Tänase õhtu pärlid:

"Ära Vitali kaevu tagurda!" (Kuunsis)
"Sõidame nii kaua kuni bensiin otsa saab." (kiriku taga metsas)
Mineraalvee ja merevee vahe on selles, et merevesi sisaldab kulda ja mineraalvesi mitte.
"Ela teiste elu, siis jääd ise varju."
"Me käisime nädal aega tagant akna kaudu." (Reet)

Reeda uues kodus esimeste külalistena. Täna õhtul.

-Kadri

Kadrikarnevalist

Maskid maha! Kristel esitas unikaalse sopran-aaria Margarita osas. Elvi oli üleni Ruhnu naine. Anne tegi Mufaldat ja Ave tunnete pildilt ära kõige kahvatuma näo järgi (muidugi on see näomask ja riietus "enne und"). "Issi on jänes!" võis Emma Lauk kodus enne karnevali kilgata. Sest nii oligi. Emma ise oli võlur, kes oskas mustast punase võluda. Heiki -Väino Poeg-... kõige kavalamate lokkidega (vt videot kopi-peist meetodil).
Reet demonstreeris kübarat, mis kreemist ja seelikut, mis glasuurist. Reet oli justkui mõnest muinasjutust. Joosepi jalgpallitrikid ei jätnud kahtlust - Beckham. Mathias oli Priit ja Priit oli Mathias. Ariin oli šeffe (2 f-ga!). Oli lapsi, kelle mõistatamisel kõik võimalused võimalikuks jäid.
Mängud ja võistlused olid rahvalikud. Muusika folklik. Auhinnad peenralt korjatud.
Pirukad isetehtud.
Ja koolifilm "Ruhnu kooli saladus" õhtu lõpus oli rosin.

-Kadri

nädalavahetusetervitused!

 

teretere

 

loen ikka aegajalt saare blogi ja elan te lõbusatele tegemistele kaasa.

hea on teada, et Eestis on veel paiku, kus tõesti elatakse, mitte ei ku-

jutata endale järjest ilusamate asjade seltsis ette, et ollakse elus.

tore ja üllatav oli lugeda, et saare kultuuriseltsil on nii lühikese tegutsemise

jooksul juba märgatavaid tulemusi ja toetussummasid ette näidata. selleski

osas võiks kõik Eesti (pisemad) külad-vallad eeskuju võtta.

millal Priidu fotonäitus Tartu Rahvaülikooli jõuab? ootan seda huviga. samuti

ootan põnevusega Ruhnu Raadio uusi uudiseid.

 

loodan, et mu lahusolek teie imelisest saarest ei kesta enam kaua, olen

temasse armunud esimesest külaskäigust (1997. a), viimati käisin Ruhnul

mullu:  http://www.postimees.ee/050606/esileht/siseuudised/204218.php

 

olen alati valmis saare tegemistele ja arengule

kaasa aitama

 

sulneid

sügis-

õhtuid

 

Lauri Kulpsoo

vabakutseline

fotograaf, endine

geograaf Tartust

Meie Elen

Keskkonnaministeerium korraldas sügisel üleriigilise osooniteemalise joonistusvõistluse "Osoonikiht kaitseb sind, mind ja kogu elu maal".
Septembris vaatasid Ruhnu õpilased filmi Osooni Ozzy´st. Järgnevates kunstiõpetuse tundides joonistasid pilte osooni teemal.
Õpetaja Anne saatis valminud tööd ministeeriumisse.
Täna oli postkontoris pakk. Ruhnu kooli 4.klassi Elenile.Keskkonnaministeeriumist.
Elen Mägi oma joonistusega "UV-kiirguse kukkumine" pälvis ühe kaheksast eripreemiast vabariiklikul joonistusvõistlusel.
Hea on rõõmu tunda!

