16 November 2015

Rootsi sugu Ruhnus

Sel suvel Pakri saartel oli koos järjekordne Saarte Kogu üldkoosolek, kus kõik Eesti saarte esindajad kokku saavad ja omi asju arutavad. Võõrustaja esindaja, Eestirootsi Kultuuriomavalitsuse esimees Jana Stahl mainis jutuajamises, et kõik rannarootsi juurtega ja ka muidu tolle kultuuri huvilised ja toetajad võiksid endast teada anda ja miks mitte ka ennast rootsi rahvusvusnimekirja kanda. Seda suurem on riigipoolne toetus rannarootsi kultuuri tutvustamisele ja säilimisele.

Miks mitte, ütlesin Janale ja meenutasin, et ka minu vana-vanaema oli rannarootslane. Tagantjärgi küsides oma isa Tõnu käest ja geni.com abil selgus tõsiasi, et miks mul juuksed valged, lõust kole ja tahaks kogu aeg kakelda - puhas viikingite veri!

Niisiis: minu isa Tõnu vanaema oli Helene Rosalie Blöös, sündinud Tallinnas 1870. Pidas Tallinnas klantstriikija ametit, mis seisnes aadlikele, näitlejatele ja muidu jõukamale rahvale mansettide, kraede ja rinnaesiste jne triikimises. Isa oli veel lapsepõlves imestanud, et miks neil kodus nii palju triikimistärklist on. Abiellus Johannes Suusikuga, kes oli ökonomist, tänapäevase tähendusega võibolla raamatupidaja. Küsisin isa käest, kas Helene Rosalie sellal veel rootsi keelt ka rääkis, isa ütles et ei rääkinud, oli osanud hästi saksa keelt.

Helene Rosalie isa oli Andreas Blöös, kes siis oma perega Tallinna paremat põlve otsima läks, sündis Paslepas, Noarootsis 1830. Tema naine, Lena Kigemägi (Aaw), oli pärit Lääne-Nigula kihelkonnast ja oli Andreasega oma teises abielus. Andrease isa oli omakorda Johan Andersson Blös (hiljem Blöös), sündinud 1806 Paslepas Noarootsis, ema aga Mari Simonsdotter, sündinud 1805 Odensholmis, eesti keeli Osmussaarel. Johan Anderssoni isa Anders Christiansson oli samuti pärit Paslepast, ema Kersti Matsdotter aga samuti Osmussaarelt. Anders Christianssoni isa oli omakorda Christian Johansson Paslepast, ema Mari Matsdotter kah Paslepast. Jne.

(Rootsi vanades nimedes on samasugune järjepidevus kui vene nimedes: nimes sisaldub isa nimi. Matsi poeg Johan on Johan Matsson, tema poeg Anders on omakorda Anders Johansson jne. Naiste puhul sama: Matsdotter, Simonsdotter.Keegi Rootsi naistippsuusataja oli hiljaaegu -- Ingemarsdotter. Minu mäletamist mööda on ka meie Ruhnu Lorentzite pere perepojad Lorentzid, kuna Eva Lorentzi sõnade järele on kogu Rootsi Larssone, Anderssone, Matssone jne nii täis, et Rootsi riik eelistab lihtsalt muid nimesid. Mis sellest et Pelle Larsson on pereisa.)

Niiet Eeva, Joosepi, Emma ja Iti vana-vana-vana-vana-vanaisa on Johan Andersson Blös, rannarootslane Noarootsist, ja vana-vana-vana-vana-vanema on Mari Simonsdotter, rannarootslane Osmussaare saarelt. Nagu ka nende esiisad ja esiemad.

Kaarel

Lisan Jana Stahli üleskutse (vt eestirootslane.ee, meil: jana@eestirootslane.ee):

Tere Kaarel!
Aitäh ennast eestirootslasena identifitseerimast. Kuna üks osa vanemast põlvkonnast, kes on sündinud ajaloolistel eestirootsi aladel, on kadumas, siis selleks, et saaksime rannarootsi kultuuripärandit talletada ja arendada, on oluline järgnevate generatsioonide huvi selle vastu. Kas Ruhnul on veel keegi, kes on juurtelt rannarootslane või tunneb soovi anda oma panus selle alalhoidmisse (ei pea kindlasti alati omama veresidet rannarootslastega) ja huvitub meie kultuuripärandist?
Tervitades 
Jana