Ruhnlased
käisid hiljuti reisil Peterburis ja Helsingis. Laev oli suur ja mugav-
magamiskajutite, restoranide, poodide ja baaridega. Vanad ruhnlased
pidid aga Peterburgi pääsemiseks 150 aastat tagasi hulga vaevalisema ja
riskirohkema teekonna ette võtma. Aastatel 1860 ostsid Johan Anders,
Isak Kokas ja Johan Ulles ca 10-meetrise purjepaadi just Soome lahe
piirkonnast 14 km Peterburist. Taolist laeva nimetati jaalaks ning
saarele toodud laeva eeskujul hakkasid ruhnlased jaalasid ehitama.
Jaaladega said ruhnlased kodusaarest kaugel hülgeid küttimas käia, kaupa
vedada ja aina pikemaid reise ette võtta.
Ajad
ja kombe on muutunud, puupaatide ehitamise traditsioon kadumas, põnev
on meenutada aegu kui paadid olid tehtud puust ja mehed rauast. Ehk ühel
ilusal päeval ehitatakse Ruhnus jälle paate ja laevu, kasvõi kodu
kaunistuseks või ajaviiteks.
Ajaloolises
merepäästejaama hoones on pühapäevast saadik avatud uus, Ruhnu
mereajalugu käsitlev näitus. Merekultuuriaasta 2016 toetusel valminud
näitus jääb vana päästejaama hoone püsinäituseks. Näha ja lugeda saab
Ruhnus ehitatud paatide ja laevade kohta lodjast jahtani.
Näituse koostamisel olid abiks Jorma Fribergi koostatud tekstid ja saadetud fotod, raamat Båtar på Runö, Meremuuseumi, ERM-i, Rannarootsi Muuseumi, Ruhnu muuseumi ja Pärnu muuseumi fotokogud.
Astuge
lahkesti läbi, paadikuuri uks on praegu lukust lahti! Ainult
heeringatünn nihutage palun ukse ette tagasi, muidu tuul teeb pahandust.
Triin