-Kadri

Ruhnu rahvariided

Rahva seas on vahepeal tekkinud mõte taaselustada vanade ruhnlaste kantud riideid. Kuna rahvariided on need riided mida rahvas kannab, on ju tänased rahvariided teksad, pusad, ülikonnad ja mistahes muu masstoodang. Harva kohtame tänapäeval riietuse puhul käsitööelemente. Tänase rahvariietusega sobiks ehk hästi kokku vanade ruhnlaste vestid, mida saab kanda nii ülikonna, teksade jm riietusega. Muuseumist leidsime mõned näidised, millede järgi on võimalik vanu mustreid ja värve taaselustada. Kellel on või kes teab muid värvilahendusi, anna teada. Mida mitmekesisem valik tuleb, seda parem tulemus. Must vest on meeste, värvilised naiste omad.

Kaarel

Rahvakoosoleku järel...

...oli paar sooja sõnavõttu, mille peale Väino Poja uus auto sai esmakordselt tõelisi Ruhnu tähti näha.

Priit

Muinaslaev Houbjerre soos

Viikingid… Viikingilaev… Viikingite laev Ruhnus ?!
Kes seda täpselt mäletab, aga legend on selline…

Kunagi, nii umbes mitusada aastat tagasi, olid toonased ruhnlased leidnud Houbjerre soost vana laeva jäänused .
Oli teine ehitatud ainult puidust.
1900 aastate alguses olevat laeva olnud võimalik vaadelda veel koos laevakiilu- ja kaartega. Elanikud olevat nn. mustast tammest laevakaari kasutanud ka aiapostidena…
1930 – datel mängisid Houbjerre soos laevavraki juures Falgi poisid, kes hiljem need mälu järgi ùles joonistasid ja pärisid informatsiooni selle kohta Rootsi ajaloomuuseumist, Islandi ajaloolastelt jne.
Kõikide joonistuste põhjal järeldati, et see viikingilaev vòis olla oma 25-30 meetrit pikk ja 4,5-5 meetrit lai. Tolleaja ränduritel oli laeva peal olemas kõik eluks vajalik – pere, koduloomad ja linnud, muud tarbeesemed.
Rootslastel on eepos „Gutasaaga”, milles kirjeldati suurt väljarändu Ida poole. Nii u. 1000 aastat tagasi. Sellest ajast algabki Eestis rannarootslast ajajärk. Seal on kirjeldatud ka seda, et paljud väljarännanud ei olnud siinsete kliima- ja muu eluoluga rahul, ning rändasid paremate koduotsingute läbi Liivi lahe mööda Daugavat ja Dnestrit kuni Musta mereni välja.
On vägagi tõenäoline, et nii mõnigi laeva võis pidama jääda siinsele, asustamata saarele…
Loodetormi poolt tekitatud erakordselt kõrge veetasemega (2,5 m) tuli laev (laevad?) otsima tormivarju olemasolevasse väikesesse lahesopi, praeguse tuletorni (Houbjerre) kùnka taha. Kui aga tuul vaibus ja meri taandus jäädi lahesoppi lõksu. Juttude järgi (esimese vabariigi aegsed ajalehed) oli laeva nimeks „Runö”. Austusest esimeste saabujate järgi hakatigi saart kutsuma Runö`ks
Vraki on nähtud veel ka 60-date aastatel ruhnurootslaste poolt. ( Neil oli ainult luba kùlastada Tallinnat, kuid Kihnu mehed olid toonud nad salaja kakuamiga Ruhnu, kus nad ööbisid tuletorni juures, ning hommikul, udusest soost läbi minnes olid selle otsa komistanud).
Samuti olevat selle laeva jäänuseid näinud töömehed, kes vedasid telegraafiliini tuletornist kùlasse (nõuka ajal).
Teatakse veel seda, et Meremuuseumi boss Vello Mäss oli seda käinud kiirelt, nii ùhepäeva lennul otsimas, kuid mis sa nii lùhikese ajaga ikka leiad. Vanad ruhnlased on käsitöödel enesestmõistetavalt kujutanud muinaslaeva motiivi.
Ruhnu muuseumis on antud teemal rohkemgi informatsiooni-jooniseid ja muud teavet.

Co Kapstad
(Märt ja Priit)

Esilinastub animafilm "Põhja konn" - kaasstsenarist Elvis Kollom

24. novembril esilinastub animafilmide festivalil Tallinnas Riho Undi film "Põhja Konn"(14 min.). Filmi stsenaristideks on Riho Unt ja Elvis Kollom. Loodame filmi peatselt ka Ruhnus näha.

