Kaarel
Tere!
Miks käsitleb lugupeetud teadlane rannarahvast inimgrupina, kes tegeleb "rämeda ahnitsemise ja hävitamisega" ning nagu meedias on kajastatud, olevat saareinimesel ka soov kõik hülged maha nottida? Ma ei tunne mitte ühtegi inimest, kes peaks oluliseks hüljeste küttimist või massilist hävitamist. Hallhüljeste populatsiooni pidurdamine mitmes piirkonnas on aga sellegipoolest hädavajalik, ja seda ka erinevate keskkonnateadlastega diskuteerides. Olen nõus, et rannarahval ei ole kõiki teadmisi hüljeste eluloo kohta, kuid nende kogemustest ja kannatustest ei saa mööda vaadata ka teaduslikes analüüsides ja tegevuskavades. Hüljeste kaitsmisel peaks rakendama paindlike tegevusviise ja otsima kompromisslahendusi ülejäänud osapooltega. Näiteks kui kalur räägib hülgepeleti rakendamisest, ütleb Mart Jüssi, et sel juhul saavad inimesed kala "hülge kõrvavalu hinnaga" (31.10.2013). Kui tegemist on akadeemilise uurijaga, võiks pigem ise lõpetada emotsioonidel põhinevad väljaütlemised. Mujal maailmas otsivad teadlased üheskoos kaluritega terviklahendusi võttes arvesse kõigi osapoolte probleeme. Igaüks peaks oma valdkonnas nägema pilti laiemalt. Rannarahvas on alati olnud looduskesksete väärtushinnangutega ning nende poolt saab ainukesena püsivat tuge ka looduse kaitsmisel. Seda eeldusel, et kaitset vajavad mõlemad osapooled. Selle asemel peetakse mõne teadlase jutu järgi loomulikuks arengut, kus rannarahvas loobub kalandusest ja kolib oma põlisest elukohast minema (kivi peal põllukultuure ei arenda). Kas selle asemel on looduskeskkonna kaitsmisel mõistlikum luua tingimused suvilakultuuri laienemisele ja merel läbustajatele? Mõne arvates on maailm ilusam ilma inimeseta. Iseasi on see, mida pärast vildaka tooli peal istudes saab keskkonna heaks ära teha.
Ootan huviga edasist arengut, sest täna vaatab igaüks seda keskkonda ikka oma mätta otsast.
Tervitades,
Mihkel Jürisson
PS! Palun mitte mind siduda mõne erakonna või poliitilise programmiga. Minu seisukohad on kujunenud oma kogemustel Muhu valla arendusjuhi ja rannakalurite esindajana. Ka nendes valdkondades on teadus ja teadvus. Tore oleks kui tekiks kahepoolne mõistmine. Rannamees on rahulik.
----- Original Message -----
From: mark soosaar
To: org.esk@lists.ut.ee ; mart.jussi@gmail.com
Sent: Sunday, January 12, 2014 11:51 PM
Subject: [ESK:2210] meediauudised - hXlgekXttimisest
Head ESK listilised!
Riputan siia Mart Jüssi palvel tema vastuskirja meie diskussioonile hülgepüügi taastamise kohta.
Võib-olla tasuks meie listi edaspidi kutsuda teadlasi, kes tegelevad merebioloogiaga, keskkonnakaitsega, väikeste kogukondade juhtimise, isolatsioonis elavate inimgruppide psühholoogiaga jt saareliste probleemidega?
Mark Manõjast
----- Original Message -----
From: Mart Jüssi
To: Annely Akkermann ; mark soosaar ; mihkel.jyrisson@muhu.ee
Cc: org.esk@lists.ut.ee ; Ivar Jüssi ; Mati Kose
Sent: Sunday, January 12, 2014 11:32 PM
Subject: Re: [ESK:2204] Re: meediauudised - hülgeküttimisest
Tere,
esmalt tundub, et pole mõtet kulutada oma pühapävaõhtut siin kirjutades. Samas oleks paljude inimestega listi "asjade õhku jätmine" algse sõnumi valguses lihtsalt käega löömine võimalusele lugejatel vaadata pinnavirvendusest ja emotsionaalsest kirumisest kaugemale. Esitada ehk mõned küsimsed, mis enne "ära panemist" tasuks läbi kaaluda.
12. jaanuar 2014 20:55 kirjutas Mihkel Jürisson <mihkel.jyrisson@muhu.ee>:
Toetan siinkohal Annely Akkermanni seisukohta ajakirjanduses leviva laimu suhtes.
