14 December 2015

Carl Russwurmi jälgedes IV

Lk 496. Maja ees olev õu on puhtaks pühitud ja sageli kasvab seal rohi, mis lisab elamisse midagi väga sõbralikku. Osmussaarlastel on koguni erilised väljakäigud, renelse-hus, mida maismaal ei esine kunagi ja mis on rajatud nii, et sead söövad kohapeal kogu mustuse ära; see komme valitseb ka Rootsis.

Lk 621. Läänemereprovintside randadel kõneldavad saarerootsi dialektid on omavahel üldjoontes sarnased, kuid meie randadel võib siiski eristada viis põhilist keelemurret, nimelt: Ruhnu, Hiiumaa, Vormsi, Noarootsi ja Egelandi ning Vihterpalu, Pakri ja Naissaare. Kõige omapärasem on ruhnlaste keel, mille kohta väitis 1767. aastal superintendant Swahn, et kui seda kõnelema hakata, ei saa sellest sõnagi aru ükski inimene, olgu ta millisest rahvusest tahes.


Kogukonnakohus peab kogunema kord nädalas laupäeval, kui aga arutatavaid asju ei ole, jäetakse koosolek vahele ja kutsutakse kokku ainult siis, kui pastor seda vajalikuks peab. Kohus võib lahendada väiksemaid tülisid, karistada politseiliste üleastumiste eest, kuni 30 kepihoobini, mida aga ei viida täide peaaegu mitte kunagi, ning määrata rahatrahve või vanglakaristuse. Kuid seegi karistus on unustusse vajunud ja väike tuvilale sarnanev vangimaja on täiesti lagunenud. (Tõenäoliselt läks vangimaja siiski veel vaja ja see ehitati uuesti üles – Ekmani ajal 1841-1842 „täiesti lagunenud“ vangimaja ei oleks kuidagi jõudnud 1920-te aastate alguses fotona postkaardile. - K)

Sellega Russwurmi jäljerida blogis lõpeb. Et kuskil mujal edasi minna.

Kaarel