Varsti tuleb viimase koolipäeva aktus Ruhnu koolimajas. Blogiski koolimajast pilt üleval, aga millest lugeja ei tea, on koolimaja kui mälestise täielikult hooletusse jäetud olukord. Sellele on juba aastaid tähelepanu juhtinud ka muinsuskaitse, aga midagi ei muutu! Kas pole kellegi asi?
Fassaadil jookseb vihmavesi otse verandale sisse, sest trepi kalle on veranda poole. Endiselt pole midagi ette võetud veelaudadega, mis praegu juhivad vett otse vundamendi vahele. Pööningul võiks lahtised aknad vähemalt vineerigagi kinni lüüa, et vesi neist sisse ei sajaks.
Kõige piinlikum aga on, et solgivesi jookseb köögivalamust otse põranda alla, niikui virtski peldikust. Veel ei ole äravoolukohta. Selle tõttu valitseb majas muidugi vastav hais. Koolimajja sisenetakse ja sealt väljutakse lagunenud haisva eeskoja kaudu, kus nimetatud peldik asubki.
Mõne aasta eest tegi Siiri jõupingutusi, et vana hoonet veidigi kohendada: telliti aknajoonised, saadi kooskõlastused ja omafinantseeringuks raha muinsuskaitseametiltki. Ja edasi. Tuleb oletada, et projekt jäi valda kinni...?
Aga vesi, mis vundamendi vahele ja põranda alla jookseb, sellest ei küsi. Räägitakse, et meie armas koolimaja ja meie armas koolimaja, aga midagi ei tehta, et see armas koolimaja seal kümne aasta pärast kah veel seisaks ja ka oma funktsioone täita suudaks.
Minu arust on narr rääkida uue koolimaja ehitamisest, sellal kui vana laguneda lastakse. Kuulugu ta kellele tahes, kuulda pole olnud, et lähiaastail kool sealt välja koliks.
(Muide, ka uue koolimaja ehitamine on teadmata ajast ja teadmata ajaks päevakorrast maas. Ja keda seal koolitadagi, vanas koolis alustab sel sügisel neli, võibolla viis last, need mahuvad väga lahedasti vanasse ära.)
Kas poleks õigem hoida seda, mis on?
Minu arust oleks mõistlik suunata uue kooli jaoks olemasolevad ressursid vana koolimaja restaureerimisse.
Andres,Ruhnu kooli õpilane aastaist 1984-1991