Milline on ajakirjanduses leviv laim, mis on seostatav selle teemaga siin? Laim on pahatahtlik valetamine või mellegi "porri tampimine". Eks seal ajakirjanduses levi igat ei tea kõike jälgida, aga mis on sellel pildil valesti?
Hallhüljeste populatsiooni kaitsmisel kasutusele võetud meetmed muudavad kogu varasema teadusliku tegevuse farsiks, kuid selle tagajärge ei tunneta mitte niivõrd poliitik või jahimees, vaid läbi aegade mereloomadega ühes loodusruumis elanud rannarahvas.
Kui varasem oli 70 aasta tagune teadus, mis kuulutas looduse kasulikuks (e. kasutatavaks, kasu andvaks) ja kahjulikuks (e. kahju tekitavaks, kasutuskõlbmatuks) ja vastavalt suunas looduse kasuliku suuremale ärakasutamisele ning kahjuliku looduse hävitamisele, siis jah, see teaduslik oligi oli farss. See oli soov leida vabandusi rämedale ahnitsemisele ja hävitamisele. Selle tagajärjed looduses olid õõvastavad, mõjutades kõiki ja karmilt. Loodusruumis elav rannarahvas ei pruugi aru saada kust on nende hädad alguse saanud.
Hallhülge populatsiooni kaitsmisel kasutusele võetud meetmed põhinevad viimase kümnendi teadusel, mis on palju laiapõhjalisem kui ühe hülge seisund, see võtab arvesse avastused ja tööd paljudes loodusteadustes. Jahimehel, poliitikul ja rannarahval neid teadmisi pole, selleks ongi vaja parim olemasolev teadmine kaitsekorralduskavana kokku võtta. Valude puhul alakehas ei hakka keegi kolmest nimetatust endal pimesoolt välja lõikama vaid kuulab ehk ära arsti arvamuse ning vajadusel usaldab mõne, kes seda enne teind, ka lõikama. Või jääb siiski kangekaelselt peale arvamus, et tervisel pole viga midagi. Sureb veremürgitusse veendunult arstide pahatahtlikkusse uskudes. Ae?
Mitmel pool on rahnupoisse rohkem kui inimasukaid. Põlisele rannarahvale on saanud kunagisest rahulikust naabrist vaenulik vastane eeskätt põhjusel, et nende oma toidulaud on loomade suure arvukuse tõttu vaesustunud.
Põlise rannarahva toidulaud ei koosne ainult kalast. "Rahnupoistel" peaaegu küll. Rahnupoisid on vähemalt 20 000 000 aastat kala söönud, Läänemeres 10 000 aastat. Ja pole enne kala otsa söönud, mis siis, et neid täna vaid 5% (viis sajast, kui %% lugejat ei kõneta) sajanditagusest karjasuurusest alles on.
See tasakaalutu situatsioon ei ole loomade süü, ja ses mõttes kaitsen ka mina hülgeid. Aga populatsiooni ohjeldamine on tasakaalu taastamiseks hädavajalik. Sellest ei ole võimalik ka teaduslikes töödes mööda vaadata.
Teaduslikud tööd ei vaata mööda tasakaalu taastamise vajadusest ja võivad soovitada viise selle saavutamiseks. Aga teadlased ei saa ega taha teha poliitilisi valikuid, et kui palju peab olema üht või teist sööjat või söödavat et kõik inimesed oleks rahul. Nad teevad arvutusi kui palju peaks olema üht või teist selleks, et kõik jääks pika aja lõikes ellu. Kõik. Eelmine lõik räägib iseendale tugevalt vastu: kui tasakaalutus pole loomade süü, siis milleks neid ohjeldada? Mis tähendab ohjeldada? Ma ütlesin, et mõõdetava muutuse saavutamiseks tuleks nad suures osa hävitada, mis tähendab ohjeldamine? Eesmärk on ju "ohjeldamisel" see, et palju kala saaks püüda hülgevabast veest. Selles olukorras ei ole ju enam tasakaalu, millest me siin mööda vaatame? Kui mäng inimene-hüljes-kala ei mängi välja, siis kuidas saame olla kindlad, et inimene-kala mängib.
Kahjuks võib paljude Eesti hülgeuurijate mõttemaailmast välja lugeda, et inimese osalust meie traditsioonilises keskkonnas ei ole vaja põlistada, vaid põlastada.
