Jürkale.

Külamees, peenemad õnnesoovid ja pugemised koos kaisu ja kallistustega, oled Sa siit-sealt juba kätte saanud. Lase ma võtan nüüd kirjapulga ja katsun omalt poolt Sind sõnadesse maalida.

JÜRI

Jüri Jürnas,
perse kärnas.
Olgu soe
või täitsa härmas.

Naeru iga ilmaga,

toob ligimeste suule ta.

Ja ainult siis on lugu loll,
kui soonde sattund viinakoll.

Kuid ka siis ei kustu Jüri,
kirgas kriit, ta pole nüri.

Igast asjast kinni hakkab,
Kus lohakus ja lollus lokkab.

Meistri- ja naistemees,
ruutus särk, tal lips on ees.
Vaja asi aada joonde,
pöördu kohe Jüri poole.

Traktor talle pole võõras.
Teedel, põllul ja ka põõsas.
Olgu rattad, lindid, suusad -
on vaja, paneb kõike puusalt.

Osav mees see meie Jüri,

mõistus peas ja kehalt südi.
Tuleb minna tulle, vette,

ei kunagi löö risti ette.

Kui ka vahel süda tihkab,
naisterahvast majja ihkab.

Siis kuradile mingu naised,
naa armsad on need mägiveised.


Sitt-kust ja jõudu Jüri!!

Marten.