Mõelda end suvesse paljajalu
laiskade kivide rannale,
kibuvitsade torkimisvalu
põsele, põlvele, kannale.
Mõelda,et olen vaid piisake veest -
lõputu, lainetav, ajatu;
kübeke kummelipehmest teest -
hellitav, niiske, kajatu.
Ja nii kerge kui kajakalend,
ja nii vaba kui tuuled...
Ükskõik milleks saab mõtelda end
argipäevade juurest
/A. Kivi)/
Kallis, Kristel, palju õnne ja ilu ja erilist Sinu päeval!