Eestis ei ole palju hülgeuurijaid, kokku umbes kolm. Ja vähemalt üks neist, siia alla kirjutanu arvab tõesti, et "inimese osalemist meie tradistsioonilises keskkonnas ei ole vaja põlistada". Igasuguse põlguseta tänapäeva inimses vastu ütlen, et looduse hävitamise sajand lõppes 13 aastat tagasi ära, toonased traditsioonid loodust kasulikuks ja kahjulikuks jagada suuresti koos sellega. Paraku on aga "meie tradistsioonilise keskkonna" osa täna siiski võimetus oma huvidest lähtudes arvestada kust loodusvarad mille najal elada soovime, tegelikult tulevad. Et metsad mida raiume istutasid meie vanaisad näiteks. Kui inimese "osalemine" väljendub enda istmiku alt oksa saagimises siis on kohatu sae teravusele kaasa kiita. Peaks vist ikka oksa eest hoolitsema, et sel ikka lehti oleks.
Siinkohal sooviksin teada, miks ei ole teaduslike seisukohtade kujundamisel teadvustatud võrdsetel alustel kaasaegse keskkonna kolme alustala - loodust, majandust ja sealjuures ka inimest. Ükski tool ei püsi ühe jala peal ja seda võiks endale objektiivsemalt mõtestada.
Kui oma väiteid tähelepanelikult vaatled saad aru kui valusalt õigus sul on. Majandus pole päris jalg mis keskkonda toetaks, sest elab loodusvarade arvel. Sellega jääb tõepoolest taburetile üks jalg. Ja "sealjuures on ka inimene" kel võimalus ja kohus seda "taburetti" püsti hoida.
Teaduslikud seisukohad kujunevad keskkonna seisundite mõõtmisest. Teadlased räägivad selle põhjal ehk olukordadest ja võimalikest arengutest, toetudes eelnevatele kogemustele ja avastatud seostele. Kui soovid, "kirjeldavad teadlased taburetti" millel me kõik meeledi lösutaksime. Seisukohad, kas ja kuidas seda püsti hoida olemasolevate jalgade või köntide abil on poliitikute pärusmaa. Teadlased vastutavad tõe, poliitik rahva ees. Kui esimene tõest ei pea või seda välja ei ütle, isegi kui see pole kõige meeldivam, ei vääri ta teadlase tiitlit. Kui teine nõnda teeb on hetkeks ehk hea olla, aga ükspäev taburet uppis ikkagi.
Siin meenub see vana tõdemus - mis kasu on karjapoisil novembrivihmas püksi kuskmisest? Saab korraks sedagi sooja!
Käesolevad uurimustööd ja publikatsioonid peaksid teenima ka tegelikkuses teaduslikke eesmärke ning tõestama läbi arutelude, et soovitakse parendada keskkonda tervikuna, mitte keskenduda osapoolte vastandamisele.
Vastandub kirglikult osapool, kellele see tükk teadusest mida ta näeb, ei meeldi. Tegelikkuse teadus on palju laiem kui mõni kild, arutelud lubavad kindlasti neid kilde juurde saada ja tervikpilti kokku panna. Kindlasti jääb sest pildist tükke puudu või on mõni koht hägune, kuid mingi peegelduse meie ümbritsevast keskkonnast siiski teadus annab. Aga paraku annab palju tükke kus peegeldub inimene. Peeglisse vaatamiseks on vahest vaja vaprust.
Mart Jüssi
teadlane
endine Riigikogu liige ja RK keskkonnakomisjoni liige
(ehk siis läbinud ka poliitika intensiivkursused)
P.S. Kuna arutelu käib kohas kus mulle ligipääsu pole on Mihkel ehk nii kena ja paneb minu mõtted ka seal nähtavaks. Või Annely. Või Mark.
M.
Tere!
Toetan siinkohal Annely Akkermanni seisukohta ajakirjanduses leviva laimu suhtes.
Hallhüljeste populatsiooni kaitsmisel kasutusele võetud meetmed muudavad kogu varasema teadusliku tegevuse farsiks, kuid selle tagajärge ei tunneta mitte niivõrd poliitik või jahimees, vaid läbi aegade mereloomadega ühes loodusruumis elanud rannarahvas. Mitmel pool on rahnupoisse rohkem kui inimasukaid. Põlisele rannarahvale on saanud kunagisest rahulikust naabrist vaenulik vastane eeskätt põhjusel, et nende oma toidulaud on loomade suure arvukuse tõttu vaesustunud. See tasakaalutu situatsioon ei ole loomade süü, ja ses mõttes kaitsen ka mina hülgeid. Aga populatsiooni ohjeldamine on tasakaalu taastamiseks hädavajalik. Sellest ei ole võimalik ka teaduslikes töödes mööda vaadata.
