mis tähendab Ladina keelest tõlgituna "surm sääselistele".
"Kurja kuulutava nime taga ei peitu siiski otsene hävitamine, vaid pigem sääse vastsete evolutsiooni aeglustamine." - Selgitab projektijuht ja algataja Pelle Svärd.
"Sääskede tõusnud arvukus viimastel aastatel on eelkõige nuhtluseks maa piirkondade elanikele, kelle igapäeva toimetused on tihedalt seotud hommikust - hämarani õues olemisega."
"Lahendus sääskede arvukuse piiramiseks on juba sadu aastaid inimkonnale teada, kuid siiamaani puudus sobiv vahend selle teostamiseks."
"Meil õnnestus leida kõige lihtsam ja looduslikum lahendus, kuidas nn. kaanetada tiigid ja lombikesed kus sääsevastsed suveperioodil massiliselt arenevad."
"On palju juhtumeid kus meeleheiteni viidud inimesed võtavad käsile äärmuslikud meetodid, ning kallavad tiikidesse diislit või vana mootoriõli, see käitumine on aga vastutustundetu muu looduse ja keskkonna suhtes!" - Räägib Pelle.
Mitu aastat on Uppsala noored bioloogid välja töödanud ainet mis kaanetaks veekogud nii, et see muude elusorganismide arengut oluliselt ei takistaks.
Lahenduseni jõuti 2010 aasta Oktoobris.
"Kõige lihtsam ja uskumatum oli vastus meie keerulisele ülesandele, leida sobiv ühend loodusesse paiskamiseks." - Meenutab projekti algataja P.Svärd.
"Maakeeli öelduna segasime loomse rasva, taimse zelatiiniga," - "tulemuseks oli täpselt see mida me ootasime, ajapikku looduses hävinev sääsekindel kaas."
"Meie ekstrakti piserdamine looduslikesse veekogudesse on saatuslik ainult sääsevastsetele, kuna nemad on liiga pisikesed tekkinud kilest läbi tungimiseks." "Teised vastsed, nagu näiteks konnakullesed,ujurid,triitonid jne, pääsevad aga hõlpsasti vaevu nähtavast kihist veepinnale."
"Mistahes muud organismid ei pane õhukest kilet veepinnal tähelegi," - kinnitab Pelle.
Svärd ja tema grupi bioloogid on valinud välja Ruhnu saare, Eesti eraldatuima paiga, oma projekt "Mort Nematocera" läbi viimiseks tuleval hooajal.
Koostöös Eesti Maaülikooli Eksperimentaalbioloogia Instituudiga on antud roheline tuli projekti läbi viimiseks Eesti pinnal.
"Tegemist on täiesti kahjutu, ent ilmselt üllatavalt tõhusa meetodiga." - Sõnab EMEI peadirektor ja vanemteadur Kirke Laugas.
Kokku osaleb Rootslaste projektis 12 inimest, kes kõik varustatud spetsiaalsete pihustite, vajalike mahutite ning "nectar Nematocera'ga (Sääsenektar)"
Koos loodetakse läbi kammida ning üle pihustada kõik saarel olevad looduslikud veekogud.
Osalt loodavad Uppsala ülikooli teadurid ka kohalike inimeste huvile, projektile oma jõuga kaasa aidata.
"Ruhnulastel pole vaja karta midagi, tegemist on kõigest toiduainete n.ö kummalise kooslusega"
"Vajasime oma eksperimendi läbiviimiseks võimalikult eraldatud keskkonda, kus võimalikud muutused selgesti näha oleks" - Selgitab Svärd oma valikut, viia projekt läbi Ruhnu saarel.
"Ruhnu on teistest saartest ja mandritest piisavalt kaugel ja seepärast sobib ideaalselt meie projekti piloot-punktiks."
"Loodame, et Ruhnulastel on sääskedega tüli majas," - naljatab Pelle Eesti kolleegide poole pöördudes.
Tulevikus on ehk võimalik, et ainet saavad loodusesse piserdada, selleks volitatud kohalikud elanikud.
Uppsala ülikooli teadurid kavatsevad oma projekti "Mort Nematocera" Ruhnu saare looduses katsetada 12-17.Juuli.2011.
Link originaal artikklile:
http://www.ruhnufoorum.com/foorum/index.php/topic,2952.0.html
Marten