Jaan

Kadripäev

Rootsi keele õppijatele!

Seoses jõulunäidendi prooviga jääb sel neljapäeval rootsi keel ära. Järgmine tund teisipäeval.

-Kadri

Õnnitlused

Töö kiire ja korralik. Üleeile õhtul saime kätte tehnilised vahendid ja täna on juba esimesed intervjuud blogis üleval. Nüüd peab raadio-onusid lausa kartma hakkama, kui kõik arvamused helikeeles netieetrisse jõuavad.

Jaan

Täna Alo juures

Ruhnu raadio

Nagu eelnevast kuulda, alustas tööd RUHNU RAADIO. Idee tekkis mingi aeg tagasi Limo saunas mingil ürituse käigus, kus selgus, et ruhnlased ei saa ju ometi kihnlastest kehvemad olla. Kaastööd palume saata toimetusele .wav formaadis. Ei jõua hetkel rohkem kirjutada, vaja Priiduga minna ruhnlaste vanu veste pildistama. Aitäh Alole abi eest tehniliste küsimuste lahendamisel!

Kaarel

Ruhnu raadio: intervjuu Priiduga

Ruhnu Kultuuri- ja Haridusselts pidas koosolekut

19. novembri õhtul sai kokku Ruhnu Kultuuri- ja Haridusseltsi rahvas.Omaalgatuslik sõltumatu kodanikuühendus loodi 2007.a. 15. Märtsil ja kanti registrisse 29.mail.
Seltsi eesmärkideks on:
- hoida ja edendada kultuuri- ja hariduselu Ruhnus
- liita saare kogukonda läbi koostöö ja ühisosa leidmise.

Tegevusvormideks on:
- kultuuriprojektide läbiviimine
- koolitustegevus
- kultuuri- ja spordisündmuste korraldamine

Selts on korraldanud ja rahastanud fondide abiga 3 teatrietendust, 2 koorikontserti, Tõnis Mäe kontserdi, rattaralli, kaptenipäeva. Kõik etendused ja kontserdid on olnud ruhnlastele tasuta. Ühenduse esindajad on osalenud fondide koolitusseminaridel Pärnus ja Tallinnas. Korraldatud on projektikoolituse õppepäev ja vestlusring Rapla psühholoogidega. Eestis ringleb Priidu Ruhnu-teemaline fotonäitus, mida on eksponeeritud juba Rapla Rütmani galeriis, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis ja Eesti Vabariigi Riigikogus. Näitus rändab veel Pärnu Uue Kunsti Muuseumisse, Kohila Koolituskeskusesse, Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli, Haljala Kultuurikeskusesse, Tartu Rahvaülikooli ja Kuressaare galeriisse. Järgmisel suvel eksponeeritakse fotonäitust Ruhnus. Seltsi kaudu on saadud sponsorabina rahvamajale uued toolid ja diktofon "Ruhnu raadio" käivitamiseks. Fotode töötlemiseks on ostetud arvuti.Kohaliku omaalgatuse programmist ja Eesti Kultuurkapitalist eraldati seltsile 30000 kr. Ruhnu laululava remondiks ja 37000 kr. kahe kõrgkuumusahju ostmiseks, et hakata tegelema keraamika- ja klaasipõletusega.Viimasel koosolekul otsustati:
1.Allkirjastada vallavalitsusega leping Randoja paadikuuri rendilevõtuks, et see taastada kultuuri- ja hariduskeskusena (sündmused ja käsitöökoolitus).
2.Remontida laululava (raha 30000 kr. eraldatud)
3.Projekt "Ruhnu saar riigilipuehtesse" Eesti lipupäevaks 4. juuniks.
4.Projekt "Värvime ära Ruhnu majad"
5.Luua etendus "Ruhnu elulood", mida etendatakse 2008.a. suvel.
6.Anda välja postkaardikogu "Vana Ruhnu".
7.Alustada fotoraamatu "Tänane Ruhnu" koostamist.
8.Taaskorraldada 2008.a. septembris "Ruhnu-kihnu mängud", milleks on ka fondid eraldanud
25000 kr.
9.Alustada projekti "Ruhnlased ajaloolistesse vestidesse", et kõik Ruhnu naised-mehed-lapsed saaksid eelolevaks suveks endile Ruhnu vestid. Hinna alandamiseks taotletakse raha fondidest.
10.Pidasime plaani ka kiviaedade taastamisest
15.Kavandamisel on "fotodessant" Ruhnu.
Oleme loonud kontaktid mitmete fondide ja samuti ka maakondliku Leader-programmiga.
Ruhnu Kultuuri- ja Haridusseltsi kuuluvad:Ariin Kollom (juhatuse esimees), Priit Kapsta, Urmo Uueni, Ave Viirma, Kadri Tukk, Kaarel Lauk, Kristel Lauk, Jaan Urvet, Anne Tõnisson.

