Inime harjub kõigega. Algul ehitasime sadamas autode laeva laadimiseks kaubaalustest ja plangujuppidest pealesõidurampe. Siis polnud vahepeal rampi üldse vaja, sest Mitja kraana või Arabella tõstepoom ajas asja korda. Siis ehitsime Kihnu laevade jaoks jälle euroalustest pealesõiduvõimalust. Runö ajastul saime justkui õige ja tugeva metallkaldetee, mis tundus igati ontlik olevat. Tänavu kevadel viidi too ramp minema, sest ta ei vastanud reisjate ja autode laevalemineku ohutusnõuetele. Kahe kuuga harjus juba täitsa ära, et rampi polegi nagu vaja. Vaid kohalikud autoomanikud ja ehitustöödega seotud isikud olid murelike nägudega.
Nüüd vast viimaks on meie Runö laeva kaldarambike tagasi, kaks korda pikem ja nii lauge nurgaga, et lase aga olla. Kapten Margusele tuleb asja ülesvõtmise eest tagantjärele kindlasti tunnustust jagada. Samuti ministeerumi, kust ehitamiseks raha anti.
Priit
Pildil olev on alles paigaldusjärgus, homseks saab valmis.