Kahjuks võib paljude Eesti hülgeuurijate mõttemaailmast välja lugeda, et inimese osalust meie traditsioonilises keskkonnas ei ole vaja põlistada, vaid põlastada. Siinkohal sooviksin teada, miks ei ole teaduslike seisukohtade kujundamisel teadvustatud võrdsetel alustel kaasaegse keskkonna kolme alustala - loodust, majandust ja sealjuures ka inimest. Ükski tool ei püsi ühe jala peal ja seda võiks endale objektiivsemalt mõtestada. Käesolevad uurimustööd ja publikatsioonid peaksid teenima ka tegelikkuses teaduslikke eesmärke ning tõestama läbi arutelude, et soovitakse parendada keskkonda tervikuna, mitte keskenduda osapoolte vastandamisele. Hetkel puudub perspektiivitunnetus. Tagajärjeks on inimeste heitumine ja loodusest eemaldumine.
Tervisi,
Mihkel Jürisson
----- Original Message -----
From: mark soosaar
To: org.esk@lists.ut.ee ; mart.jussi@gmail.com ; ivar.jussi@gmail.com ; mati.kose@gmail.com
Sent: Thursday, January 09, 2014 2:22 PM
Subject: [ESK:2204] Re: meediauudised - hXlgekXttimisest - hXbivXXrne demagoogia
Riigikogu liige võiks oma populistlikke ambitsioone natuke talitseda. Poliitiku kapital on tema poolt antud hääled. Neid inimesi, kellele läheb Läänemere looduslik tasakaal ja loodusväärtuste säilimine korda, aga on õnneks palju rohkem kui neid, kelle arvates loodus eksisteerib ainult inimese jaoks ning inimene võib siin teha,mis iganes pähe tuleb.
Seega on minu arvates tegemist poliitiku valearvestusega. Hääli sellised avaldused juurde ei too, pigem viivad ära.
Vennad Jüssid on teadlased, kelle uurimusi muutustest Läänemere hüljeste asurkonnas tunnustab teadlaste rahvusvaheline kogukond. Ning nii Ivar kui Mart Jüssil on õigus oma elutööle toetudes ka oma arvamust avaldada. Lugupeetud teadlasi mõnitades näitab poliitik, kellega meil tema puhul tegemist on.
Kahjuks on üsna paljude Eesti poliitikute häda, et nad kaitsevad suhteliselt väikeste huviruppide ambitsioone. Antud juhul pole tegemist Eesti rannakalurite ühisarvamuse ega ka mitte Kihnu kalurkonna jõulise sooviavaldusega. Näiteks poolteist aastat tagasi pidi toimuma Kihnus nn Hülgeseltsi asutamine, kuhu tuli kohale ainult kaks meest.
Tunnistagem ausalt - hülgeküttimise avamise taga seisab jahiturism. Ja tuletagem meelde, mis juhtus Abrukaga. Kes ei mäleta, siis aitan värskendada. Riik müüs Abruka kaheks aastaks itaallastele, et nad võiks seal oma kirge rahuldada ja meie poolt armastatud-hoitud linde tappa.
Kihnus on tegemist sama temaatikaga - Pärnumaa ja Eesti üks tunnustatumaid orintolooge Mati Kose saatis Keskkonnaministeeriumile oktoobris raporti süstemaatilistest rikkumistest Kihnus toimetavate välismaiste jahituristide poolt, ent riigipoolset reaktsiooni pole siiani järgnenud. Millest see kõik räägib, head sõbrad?
Lõpetuseks. Kihnu ja Manõja kogukondade ellujäämine ei sõltu hülgeküttimisest, vaid võimalusest püüda meie rahvuskala räime. Kui seda ei õnnestu enam müüa Venemaale ja püük peatub, jäävad ca 35 peret meie saarestikus ilma tööst ja leivast. See aga on Kihnu kultuuriruumile tõeline sotsiaalne katastroof.
Sestap soovitan minu kunagisele andekale ja lootustandvale õpilasele Kihnu Kooli 9-ndas klassis, tänasele Riigikogu liikmele Annely Akkermannile, tegeleda pigem oma sünnisaare kogukonda puudutavate eluliste probleemidega.
Mark Soosaar
Manõja
----------------------------------------------------------------------------
From: Annely.Akkermann@riigikogu.ee
To: org.esk@lists.ut.ee
Date: Thu, 9 Jan 2014 13:23:57 +0200
Subject: [ESK:2203] Re: meediauudised - hülgeküttimisest - häbiväärne demagoogia
Tere saarelistele,
Ma ei saa aru, miks edastab ajakirjandus Jüssi puhtakujulist demagoogiat.
