Rein Riis tõi lahkelt ruhnlastele lugemiseks 1980. aastal ilmunud raamatukese nõuka aja kalurikolhoosidest. Väike lõiguke raamatu 105. leheküljelt (kes ei tea: "Kommunismi Majak" oli ruhnlaste, "Nõukogude Partisan" kihnlaste oma):"Kalurikolhooside populaarsus kasvas. Kuuekümnendate-seitsmekümnendate aastate vahetuses oli Pärnu piirkonnas 17 kalurikolhoosi. Peagi aga näitas elu, et väikestele kolhoosidele käib üle jõu suuri asju ajada. Algas pisikeste kolhooside ühinemine. Pärnu rajoonis toimus muutusi peaaegu iga aasta.
1962. aastal ühinesid kalurikolhoosid "Nõukogude Kalur", "Kajak", "Võit" ja "Kavaru" üheks kalurikolhoosiks nimega "Pärnurand". 1969. aastal ühinesid "Vaal" ja "Jahta". Uueks nimeks võeti "Pärnu Kalur". Samal aastal ühinesid ka "Pärnurand" ja "Audrurand". Uue kolhoosi nimeks jäi "Audrurand". Järgmisel aastal ühinesid kalurikolhoosid "Audrurand" ja "Kommunismi Majak". Nimeks jäi ikka "Audrurand".
1972. aastal ühinesid "Pärnu Kalur", "Kommunismi Lipp" ja "Kalur" üheks "Pärnu Kaluriks". Aasta hiljem ühinesid jälle "Pärnu Kalur", "Audrurand" ja "Nõukogude Partisan" nüüd juba rajooni ainsaks suureks kalurikolhoosiks "Pärnu Kalur"."
Nagu teada saime, pidasid sõbrad kihnlased 2 aastat kauem iseseisvana vastu.
Kaarel