Kõik seltsi liikmed teevad seltsitööd tasuta.Selt on avatud kõigile soovijaile, elate te siis Ruhnul või kusagil mujal. Kes tahavad Ruhnu Kultuuri- ja Haridusseltsiga liituda, võtku ühendust Ariiniga.Meie koosolekud on avalikud ning kõigi mõtted ja ettepanekud on teretulnud.

Jaan

Tuule kellad

Mis te arvate, mis kellaaeg võiks olla?





Priit

Koolipäevast

Pildid tänasest kunstiõpetusest, kus külalisõpetajaks oli Märjamaa Kunsti- ja Muusikakooli õpetaja Anne Muinaste.

-Kadri

Kohalik energiamees Udo Mägi. Mitjaga. Eile pärastlõunal Sjustakas.

-Kadri

Ekskursioon

See oli nüüd küll liiga hea, nagu ütleb mu nabrinna.
Laupäevane bussiekskursioon Ruhnus. Eile niisiis. Kooli juures pakiti kooliõpilased, koduloomad ja kõik teised huvitunud punasesse bussi ja sõit läks Sjustakasse. Miks, sellest juba Priit kirjutas.
Äge reis, nagu ütleb üks mu sõber.

-Kadri

Roheline energia

Viimastel päevadel on tuulepargi kandis teistmoodi liikumist märgata. Tiivikute labad joonistavad õhku omi ringe, mehed masti all uurivad näidikute numbreid, kylarahvas seisab Sjustaka väljal, ninad pysti ja kuulatab, kuidas õhust läbilõhki rohelist energiat tuleb.
Tuulepark ei ole veel avatud, on proovi ja kontrolliaeg. Mõnus väljasõit tuulikute käivitamispäeval on kohale meelitanud nii umbes pooled saare elanikud.

Priit

Kohtume õhtul!

Täna õhtul kell 20 rahvamajas TUULIKUPIDU.
/Jutt Sjustaka tuuletegijatest tuleb siia ka. Mõne aja pärast./

Kristjanilt Roomast

Seenevana Erasti juttu oli küll tore lugeda, tuletas endalegi vanu aegu meelde. Sellega seoses tuleb meelde tore juhus sellest ajast, kui Luugi Liivi oli praeguse
Vitaliku poe direktor, just enne Saaremaa alla minekut: poes olid jubedad sabad ja
siis Liivi pani sildi üles, mis järjekorras keegi kaupa sai: esimesed olid saarele
sissekirjutatud Ruhnu elanikud, siis saarele mitte sisse kirjutatud tegelikud Ruhnu
elanikud, siis Ruhnu sissekirjutatud aga saarel ainult suvel elavad, ja nii veel
pikalt edasi, kuni viimase kategooriani, kes Liivi lihtsas ja karmis tõlgenduses olid
“lätlased ja muud”, vot selline lugu oli, ehk keegi veel mäletab.
Terviseid kõigile, ei ole unustanud ja ikka igatsen teie ja saare järele.
Kristjan

Velsson müüb autot

Mõned päevad tagasi sain Vello Jansonilt meili, tahab teine autot maha müüa. Panen siia üles, äkki kellelgi on huvi. Kaarel

Trastu, kusimus jargmine: kas saare peal vajab keegi Opel Corsat 1999a 1,7 diisel 150000 km. Vordlemisi korras, sa oled minu autoga ise soitnud. Hind umbes 15000eeki. asjaga on vordlemisi kiire. Vellu.