Ja kuidas doktorikraadiga Jüssil ei ole häbi sellist demagoogiat suust välja ajada.
Lõpuks ministril adresseerida see Kihnu kaluritele. Kihnu kalurid (ega üldse keegi) pole iialgi tahtnud talgukorras tappa 20 tuhandet hülget, õigupoolest Eesti vetes neid niipalju ei olegi. Kõige suuremas hädas on tegelikult Põhjaranniku kalurid. Tule taevas appi!
Detsembrikuus toimus Eestis hülgeprojekti (ecoseal) lõpuseminar, kus Põhjamaade teadlased arutlesid hülgepopulatsiooni heaolu, tervise, toitumis- ja sigimisvõimaluste üle. Samuti oli kõne alla „kurjategijate-hüljeste“, kes ise ei püüa kala, vaid varastavad neid kalameeste võrkudest, ohjamine ning hüljeste mõju kalavarudele ja hülgepopulatsioonide majandamine laiemalt.
Ajakirjaga Jahimees on kokku lepitud, et jaanuaris me (mina ja Margus Vetemaa) kirjutame sinna kahasse ühe pikema hülgeteemalise mõttearenduse konverentsil arutusel olnud teemadel.
Huvilistel soovitan ammutada tasakaalustatud ja akadeemilise kvaliteediga informatsiooni algallikatest. http://ecosealproject.eu/
Annely Akkermann
Riigikogu liige
Keskkonnakomisjoni liige
From: elle@vormsi.ee [mailto:elle@vormsi.ee]
Sent: Thursday, January 09, 2014 10:51 AM
To: org.esk@lists.ut.ee
Subject: [ESK:2202] meediauudised - hülgeküttimisest
Meediauudised:
Minister ootab alanud aastalt otsust hüljeste võimaliku küttimise osas
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus loodab, et alanud aastal saab selgeks, kas Eesti vetes on võimalik hülgeid küttida või mitte.
"Ootan enda lauale hülgeid puudutavast tegevuskavast tulenevaid ettepanekuid selle valdkonna huvipooltelt. Eks küsimus on selles, kas üldse ja millistes piirkondade ning millises mahus võiks hülgeid küttida," rääkis Pentus-Rosimannus aastalõpu usutluses BNS-ile.
"Mullegi on tuttav Kihnu kalurite jutt, et hülged söövad ära kala ja lõhuvad püüniseid, kuid see pole piisav argument, et anda kohe luba hülgeid küttida," rõhutas minister. Tema sõnul tuleb esmalt ära oodata ekspertide laiapõhjaline arvamus ning selle pinnalt saab keskkonnaministeerium juba edasised seisukohad kujundada.
Merebioloog Mart Jüssi on varem kinnitanud, et kalurite püünistele hallhüljeste rüüsteretkede vähendamiseks tuleks Eesti vetes tappa korraga kümneid tuhandeid loomi, sest nende arvu tagasihoidlikum vähendamine ei annaks mingit efekti. "Teadus on näidanud, et seda arvu tuleb vähendada väga suures ulatuses, et tulemus tunda annaks - tappa tuleks kohe talgu korras üle 20 000 eluka. Viies ta samas nii vähearvukaks, et tuleb kohe võtta samas range kaitse alla. Nii lolli otsust ei taha keegi teha," rääkis Jüssi mullu novembris BNS-ile.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma ütles talve hakul BNS-ile, et hallhülge kaitse tegevuskava eelnõu ei ole ministeeriumisse veel jõudnud ja on praegu keskkonnaameti menetluses.
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna looduskaitse bioloogi Murel Truu sõnul toimus hüljeste kaitse korraldamise, sealhulgas hülgejahi korraldamise osas, oktoobri keskel rahvusvaheline kohtumine, kus lepiti kokku Läänemere hallhüljeste arvukuse piirväärtus ja räägiti läbi see, kas ja kuidas on seda võimalik kasutada soodsa seisundi lävendite määramisel. "Kuna hallhülge jahi korraldamine sõltub nii riiklikest soodsa seisundi eesmärkidest, kui ka rahvusvahelistest kokkulepetest, on oluline tegevuskavades selle kohtumise järeldused arvesse võtta," ütles Truu BNS-ile. Ta lisas, et kava on praegu täiendamisel ja see saadetakse ministeeriumisse esimesel võimalusel.
