Lk 496. Maja ees olev õu on puhtaks
pühitud ja sageli kasvab seal rohi, mis lisab elamisse midagi väga
sõbralikku. Osmussaarlastel on koguni erilised väljakäigud,
renelse-hus, mida maismaal ei esine kunagi ja mis on rajatud nii, et
sead söövad kohapeal kogu mustuse ära; see komme valitseb ka
Rootsis.
Lk 621. Läänemereprovintside randadel
kõneldavad saarerootsi dialektid on omavahel üldjoontes sarnased,
kuid meie randadel võib siiski eristada viis põhilist keelemurret,
nimelt: Ruhnu, Hiiumaa, Vormsi, Noarootsi ja Egelandi ning
Vihterpalu, Pakri ja Naissaare. Kõige omapärasem on ruhnlaste keel,
mille kohta väitis 1767. aastal superintendant Swahn, et kui seda
kõnelema hakata, ei saa sellest sõnagi aru ükski inimene, olgu ta
millisest rahvusest tahes.
Kogukonnakohus peab kogunema kord
nädalas laupäeval, kui aga arutatavaid asju ei ole, jäetakse
koosolek vahele ja kutsutakse kokku ainult siis, kui pastor seda
vajalikuks peab. Kohus võib lahendada väiksemaid tülisid,
karistada politseiliste üleastumiste eest, kuni 30 kepihoobini, mida
aga ei viida täide peaaegu mitte kunagi, ning määrata rahatrahve
või vanglakaristuse. Kuid seegi karistus on unustusse vajunud ja
väike tuvilale sarnanev vangimaja on täiesti lagunenud.
(Tõenäoliselt läks vangimaja siiski veel vaja ja see ehitati
uuesti üles – Ekmani ajal 1841-1842 „täiesti lagunenud“
vangimaja ei oleks kuidagi jõudnud 1920-te aastate alguses fotona
postkaardile. - K)
Sellega Russwurmi jäljerida blogis lõpeb. Et kuskil mujal edasi minna.
Kaarel