Kolmapäeval tõsteti merest välja Ringsu sadama pöörupoi ja sellega võib lugeda Ruhnu mereristelushooaja ka puht tehniliselt lõpetatuks. Ilusat talvepuhkust kõikidele kaatritele ja jahtidele, kohtumiseni kevadel.

Priit

Vana aja asjad

Vanal tumehallil ajal oli mul kombeks kontorites vedelevaid pentsikuid papreid ära virutada. Nüüd kodus oma kultuurikihte läbi kaevates leidsin ühe niisikese asja kunagise piraatkoopia. Allpool ainult väljavõtteid sellest:
   Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu Presiidiumi istungi protokoll 12. jaanuarist 1981.a. nr. 1. Tallinnas
   Päevakorrapunkt nr. 3
   Ruhnu saare majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamist käsitlevate Eesti NSV Ministrite Nõukogu otsuste täitmise käigu kohta
   1. Märkida, et Eesti NSV Ministrite Nõukogu 2. märtsi 1979.a. korraldusega nr. 90-k ja 7. jaanuaril 1980.a. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juhtkonna poolt Pärnu Rajooni Täitevkomiteele, [ja veel üks joru asutuste nimesid] antud ülesannete täitmine sadamapunkti töökorda seadmiseks, telefonside parandamiseks ja lennuvälja maandumisradade rekonstrueerimiseks Ruhnu saarel kulgeb äärmiselt aeglaselt.  [Loe: kavandatust polnd tehtud midagi.]
   2. Eesti Kalurikolhooside Liidul läbi viia Ruhnu sadama rekonstrueerimistööd 1981. aasta jooksul.
   Punktis 3 oli juttu sellest, et uue lennuvälja ehitamine maksab üle 1,5 miljoni rubla. - Tulema pidi see Breisgjardo põldudele. Soovitasin tookord kellelegi, et antagu igale Ruhnu inimesele 40 tuhat rubla pihku (mis tollal oli nii umbes töötaja 20 aasta palk) - ja mingit lennuvälja vaja polegi.
   Punktis 4 kästi igasugustel asutustel läbi vaadata "Eesti Maaehitusprojekti" poolt koostatud Ruhnu saare planeerimise projekt. Minu nähtud eksemplaril oli ülemuse resolutsioon: mõtlemiseks, ettepanekute tegemiseks. Mõeldigi, palju mõteldi. Ettepanekutest ei tea midagit.
   Sellestsinasest projektist olen välja kirjutanud, et Ruhnul oli 1980. aastal 43 alatist elanikku, 3 kooliõpilast, 15 kasutuseta elamut, ja et soovitati välja ehitada rannaäärne turismirada Kuunsist üle Pärsi Holmani. Vastaval skeemil viis see läbi NSVL sõjaväelaste pesapaiga, mille olemasolust polnud Tallinnas töötavatel projekteerijatel aimugi.
   Olid ajad.
Seenevana Erast

---

Never miss a thing. Make Yahoo your homepage.

Go kväll!

Det är mycket brå att läsa svenska! Jag började om tretton år sedan och tykker om språket!
Lycka till!

Jaan

Populaarne rootsi keel

Teisipäeval oli esimene rootsi keele tund. Kohal 8 õppijat. Reet jagab asja. Kaarlil ja Priidulgi olid õpikud kaasas.
Väga mõnus kodutund! Täna õhtul tund nr 2.

-Kadri

Kuhu minna

Alates homsest saab rahvamajas lauatennist mängida. Kell seitse õhtul on uksed lahti.
Head sportimist!



AriiN

SALOON COFFEE

Eile õhtul helises telefon.
Halloo!!!
Tere Kallike, kus oled!
Tulin just lennukilt ja nüüd toimetan kodus.
Mis ise?
Olen Saloon Caffees, tule siia, pole sind õeke ammu näinud.
Läksin siis.











Salooni ainuke tantsija oli väike Iti, meie puhastasime võrke ja kogu saak oli kümme Merikuradit ja viis panni täit Tinti.

AriiN

Hommikupildid

Vesine ja märg, ent siiski esimene valge maa. Täna hommikul.

-Kadri