Kuu ja kirik

Fotod:) Priit & Udo

Meie inimeste kindad

-Kadri

Hommik...

... mil kuuvalgust polnud veel kustutatud.
... mil mehed läksid jälle metsa.
... mil jää lukustas veevirvendusi.
... mil härmatis näksis mururohelist ja selles pikutavaid vahtralehti.
... mil päike tegi midagi väga ilusat puulatvade, majaseinte ja aialattidega.
... mil keegi tundis kellestki puudust ning helistas, et kuhu sa jäid.
... mil poodi tuldi tagasi, sest midagi oli ununud.
... mil tumesinine Peugeot mängis saekaatri servas soome poppi ja Udo tegi tööd.
... mil poes pakiti punasesse kotti head ja paremat.











-Kadri

Sea "jälg"

Kohalik metssiga on peale rasket rassimist pisut oma keha kergendanud. Peaks eesti loodusesõpradele ekskursioone korraldama hakkama, nagu seda karu puhul tehti:)

Rainer

Kell 15-17

Pood. Palju enam kui kolmesaja grammi juustu või paki piima hankimiseks. Kogunemis- ja kohtumiskoht. Poejutud on justkui täiesti eraldiseisev žanr.
Noh, ja hea ikka ka, kui üle terve nädala tuleb taas kaup. Pehme leib, piparkoogitainas ja Pralinee kommid.

-Kadri

Kas teate millega on tegemist?

Nad on kandnud väga eriskummalisi nimesi, millest mitmed on säilinud ajalooürikuis: Tiffelgoan - Kartulipõld, Raoarsen - Punatagumik, Svart - Must, Grita - Põld, Kiäln - Täkk jt.

AriiN

Vana foto ja lugu

/Tillukene külakirik laevameeste laadis,/
/sees on hüva jahe olla justkui õllevaadis./
/Tihkest puidust nikerdatud lihtsa koega inglid,/
/kitsukesed ihnsa moega perekonnapingid./

/Etteotsa istusid moor-moorid ja vaar-vaarid,/
/elutormis purjeid klaarind hallipäised paarid./
/Tagapool on pingid aga vabameelselt pikad/
/-seal vist pihku kihistasid pojkenid ja flickad./

/Pingid on seal siledamad, nii ei lihvi höövlid-/
/-mõnel neist ju esiisad olnud mereröövlid?/
/Kust nad siia sõudsid, vaikib ajalugu,/
/teame vaid - siin elas vintske svenska sugu./

Uno Laht 1959

-Märt

Ei anna alla

Eile õitses sadamas veel hulgaliselt igasugu taimekesi, kõik millegipärast kollaste õitega. Huvitav, kas venitavad uue aastani välja?

Kaarel

Lennurada pikeneb

Juba nädalapäevad käivad usinad lennuraja pikendamiseks vajalikud raietööd. Lennukoridor pikeneb 70 m võrra. Oma tulevast tööd puude väljavedamisel on tulnud uudistama traktoristide brigaadi ülem, eruleitnant hr H.Kukk.

Kaarel

Amalie tuli

Ringsu sadamas randus kauaoodatud laevatäis kraami - enamikus suuri ja väikeseid neljarattalisi. Saarega aga jätavad õhtul hüvasti mõned neljajalgsed, mõned nende seast varsti ka maise maailmaga.

Kaarel

Kui on meri hülgehall ja sind ründamas suur hall...
















Meri siin, seisma jäi...














Märt

Kadri sünnipäev

Eile õhtul peeti Överkirke rannas Kadri sünnipäeva. Vello kallistusega ühineb ka toimetus.

Mood

Selleaastase talvehooaja moemustrid.
Idee: LaPriit

Märt

Natüürmort mehe ja lapsega

Kaarel

Teekond lasteaeda

Viin viimasel ajal Itit lasteaeda ja vaatan: üks krunt on räämas, astume Itiga edasi, teine krunt on räämas, enne lasteadeda: veel on krunt räämas. Otsus, mis jagas Ruhnu küla maa jagunemise ruhnurootslaste ja hiljem Ruhnu asunute vahel, võeti vastu Ruhnu Vallavolikogu otsusega 1996. aastal. Tänaseks on maareform Ruhnus ammu lõppenud, ajaloolised külakrundid kokkuleppel vanade ja uute omanike vahel tükeldatud. Ruhnurootslatele anti tagasi hinnanguliselt 95% põllumaast, enamus enne sõda neile kuulunud metsamaast ja ka palju küla elamumaast.

Aga: viin Itit lasteaeda ja ei saa aru, miks see maa (kinnistu) neile (ruhnurootslastele) tagasi anti. Kümme ja rohkem aastat on piisavalt pikk aeg, et aru saada, kas suudad omanik olla või mitte. Ruhnurootslaste seas on hulga peresid, kes on suutelised oma omandit hooldama ja arendama (tervitused neile!), enamus endistele omanikele tagastatud kinnistuid ja krunte on aga kahjuks muutunud sisuliselt omanikuta omandiks. Volikogu liikmena näen siinkohal ainukest võimalust: Ruhnu Vallavolikogu poolt tuleb algatada sundvõõrandusmenetlus sisuliselt omanikuta maade suhtes. Ruhnu Vallavolikogu on juba eelmisel aastal keeldunud algatamast detailplaneeringut, mis eeldas elamuehitust väljaspool ajaloolise küla (ja üldplaneeringus sätestatud küla ) piire. Linnas (tiheasualal) ja väikesel saarel on maa piiratud ressurss, mida tuleb säästlikult kasutada. Hoolduseta jäetud maa tuleb hooletutelt omanikelt sundvõõrandada ja leida neile uus ja hoolas omanik.

Kaarel

Rekvisiidid, tehnilised lahendused!

Ühes väikses eesti koolis on alanud jõuludeks valmistumine. Selles väikses eesti koolis valmib iga aasta viimasel kuul näidend jõulupeoks. Seekordse näidendi autor on õpetaja Eva. Osalised on osades ja esimene lugemisproov peeti täna.
Esietendus 18. detsembril.

-Kadri

(PS. Kui kellelgi saare peal on suurt-suurt pappkasti, siis palun anda teada. Või tuua koolimajja.)